Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-07-40269

Kohtule 28.09.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt alates 19.02.1993.a elas hageja xxx, xxx xxxx asuvas korteris orderi alusel. See korter oli munitsipaalomand, hagejal oli sõlmitud Narva linnaga vastav üürileping tähtajaga 5 aastaks. Korter on kahetoaline, hageja hõivas ühe toa 12,5 ruutmeetrit. Teises toas elas teine üürnik. Hageja alati täitis oma lepingujärgseid kohustusi, tasus kõik eluruumiga seotud maksed. Korteri tolline omanik Narva linn kunagi ei lõppenud hagejaga üürileping ja hageja leiab, et see leping muutus tähtajatuks. 24.11.2005.aastal oli antud korter erastatud kostja poolt. Tol ajal oli hageja korteris ainusüürnikuna, kus jätkas elamist koos perekonnaliikmetega. Detsembril 2005.a korteri uus omanik, s.t. kostja B.Sh, hakkas nõudma hageja korterist väljatõstamist, selgitades, et ta soovib kiiresti müüa korterit, aga keegi ei soovi osta korterit, kus elavad üürnikud. Võlaõigusseadusega ettenähtud üürilepingu ülesütlemisega seotud protseduuri kostja teha ei soovinud, ähvardades, et viskab hageja asjad tänavale. Ta soovis müüa korteri kiiresti ja ei tahtnud oodata. Läbirääkimise tulemusena 13.12.2005.a leppisid siiski pooled kokku üürilepingu lõpetamise järgnevatel tingimustel: kostja tasub hagejale kompensatsioon korteri vabastamise eest (sisuliselt poolte tahe oli suunatud üürilepingu lõpetamisele) ulatuses 15.000 krooni hageja pangaarvele hiljemalt 20.12.2005.a, hageja ja tema perekonnaliikmed aga viivitamatult, ühe nädala jooksul, vabastavad korteri ja registreerivad end välja. See kokkulepe oli vormistatud kirjalikus vormis ja alla kirjutatud hageja ja kostja poolt. Kuna hageja oli kindel, et kostja kavatseb täita oma lubadusi, siis 20-21.12.2005. vabastas ta korteri enne kostja poolt kompensatsiooni ülekandmist. Mitme päeva pärast, kui raha ei saanud, soovis hageja tulla koju (xxx xx-xx) tagasi, aga kostja vahetas juba ukseluku ning ei lubanud talle pääsu eluruumi. Hageja sai aru, et kostja pettis teda. Juhul, kui hageja ei oleks nõustunud vabastama korterit, ta oleks olnud sunnitud järgima võlaõigusseaduse sätestatut: teatada hagejale üürilepingu ülesütlemisest vähemalt 3 kuu ette (VÕS § 323), pärast seda hagejal oli õigus vaidlustada ülesütlemist üürikomisjonil või kohtus. Loomulikult, et korteri elavate üürnikega turuväärtus oleks vähem, kui vaba korteri turuhind. Selle asemel, et tegutseda seadusega ettenähtud korras, kostja viis hagejat eksiarvamusse, aga teadlikult ei kavatsenud täita lepitud kokku kohustusi. Kostja ebaausa tegevuse tõttu kaotas hageja võimaluse kasutada eluruumi ja seejuures ei saanud kokkuleppega ettenähtud hüvitist viivitamatu väljatõstamise eest. 13.03.2006.a müüs kostja korteri OÜ-le Laguna Kinnisvarabüroo (reg.kood 10108827). VÕS § 6 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VOS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (p 1), rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Eeltoodut aluseks võttes palub hageja välja mõista Boris Shustrovilt tema kasuks 15000 krooni 13.12.2005. sõlmitud kokkuleppe järgi, viivised VÕS § 113 ja § 94 järgi suuruses 7%+2,75%=9,75% aastas alates 21.12.2005.a. kuni praeguseni. Seisuga 20.09.2007. viivised moodustavad 2559,40 krooni 1 aasta ja 9 kuu eest (15000 x 9,75% x 1,75 aasta), välja mõista kostjalt hageja menetluskulud antud asjas 10.06.2008 esitatud avalduses (tl 50) suurendas hageja viivise nõuet. Avalduse kohaselt seisuga 19.06.2008 (esimese kohtuistungi päev) viivised VÕS §-de 113 ja 94 järgi võla mittetasumise eest on 3562.50 krooni 2 aasta 6 kuu eest (15000 krooni * 9,75% * 2,5 aasta). 2(10)

Tsiviilasi nr 2-07-40269

Avaldus sisaldus ka taotluse tunnistaja ülekuulamisest, kuid kohtuistungil hageja esindaja loobus antud taotlusest.

