Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja leidis, et kostja vastutus tuleneb asjaolust, et tal oli tulekahju tekkimise ajal korteri suhtes ühisomand xxx ja tema pidi vastutama, et teine ühisomanik ei kahjustaks vara- ta pidi takistama alkoholijoobes xxx küünalde süütamise ja järelvalveta jätmise. Korteri omanikud võrdsel määral vastutasid korteriomandi hoidmise ja korrasoleku eest vastavalt AÕS § 68, 71 lg 3 ja 4. Menetluse käigus hageja täpsustas oma seisukohti ja leidis, et kostja vastutus tuleneb PärS § 130 lg1 , 141 ja 142, sest on pärandi vastu võtnud. Kostjale kuulub 3⁄4 korteriomandist, seega tuleb tal hüvitada 3⁄4 tekitatud kahjudest. Kostja vastutab seega kahju eest summas 86 811 krooni. Hageja leidis, et kuna kõik nimetatud kulutused on tekkinud tulekahju tagajärjel, on põhjuslik seos ilmne. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest see on tõendamata. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud varalise kahju tekkimist. Tulevikus tehtava remondi osas ei ole hagejal õigust nõuet esitada, kuna remonti ei ole veel tehtud. MS House Ehtis OÜ hinnapakkumine hõlmab hageja korteri täielikku remonti, kuigi hageja ei või nõuda remondikulutuste hüvitamist, mis ei ole tingitud tulekahju tagajärgede kõrvaldamisest. Terve korteri remondi puhul kostja arvel oleks tegemist hageja alusetu rikastumisega. Juba tehtud kulutuste osas summas 21 476 krooni märkis kostja, et ei ole tõendatud see, et remonti tehti tulekahjutagajärgede kõrvaldamiseks ja tegemist võis olla korralise sanitaarremondiga. Samuti ei ole tõendatud, et kõik arvel näidatud tööd ka tegelikkuses tehti. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud ka vara väidetavast hävimisest tekkinud kahju- ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis täpselt põlengu ajal kapis oli, mis nendest esemetest sai ja mis oli kapis olnud esemete väärtus. Samuti oleks hageja ise vara hävimises süüdi, sest on ebamõistlik hoida kappi varaga sellises kohas ning samuti oli hagejal põlengust teada saamisel piisavalt aega oma vara ära viia. Seoses hageja kulutustega ravile märkis kostja, et asutus, kus hageja ravil käib- Coral Club International- ei oma Eestis ravimite müügiluba ning hageja poolt esitatud tõenditel märgitud ained, mida hageja nimetab ravivahenditeks, on tegelikkuses toidulisandid. Toidulisandid ei ole raviva toimega ja samad toimeained on kätte saadavad ka toidust. Tõenditena esitatud tellimustest ei nähtu, et hageja oleks nimetatud toidulisandid välja ostnud. Toimunud tulekahju ja toidulisandite tarbimise vahel puudub põhjuslik seos. Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist- hageja peaks tõendama iga konkreetse kahjuliku tagajärje esinemist. Perearsti saatekirjast nähtuvalt vastasid hageja tervislikud näitajad normile. Tõendina esitatud OÜ Koralliklubi soovitusest ei saa teha järeldusi hageja tervise halvenemise kohta seoses tulekahjuga. Kostja leidis, et on teinud kõik, et kahju tekkimist ära hoida, sest põlengust teadasaamisel hoiatas ta sellest koheselt hagejat. Samas on kahju tekkimisele kaasa aidanud hageja käitumine- ta ise hoidis mingi aja vältel oma korteri uksi lahti, mistõttu sai võimalikuks tahma ja suitsu tungimine korterisse. Kostja palus vähendada kahjuhüvitist lähtudes VÕS § 139 lg 1. Kostja leidis, et kuna temale on läinud pärandvara üle 1/2 suuruses osas, siis saaks ta teoreetiliselt vastutada tekkinud kahju eest vaid samas proportsioonis. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Pooled ei vaidle selle üle, et 22.01.2006.a toimunud tulekahjus võidi hagejale põhjustada kahju. Täpsemalt kahju suurust ja muid kahju hüvitamisel hinnatavaid asjaolusid käsitleb kohus allpool. Kohus analüüsib kõigepealt küsimust, kas kostja on kohane isik, kes peaks kahju hüvitama. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tulekahju põhjustajaks oli xxx- 05.04.2006.a kriminaalasja lõpetamise määrusest nähtub, et tõendite alusel jõudis prokurör järeldusele, et tulekahju põhjustajaks oli xxx, kes on surnud (kriminaalasja toimik lk 65-66). Tulekahju põhjustamine on õigusvastane tegu, millele viitavad nii hagejal varalise kahju tekkimine (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kui ka kriminaalasja menetlemine, mis lõpetati vaid seetõttu, et kahju põhjustanud isik oli surnud. Seega oli kahju õigusvastaseks tekitajaks xxx ja temal on kohustus hüvitada tekitatud kahju. Vastavalt Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 2 on pärand pärandaja vara ja tsiviiliseadistiku üldosa seaduse § 66 kohaselt moodustavad vara rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kohus leiab, et kahju hüvitamise kohustus ei ole isikuga seotud viisil, et ei saaks pärijale üle minna. Vastavalt 04.05.2007.a Tallinna notar Kristel Akermani poolt väljastatud pärimisõiguse tunnistusele, on xx (isikukood xxx) pärandvara 1/2 suuruses mõttelises osas üle läinud tema abikaasale xxx (I kd t lk 107-108). Pärimisõiguse tunnistus märkusest nähtub, et 1/2 suurusele mõttelisele osale pärnavarast on pärimisõiguse tunnistus välja andmata. Kostja selgituste kohaselt päris nimetatud pärandiosa xxx poeg. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise kohustus kui selline üle läinud pärijatele. PärS § 141 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis. Kaaspärijad valdavad, kasutavad või käsutavad pärandvara kaasomandi kohta käivate sätete kohaselt või nõuavad pärandvara jagamist. Asjaõigusseaduse § 71- 75 kohaselt on kaasomandi valitsemise ja käsutamise üheks põhimõtteks, et kaasomanik võib temale kuuluvat mõttelist osa kasutada, vallata ja käsutada omal valikul, kuid peab arvestama teiste kaasomanike huvide ja kaasomanike kokkulepetega kui need on olemas. Kaasomandis oleva asjaga seotud kulud ja saadav kasu jagatakse vastavalt mõtteliste osade suurusele kui muid kokkuleppeid ei ole. Vastavalt AÕS § 74 võib tervet kaasomandis olevat asja käsutada vaid kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kohus on seisukohal, et pärandvara hulka kuuluv kahju hüvitamise kohustus on jagatav viisil, mis võimaldab nõude esitamist iga kaasomaniku vastu vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Kuna kostja päris 1/2 mõttelise osa pärandvarast, siis läks talle üle 1/2 suurune mõtteline osa kahju hüvitamise kohustusest. Kohus märgib, et kahju hüvitamise kohustus ei ole seotud korteriga ega selle kaasomandi osade suurusega nagu väitis hageja. Korter- tegelikult küll vaid 1/2 korteriomandist- on samuti vaid üks osa pärandvarast ja jagunes sarnaselt kahju hüvitamise kohustusega. Asjaolu, et kahju tekitati (tulekahju sai alguse) seoses pärandvaraks olnud korteriga, ei oma asjas tähtsust. Asjakohatud on ka hageja viited kostja kui ühisomaniku poolt korteri korrashoiu kohustuste rikkumisele: AÕS § 68, 71 lg 3 ja 4. Nimetatud sätted reguleerivad kaas- ja ühisomanike omavahelisi suhteid ja neid saaks kohaldada kostja ja teise pärija omavaheliste nõuete lahendamisel. Kohustuse üleminekul pärimise tõttu nimetatud sätted asjakohased ei ole.