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt 19.02.2008 kohtule esitatud vastusele (tl 17-19) 06.07.1998 a testamendi nr 3630 järgi pärimisõiguse tunnistuse alusel kostja sai 50,7 m2 elamispinna omanikuks, mis moodustab 0,74% korteri Narvas, xxx xx-xx asuva elamispinna kogu pindalast. Kuid, nimetatud korterisse (tuba 12,5 m2) on sisseregisreeritud I.M, kellel on 26.03.1997.a sõlmitud viieks aastaks munitsipaaleluruumi tüüpüürileping Narva Elamuvaldus AS-ga, mis on kehtiv kuni 26.02.2002.a ja kui enne nimetatud lepingu tähtaja lõppemist ei ole kumbki pooltest taotletud üürilepingu katkestamist või uuendamist, siis loetakse leping pikendatuks kuni 26.01.2007.a. Vastavalt sellele, I. M-le jääb õigus kasutada nimetatud korterist tuba 12,5 m2 ka peale korteriomaniku vahetust kuni üürilepingu tähtaja lõpuni. Hageja õigust kostja ei rikkunud, üürilepingu katkestamisest või uuendamisest kostja ei taotlenud ning hagejale kahju ei tekitanud. Oma seadusega ettenähtud 12,5 m2 elamispinna peale, hageja kasutas korteri kostja valduses olevat osa, nimelt 50,7 m2, sest kostja ei elanud selles korteris. Kostja andis samuti oma nõusoleku hageja elukaaslasele tema lapsega nimetatud korteris elamiseks. Nimetatud korteri uksevõtmeid kostjal ei olnud. Mõne aja möödumisel kostja kui korteri omaniku poole pöördus KÜ J xx juhatuse esimees A.A palvega selgitada, mis toimub nimetatud korteris, sest esimehe ja hageja vaheline suhtlemine ei olnud võimalik: hageja ei avanud ust, ei makstnud tähtajal kommunaalteenuste eest, koguaeg tegi skandaali korteriühistu koosolekutel, korteris korraldas joominguid ning ei hoolitsenud korteri seisundi eest. KÜ juhatuse esimehe sõnade järgi korter oli kohutavas avariiseisundis, kogu aeg olid probleemid elektriga, mis võiks olla tulekahju põhjuseks. Kostja otsustas pöörduda hageja poole selleks, et lahendada see küsimus. Kuid hageja kostjale ust ei avanud ning suhtlema ei hakanud. Mõne aja pärast, täpselt kostja ei mäleta, tema koos KÜ J xx juhatuse esimehega uuesti pöördusid hageja poole. Ta lubas neid korterisse. Ta esitas oma soovi ja seadusliku õiguse elada selles korteris, kostja nõustus. Omalt poolt kostja tegi hagejale kohustuslikuks tingimuseks kommunaalmaksete tähtajalise maksmise, korteri seisundi elamiseks sobivaks tegemise ning hageja korraliku käitumise. Esitatud hagis on jutt sellest, et kui kostja sai korteri omanikuks, kostja avaldas hagejale oma kavatsuse võimalikult kiiresti korter müüa ning tõsta hageja tema perekonnaliikmetega korterist välja. See ei ole tõsi absoluutselt. Niinimetatud korteri müügist kui ka hageja väljatõstmisest juttu ei olnud. Kostjal ei olnud kavatsust nimetatud korterit müüa, seda enam, et korteris elas imikuga hageja elukaaslane. Mõne aja pärast kostja poole jälle pöördus KÜ J xx juhatuse esimees palvega lahendada probleeme korteriga nr xx, sest kostja on käesoleva korteri omanik. Kostja tuli nimetatud korterisse hageja loal ja siinjuures oli KÜ Joala 11 juhatuse esimees A. A oma perenaisega ning nägi sama olukorda. Korteris elada on võimatu. Korteris kostja nägi karpe ja pakitud kotte: hageja sõnul, ta valmistub oma elukaaslase korterisse kolimiseks tänava Kangelaste piirkonnal. Kostja avaldas soovi korteri oma osa korda seada ja anda üürile, kostja hageja õigusi munitsipaaleluruumi tüüpüürilepingu järgi ei rikkunud. Hageja kostja soovi heaks ei kiitnud aga pakkunud oma varianti. Ta kolib korterist välja ning muudab aadressandmeid rahvastikuregistris, kui kostja maksab temale 15000 (viisteis tuhat) krooni. Kostja nõustus hageja poolt pakutud variandiga. 3(10)

Tsiviilasi nr 2-07-40269

13.12.2005 a. kostja sõlmis Hansapangas väikelaenulepingut nr 05-255540-VL summas 20000 (kakskümmend tuhat) krooni selleks, et anda raha üle hagejale. Pärast seda kostjat nimetatud korteris ei olnud. Samal päeval koos hagejaga kostja tuli rahvastikuregistri osakonda aadressil Peetri plt 1, Narva, kus hageja avaldas oma soovi võtta end rahvastikuregistri arvelt maha aadressil xxx xx-xx, xxx,. Kuid rahvastikuregistris teda arvelt maha võtta ei jõudnud, sest hageja ei suutnud esitada registriosakonnale uut elukohta, kus ta võiks end arvele võtta pärast korteris aadressil xxx xx-xx, xxx, arvelt mahavõtmist. Loomulikult käesoleva kohustuse hageja poolt mittetäitmisel ja nimetatud korteris arvel olemisel kostja ei suutnud anda üle hagejale raha summas 15 000 (viisteis tuhat) krooni, sest kostja jaoks on see suur summa. Samuti kostja ei olnud kindel hageja aususes ja kohusetundes. Kostja pakkus hagejale otsida elukoha variante, kus ta võib end rahvastikuregistris arvele võtta pärast korteris aadressil xxx xx-xx, xxx arvelt mahavõtmist. Kostja teda ei kiirustanud, ei sundinud, temal oli piisavalt aega registreerimise koha otsimiseks. Hagejal oli kostja telefoni number ja ta võiks helistada kostjale, et nad saaksid lahendada seda küsimust teisel viisil, kuid hageja ei helistanud. Kostja hagejat korterist välja ei ajanud, ukselukke nagu hageja kirjutab oma hagis, ei vahetanud. Seda võivad kinnitada kortermaja xxx xx korteri nr xx naabrid ning samuti KÜ J xx juhatuse esimees ja tema abikaasa T.A. 13.12.2005.a selleks, et kindlustada hageja kohustust korterist aadressil xxx xx-xx, xxx kolida ja kirjutada end välja ning kostja kohustust üle anda hagejale raha summas 15 000 (viisteis tuhat) krooni, pooled sõlmisid kokkuleppe eluruumi vabastamisest. Käesolevat kokkuleppe koostas jurist M. I ning saades hagi, kus on märgitud M. I nimi, kostja sai aru, et hagejal oli aegsasti kavatsus saada kostjalt raha summas 15 000 (viisteis tuhat) krooni ning mitte täita oma kohustusi. Nagu kostjale sai teatavaks hiljem KÜ J xx juhatuse esimehelt, käesoleva kokkuleppe sõlmimise momendil hageja juba ei elanud nimetatud korteris ja rahvastikuregistris end arvelt maha võtta ei kavatsenud. Seega kostja loomulikult temale raha üle ei andnud, kartes hageja pettust. Kui kostja oma kohustusi kokkuleppe järgi täita ei kavatseks ja sooviks petta hagejat, nagu ta kirjutab oma hagis, siis kostja ei hakkaks sõlmima käesolevat 13.12.2005 a. kokkulepet ning ei võtaks laenu Hansapangas. Kui hageja täidaks oma kohustusi kokkuleppe järgi täiel määral, siis kostja täidaks oma kohustusi kokkuleppe järgi ja annaks hagejale raha üle. Kostja arvab, et hageja ei täitnud 13.12.2005 a. kokkuleppe järgi endale võetud kohustusi ning sellega rikkus kokkuleppe p 1 iseseisvalt rahvastikuregistris end arvelt maha ei võtnud. Samuti viis kostjat eksiarvamusele korterist välja kolimise suhtes, märkades kokkulepel oma väljakolimise kohustust nagu juba tehtud toimingut. Kostja peab käesolevat kokkulepet ebaseaduslikuks ja täidetuks seaduse normi rikkumisega. Rahvastikuregisteri 11.02.2008 a. väljavõtes nr 898 on toodud, et hageja oli registreeritud korteris aadressil xxx xx-xx, xxx perioodil alates 18.03.1993 a. kuni 08.03.2007 a. Ta oli nimetatud aadressil arvelt maha võetud nimelt rahvastikuregistri poolt OÜ Laguna Kinnisvarabüroo direktori V.R päringu tulemusena seoses munitsipaaleluruumi tüüpüürilepingu tähtaja lõppemisega, mis kehtis kuni 26.01.2007.a. Iseseisvalt hageja rahvastikuregistris end arvelt maha ei võtnud nagu oli kirjutatud kokkuleppe punktis 1. Kostja märgib samuti, et käesolev kokkulepe oli alla kirjutatud ilma KÜ J xx, xxx juhatuse esimehe juuresolekuta ning tema osavõtuta ja heakskiiduta nagu see on märgatud kokkuleppel. KÜ J xx haldamises käesolevat kokkulepet kunagi ei olnud ning juhatuse esimees ei tea mitte midagi käesoleva kokkuleppe olemasolust. Kostja arvab, et hageja pettis teda ja rikkus kokkulepet, soovides saada kostjalt tulu materiaalsete vahendite kujul. 4(10)