Järgnevalt käsitleb kohus hageja poolt nõutud kahju liikide kaupa. Kohus märgib, et kahju iga liigi hindamisel juhindub kohus VÕS § 127 lg 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. See tähendab, et kahju saanud isik ei tohi kahju hüvitamise läbi rikastuda ja tal on õigus saada kahju hüvisena vaid seda, mille ta kahju tekitaja teo läbi kaotas.

kogu aja pärast tulekahju, silmaga nähtavaid kahjustusi juhtmetel ei ole. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue korteris elektritööde teostamise hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Hageja esitas kulude tõendamiseks juba teostatud tööde osas MS House Ehitus 13.08.2007.a arve (I kd t lk 147) summas 21 476.- krooni ja teostamist vajavate tööde osas sama firma hinnapakkumise summas 53 481.14 krooni (I kd t lk 146).- pakkumises tööd koridoris ja väikeses koridoris (ilmselt esik), köögis, eluoas, magamistoas elektritööd ja transport. Hagi esitamisel esitas hageja OÜ Exesstar hinnapakkumise summas 32 284 krooni- pakkumisel näidatud elektrivarustuse tööd 4260 krooni eest, koridori remonditööd 187 060 krooni ja kõrvalkulud 5040 krooni. Viimases pakkumises ei ole näidatud kogu korteri remonditöid. Kohus tuvastas, et hageja on palunud MS House Ehitus arve alusel hüvitada endale remondikulude summa ilma käibemaksuta: arvel tööde summa kokku 26 500 krooni, s.h käibemaks 3276 krooni, summa käibemaksuta 21 476 krooni. Kohus lähtub hageja soovits ja arvestab kahju hüvitise suuruse määramisel summat ilma käibemaksuta. Kohus määras asjas ehitusekspertiisi, et teha kindlaks, kas korteris on teostatud MS House Ehitus arvel näidatud tööd arvel märgitud mahus ja kui palju oleksid kulud kogu korteri viimiseks tulekahjueelsesse seisukorda. Ekspert leidis, et teostatud ei ole kõik MS House Ehitus arvel märgitud tööd: teostamata on põrandakatte tasandamine (arvel kulu 1080 krooni, ilma käibemaksuta), põranda värvimine (arvel 900 krooni) ja lagede pahteldamine (arvel 990 krooni), elektritööd esikus (arvel 4000 krooni). Ekspert leidis, et tööd on tavapärases hinnaklassis. Lähtudes eksperdi arvamusest, paikvaatluse käigus fikseeritust, eksperdi poolt paikvaatluse käigus tehtud fotolt (II kd lk 149-foto 4) ja tunnistaja xxx ütlustest asub kohus seisukohale, et korteris teostati siiski ka tööd seoses väikse toa põrandaga- põrandal olevat olnud vaipkate, mis eemaldati, põrand lihviti üle ja lakiti ühe korra. Seega on põhjendatud arvel märgitud kulutused summas 1980 krooni. Kohus paikvaatluse käigus tuvastas, et laed olid värvitud ilma eelneva pahteldamiseta- paneelide liitekohad ja muud ebatasasused olid selgelt näha. Korteris ei ole elektritöid teostatud jaa kohus eelpool leidis, et korteris ei ole nimetatud tööd ka vajalikud. Arvelt ei nähtu ka, milliseid konkreetseid töid teostati. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt uuendati elektrijuhtmed kuni korterini. Praegusel juhul ei nähtu, kas üldse ja kui palju tehti elektritöid hageja korteris ja kui palju trepikojas ja vahekoridoris. Kohus fikseerid vaatluse käigus, et hageja korteri esikus olid suhteliselt uued elektrijuhtmed, mis olid veetud korterisse, kuid olid seal korrektselt kinnitamata. Viimane asjaolu nähtub ka eksperdi poolt korteris tehtud fotolt (II kd tlk 149- foto 1). Muid elektritöid korteris ei paistnud tehtud olevat. Kohus märgib ka, et MS House Ehitus pakkumises kajastuvad elektritööd summas 4000 krooni, mis oli kajastatud ka sama äriühingu 13.08.2007.a arvel, millele lisanduks materjalide kulu 4048 krooni. Pakkumine eeldaks kogu korteri juhtmestiku välja vahetamist: kaabli kulu kokku 53 meetrit. Kohus eelpool märkis, et paikvaatluse käigus ei tuvastanud kohus vajadust teostada korteris elektritöid. Sama ei tuvastanud ka ehitusekspert. Kohus märgib hagejale selgituseks, et kuna kõik korterelamu süsteemid (s.h elektrisüsteem) on korteriomanike kaasomandis, peaksid kaasomanikud koos hea seisma nende kaasomandis oleva kahjustatud vara taastamise eest. Hageja selgitustest ja tunnistaja Juri Smirnovi ütlustest selgus, et elamus on korteriühistu, kelle kohustuseks on taastada kaasomandis olev elektrisüsteem ja eelkõige just korterisse mittejääv süsteemi osa. Kui hageja on seda ise teinud, võib ta vastavate kulude osas esitada nõude kaasomanikele ehk siis korteriühistule. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks juba tehtud kulutusi kokku 21 476-4990 =16 486 krooni.