Tsiviilasi nr 2-07-40269

Peatselt, kuupäeva kostja ei mäleta, sai ta teada KÜ J xx esimehelt sellest, et korteri nr xx aadressil xxx xx, xxx, arvel on kogunenud võlg kommunaalteenuste eest, kuid korteris kostja ei olnud. Kostja abikaasa S.V kolme kuu jooksul maksis kommunaalmakseid, samuti maksis maamaksu välja kogu summas 3416,30 krooni. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, hagi ei tunnistanud, soovis esitada vastuhagi, leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

14.03.2008 esitas hageja oma seisukoha kostja vastusele (tl 35-36), mille kohaselt vastuse väited on vastuolus iseendaga ning moonutavad fakte. Kostja püüab hagejat mustata ja viia kohut eksiarvamusse ainsa eesmärgiga - õigustada end, miks ta ei täitnud oma kohustusi kokkuleppe järgi. Näiteks, kostja väitab, nagu ei oleks kokkuleppe sõlmimise ajal elanud hageja üüritud korteris. See on absoluutne vale, mis on näha isegi kostja vastusest: ta ise tunnistab, et enne kokkuleppe täitmist hageja lubas korterisse teda ning korteriühistu esimeest. Kostja nägi, et korteris asuvad hageja asjad, sisustus, mööbel, nõud jne - s.t oli suurepäraselt näha, et hageja elab antud korteris. Kostja kohe avaldas soovi müüa korterit ja ütles, et varem või hiljem ta viskab hageja koos asjadega tänavale. Korteriühistu esimees toetas kostjat. Tol kohtumisel viibis ka hageja naine Natalja Pahk, kes kutsus juristi Marina Dubovskaya, et lahendada see vaidlus kokkuleppel. Jurist M. Dubovskaya seletas, et ei tohi kedagi välja tõsta eluruumist kohtuotsuseta. Kostja sai aru, et müüa korterit koos seal elavate isikutega on väga raske, kuna sel juhul korteri reaalne turuhind osutub oluliselt madalamaks vaba korteriga võrreldes (vahe võib olla 30-50 tuhat krooni). Kostja pakkus kostjale 10.000 krooni korteri vabastamise eest, hageja soovis 30.000 krooni. Lõpuks saavutasid pooled kokkuleppe, et hageja viivitamatult, ühe nädala jooksul vabastab korteri pärast seda, kui kostja tasub talle kompensatsiooni 15.000 krooni. Kostja nõustus selle ettepanekuga. Järgmisel päeval koostas jurist M. Dubovskaya kirjaliku kokkuleppe ülalöeldutel tingimustel, millele pooled on alla kirjutanud. See fakt, et kokkuleppe ei ole allakirjutatud korteriühistu esimehe poolt, ei oma mingit tähendust, kuna KÜ esimees ei ole selle kokkuleppe pool. Kokkuleppe oli koostatud ja alla kirjutatud 13 detsembril 2005.a. Praegu kostja püüab moonutada isegi kokkuleppe sisu, avaldades, et ta ei tasunud hagejale raha, kuna ta ei võtnud end maha Rahvastikuregistris registreerimisest. Hageja juhib tähelepanu, et kokkuleppel on selgelt märgitud, et alguses nimelt B.Šustrov kohustub tasuma hagejale kompensatsiooni 15.000 krooni ja pärast raha saamist ühe nädala jooksul hageja võtab end registreerimisest maha. Hageja tunnistab, et ei oodanud raha saabumist kostjalt, kolis korterist välja 20-21 detsembril 2005.a, enne Jõulupüha. Aga põhjus selleks oli ainult see, et hageja oli absoluutselt kindel, et Kostja kavatseb täita oma kohustusi raha üle kandmises. Hageja arvas, et kui kostja üle kannab raha 20 detsembriks (kui kokkuleppega kehtestati), siis ta peab vabastama korterit hiljemalt 27 detsembriks. Aga sellel ajal oli võimatu (pühade tõttu) leida autot ja laadijaid asjade väljaveoks. Hageja jaoks oli ootamatult, et kostja teda pettis. Hageja arvab, et ta tegi seda, kuna sai aru, et saavutas oma eesmärgi tõsta hageja korterist välja. Hageja peab kostja käitumist ning tema käesolevat seisukohta äärmiselt küüniliseks. Praegu hageja jaoks on väga imelik lugeda kostja seletusi, et ta ei tasunud hagejale raha selle tõttu, et nagu oleks hageja tahtnud kostjat petta (?). Kui hageja oleks tahtnud petta kostjat, miks ta viivitamatult vabastas korteri ja nõustus üürilepingu lõpetamisega? Hageja võis elada selles korteris siiani. Hageja võis jätta oma sisustuse korterisse. Hageja ainus süü oli see, et ta tegeles heauskselt ja täitis oma kohustusi kokkuleppe järgi varem, kui võis teha. Tegutsedes heauskselt, 5(10)