Ehitusekspertiisi käigus selgitas ekspert välja, et korteri viimiseks tulekahjueelsesse seisukorda tuleks teha kulutusi 35 300 krooni. Aktis on ekspert üksikasjalikult ära näidanud kahjustused –akti p 2.3. Seejuures on ekspert võtnud arvesse nii asjaolu, et kõik pinnad ei saanud kahjustada kui ka korteri üldist kulumist 30-40%, mistõttu tulnuks viimistlust uuendada lähema 3-5 aasta jooksul. Kohus nõustub eksperdi seisukohaga ja leiab, et kahju hüvitisena kõigi ruumide remondi kulude täies ulatuses välja mõistmine viiks hageja rikastumiseni, mis aga ei ole kahju hüvitamise eesmärgiks. Selgituseks märgib kohus, et kuna osadel ruumidel (elutuba, köök, magamistuba) on seinad tahmunud vaid ukse kohalt, ei ole põhjendatud kogu tapeedivahetuskulu välja mõistmine kahju tekitanud isikult. Samuti tuleks arvestada, et remont hageja korteris ei olnud tehtud hiljuti. Tunnistajad Tatiana Sorokvashin ja xxx selgitasid, et remonti tehti mitmeid aastaid tagasi. Kuna aga remondi käigus ei ole võimalik paigaldada osaliselt kasutatud materjale vaid ikkagi vaid uued, siis tuleb kulumist kahju hüvitise määramisel arvestada. Ekspert on ekspertiisi käigus kulumist arvestanud ning võimalusel näinud ette vaid kahjustatud tapeediosade vahetuse, mistõttu kohus nimetatud asjaolu enam ise arvesse ei võta. Kogu korteri remondi tegemiseks peab hageja seega panustama puudujääva osa ise. Ekspertiisi lisas nr 2 osas I ja II on ekspert arvestanud välja tööde mahud (II kd t lk 160-164), tööde maksumus on esitatud kalkulatsioonina osas III. Kohus asub seisukohale, et vajalikud kulud täiendava remondi teostamiseks on ekspertiisiga määratud summas: 35 300 krooni. Kokku seega korteri kahjustuste maksumus, mis tuleks hüvitada, 51 786 krooni.

Sorokvashin nägi kaps vähemalt kahte jopet, jalanõusid, õngi, valget küülikunahkset kasukat, kahte paari suuski; tunnistaja xxx ütluste kohaselt olid kapis pruun kasukas, poolmantlid, lahtised kingad, sviitrid, kaks paari suuski. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt olid asjad kantavad, kuid mitte uued ja need visati pärast tulekahju ära, sest olid rikutud. Kohus leiab, et tõendatud on järgmiste asjade paiknemine kapis: kaks poolmantlit (jopet), suvejalanõud, sviiter, kaks paari suuski. Tunnistajate ütlused läksid lahku selles osas, milline oli kapis olnud kasukas. Vaatamata lahknevustele kasuka kirjeldamisel leiab kohus siiski, et tõendatud on asjaolu, et kapis oli vähemalt üks hageja kasukas. Kohus märgib, et kapis olnud asjade väärtuse hindamisel tuleb lähtuda tunnistajate ütlustest ja mõistlikkuse põhimõttest, kuna on tavapärane, et inimene ei hoia mitmeid aastaid alles kõiki ostetud asjade (riided, jalanõud) arveid. Kuna asjad ei ole säilinud, ei ole neid võimalik ka eksperdil hinnata lasta ja seetõttu tuleb lähtuda kasutatud asjade tavapärasest väärtuseks. Kohus leiab, et mõislik on hinnata suuskade väärtuseks 2000 krooni (kokku), mitme paari lahtiste kingade väärtuseks 1500 krooni, kahe poolmantli väärtuseks 1000 krooni (kokku), kasuka väärtuseks 3000 krooni. Kohus leiab, et kasutatud sviitri maksumus 900 krooni on ülemäära kõrge, sest sellise summa eest saaks osta uue sviitri. Kohus leiab, et sviitri väärtuseks on 450 krooni. Tunnistajate ütlustest ei selgunud tossude paiknemine kapis, mistõttu kohus jätab nimetatud osas nõude rahuldamata. Kokku olid kapis asjad väärtusega 7950 krooni. Seega on tõendamist leidnud tulekahju tõttu hävinenud hageja asjad väärtusega 8950 krooni.

kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Ravimiseaduse § 2 lg 2 kohaselt on Ravimiametil õigus otsustada aine või toote määratlemine ravimina ning toote määratlemine homöopaatilise preparaadina. Ravimite hulgimüük ja apteegiteenus s.o jaemüük on lubatud vaid vastava loa olemasolud- ravimiseaduse § 26 lg 1 ja 29 lg 2, 3. Eeltoodud seadusesätete alusel asub kohus seisukohale, et kuna Korallikulbi ei ole Eestis äriühinguna registreeritud ja lisaks puudus tal Eestis ravimite käitlemise luba, siis ta ei tohtinud hagejale ravimeid müüa. Samuti puudusid ravimite müügiload. Toidulisandite määratlust ja käitlemist reguleerib Toiduseadus, mille § 141 lg 1 sätestab, et toidulisandina käsitatakse toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab toidulisandi turuleviija sellest teavitama Veterinaar- ja Toiduametit. Kuna enamik hageja arvetel/tellimustel märgitud preparaate on registreeritud Veterinaar- ja Toiduametis toidulisanditena, on tõendamist leidnud, et tegemist ei ole ravimitega. Juba toidulisandi määratlus ütleb, millise eesmärgiga neid preparaate tarbitakse ja selleks eesmärgiks ei ole inimese tervise ravi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole saanud raviteenust ega ostnud ka tervise parandamiseks ravimeid. Toidulisandite tarvitamine on isiku vaba tahe ja kui isik ise leiab, et nendest on talle kasu, siis on tegemist tema subjektiivse hinnanguga. Hagi menetlemisel ei ole õnnestunud välja selgitada objektiivseid tõendeid selle kohta, et nimetatud preparaatide tarvitamine oli ravi iseloomuga ja hageja tervis paranes just nende preparaatide tõttu. Samuti ei ole tõendatud, et preparaatide tarvitamine oli vajalik just tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks. Hageja esitas oma tervisliku seisundi kohta 2 tõendit: 3 lehekülge mingist uuringust (I kd t lk 23-25) ja soovitused (I kd t lk 117-118). Kohus ei saa tõendina käsitleda uuringute väljavõtet, kuna tõend ei ole vaatamata tähelepanujuhtimisele esitatud eesti keelse tõlkega ning esitatud paberitest ei nähtu, kes ja millal ning kelles uhtes on uuringud koostatud. Kohus jätab nimetatud tõendi arvestamata vastavalt TsMS 238 lg 5, kuna see on ebausaldusväärne. Coral Club International märki kandva soovitseu osas esitas hageja tõendi osalise tõlke (puudub näiteks tõendi pealkirja tõlge). Kohus tõendi hindamisel leiab, et selles on kajastatud hageja tervislik seisund päev pärast tulekahju- 23.01.2006.a ja järelduseks on vingumürgitus. Kohus möönab, et pärast tulekahju kolde kõrval viibimist võis hagejal olla tõepoolest vingumürgitus, millele viitavad ka tunnistajate xxx ja Tatiana Sorokvashini ütlused, et hageja viidi kiirabiautosse ja anti hingata hapniku ning ka järgmisel päeval tundis ta ennast veel halvasti. Kuna aga hageja ei ole tõendanud, milliseid kulutusi ta tegi oma tulekahjus kannatada saanud tervisliku seisundi parandamiseks ja kas kulutused olid põhjuslikus seoses kuludega, siis jääb tema nõue ravivahendite kulude hüvitamiseks rahuldamata.

kaasnevat hirmu ja ärevust, tervise kahjustamist sissehingatud vingu ja suitsu näol, hilisemat elamist kahjustatud korteris ning tulekahju tagajärjel tekkinud unehäireid. Ka tunnistaja Mihkel Kravets kinnitas, et hagejad jäid oma korterisse tulekahju ajal. Tunnistaja xxxrjeldas, mida hageja ja tunnistaja tundsid, kui pidid kuuenda korruse lahtisel aknal ootama tuletõrjet. Vastavalt kriminaalasja toimikus olevale tulekustustus-päästemeeskondade ja kiirabibrigaadi sündmuskohale väljasõidu protokoll-arvestuskaardile (lk 31-32) oli väljakutse ajaks kell 21.22 ja tulekahju lokaliseeriti kell 22.21 ning likvideeriti 23.01.2006. kell 00.05. Kaardilt ei nähtu kahjuks, millal hageja korterist välja toodi. Kuna aga tunnistaja ütluse kohaselt väljusid nad korterist ukse kaudu pärast tulekahju lokaliseerimist, siis olid nad suitsu ja vinguga korteris umbes tunni. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et kiirabiautos pandi neile hapnikumaskid ja nad pidid olema mõne aja autos meedikute järelevalve all. Tunnistajad xxx Tatiana Sorokvashin selgitasid ka seda, et hageja tervislik seisund on halvenenud, tal on stress, tunnistaja xxx uste kohaselt magab hageja halvasti ja vahel ka karjub unes. Kohus kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates leiab, et hageja nõue mittevaralisa kahju hüvitamiseks on põhjendatud. Hagejal on õigus saada õiglane hüvitis oma hingeliste üleelamiste ja stressi eest ning osalisel leevendab hüvitis ka mõningast tervise halvenemist, mis vaieldamatut vähemalt lühiajaliselt tekib kui inimene on hinganud sisse tulekahju laguprodukte. Seega on kahju, mille hüvitamist on hageja õigustatud nõudma ja mis on menetluse käigus leidnud tõendamist kokku 70 736 krooni. Kostja palus kohaldada VÕS § 139 lg 1, mille kohaselt juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja väitis, et kahju oleks tekkinud vähemas ulatuses, kui hagejad oleksid oma korteri ukse sulgenud. Samuti oleks saanud kahju vähendada kui tulekahju puhkemisel oleks hagejad viinud ära vahekoridori kapis olnud asjad. Kohus kostja seisukohtadega ei nõustu. Esiteks on kostja väidetes vastuolu- kui hageja oleks hakanud kapis olnud asju korterisse viima, oleks korteri uks olnud avatud pikemat aega ja korteri kahjustused oleksid seeläbi suurenenud. Kohus leiab, et on põhjendamatu heita hagejale ette, et ta ei asunud oma vara päästma, sest sel juhul oleks ta seadnud suuremasse ohtu oma elu ja tervise. Tunnistaja Mihkel Kravetsi ütluste kohaselt olid ving ja suits nii tugev, et kostja ja tunnistaja elukaaslane tulid vahekoridori neljakäpukil ja nad pidid kohe trepikojast lahkuma. Sarnaseid ütlusi on Mihkel Kravets ja tema sõbranna Liivika Aavik andud ka kriminaalasja uurimises- ütluste kohaselt nad roomasid korterist välja, sest väga palju oli vingu ja oli väga kuum (kriminaalasja toimik lk 49-51, 53-55). Tunnistaja xxxluste kohaselt oli hageja korteri uks lahti mõne aja, sest kostja tuli vett küsima. Ükski muu tõend sellist versiooni ei kinnita- kriminaalasjas kogutud tunnistajate ütluste ja tunnistaja Mihkel Kravetsi poolt tsiviilasjas antud ütluste kohaselt oli kostja enne tulekahju avastamist Mihkel Kravetsi poolt korteris, lahkus sealt koos tunnistajaga ja läks tagasi oma abikaasat otsima. Siis oli aga suits ja kuumus juba sellised, et ei saanud vabalt liikuda, teised tunnistajad lahkusid ja kostja tuli neile hiljem järgi. Kuna kostja alguses hagejate korterist vett ei küsinud, on ebatõenäoline, et ta tegi seda hiljem, kui tulekahju oli veelgi intensiivistunud ja kohal oli ka juba tuletõrje. Siiski on tulekahjuekspert leidnud, et mingi, tõenäoliselt lühikese ajavahemiku ajal, olid mõlema korteri uksed avatud. Uurimuses märgib ekspert, et „..olukorras, kus korteri 167 mõlemad uksed olid avatud, oli mingil ajal korteri 168 uks suletud. Samas mingil ajal oli korteri 167 uste avatuse korral avatud ka korteri 168 mõlemad uksed.“ Samuti leiab ekspert, et „ korteri 168 uste avamisel toimus peamiselt õhuvoolude liikumine korteri nr 167 suunas. Ülemisest tsoonist gaasiliste põlemisproduktide liikumine vastassuunas oli tühine.“.

Tõendatud on, et kostja korteri uks oli avatud, kuni kostja, tunnistaja Mihkel Kravets ja tema sõbranna põgenesid korterist. Tunnistaja Mihkel Kravetsi ütluste kohaselt vaatasid hageja ja tunnistaja xxxrteri ukse vahelt välja, kui tema kostja korterist lahkus. Tunnistaja Vladimir xxxluste kohaselt sulges ta uksed ja avas köögiakna. Suits tuli sisse suletud ukse pragude vahelt. Seega arvestades tunnistaja ütlusi ja eksperdi poolt esile toodut, oli mingil ajahetkel hageja korteri uks avatud, kuid selle tõttu toimus õhu juurdevool kostja korteri suunas. Ukse avatuse tõttu ei saanud toimuda suures kontsetratsioonis suitsu ja tahma sattumine hageja korterisse. Kohus laiab, et arvestades põlengu kestust, on siiski tõenäoline, et hageja korteri kahjustused on tingitud läbi uksepragude imbunud suitsust ja tahmast. Sellele viitab kaudselt ka asjaolu, et vaatamata mitmele suletud uksele ja pikemale vahemaale oli vingu kahjustusi ka tunnistaja Tatiana Sorokvashini korteris. Kohus leiab, et ei ole millegagi tõendatud see, et kahju oleks tekkinud hagejast tingitud asjasolude või ohu tagajärjel- kahju otseseks põhjuseks oli kostja korteris toimunud tulekahju ja kostja kui tulekahju põhjustanud isiku pärija peab kanda tekitatud tagajärgede osas vastutust. Kuna kostja vastutab 1/2 suuruses osas kahjust, oleks kostjalt välja mõistetava kahju hüvitise suuruseks 35 368 krooni. Kohtukulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hageja nõude 40% ulatuses- 35 368 krooni hageja nõudest, milleks oli 86811 krooni. Kohus leiab, et samas suurusjärgus tuleb poolte vahel jaotada ka menetluskulud: 2/5 suuruses osas jäävad menetluskulud kostja kanda ja 3/5 suuruss osas jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus märgib, et:

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.