Tsiviilasi nr 2-07-40269

hageja ootas sama käitumist ka kostjalt. Kahjuks, see oli hageja eksimus, mille tulemusena oli hageja sunnitud pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks. Kui kostja ei asendanud lukku ja hageja ei lubanud talle pääsu korterisse, kui ta väitab, siis kuidas ta jõudnud siiski korterist kasutada kohe pärast hageja kolimist detsembrilt 2005. ja seda korterit viivitamatult müüa? Ja kuidas võivad olla teadlik kõrvalised isikud - KÜ esimees ja naabrid teistest korteritest, kas vahetas kostja lukku või mitte? Poolte kokkuleppega oli üürileping sisuliselt lõpetatud 13.12.2005. ja kostja tegevuse tõttu on hageja kaotanud võimalust kasutada eluruumi (kostja ise tunnistab, et hageja ei elanud korteris tollest ajast), seega kostja pretensioonid korteritasude kohta pärast korteri vabastamist, on põhjendamatud. Hageja ei võtnud end maha registeerimisest rahvastikuregistis just nimelt sel põhjusel, et kostja teda pettis ning ei tasunud raha (hageja tuletab meelde, et kostjal oli kohustus tasuma talle eelnimetatud 15 tuhat krooni hiljemalt 20.12.2005). Samuti elukoha järgi registreerimise fakt ei takistanud kostjal kasutada, vallata ja käsutada korterit täies ulatuses. Hageja jaoks on ka arusaamatu kostja väide, et hagejal (tsiteerib) oli aegsasti kavatsus saada raha summas 15 000 krooni ning mitte täita oma kohustust selle alusel, et jurist M. Dubovskaya osutas neile juriidilist abi kokkuleppe koostamisel ja hagiavalduse koostamisel. Loomulikult, hagi koostamiseks pöördus hageja selle juristi poole, keda ta juba tunneb ja kes on teadlik asja asjaolusid. Hageja loeb, et kõik kostja väited tunnistavad ainult kostja pahameelsusest ning ebaaususest antud asjas. Pärast kostja vastuse saamist leiab hageja, et kompromissi saavutamine ei ole võimalik. Hageja palub rahuldada hagi ja välja mõista kostjalt tema menetluskulud täies ulatuses.

KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA ARVAMUSE KOHTA

09.04.2008 esitas kostja oma seisukoha hageja arvamuse kohta (tl 39), mille kohaselt ta täielikult ei ole nõus hageja väidetega ning tema nõudmistega, kuna kõik nõudmised, mis on esitatud kostjale hageja poolt, on ebaseaduslikud. Hageja edasi väidab, et eluruumi vabastamise kokkuleppe vormimise hetkel kuupäevaga 13.12.2005 a. ta elas korteris aadressil: xxx xx-xx, xxx, kuid see on absoluutselt vastupidi. Hageja väidab, et kostja poolt korteri aadressil xxx xx-xx, xxx külastamise momendil kostja olevat näinud tema isiklikuid asju ja see nagu tõendab tema elamise fakti selles korteris. Hageja rääkis, et nägi korteris karpe, kuid karpide olemasolu ei tõenda hageja korteris elamise fakti ning hageja sõnul oli selge, et ta kolib teisse korterisse. Mööblit ja majakraami korteris ei olnud ning see fakt tõendab, et hageja ei elanud korteris mõne aja jooksul. Kostja arvab, et hageja viis ta eksiteele korterist koolimise suhtes, märkides kokkulepes kpv 13.12.2005 a. oma kohustuse vabastada korterit nagu juba lõpetatud toiming. Varem kostja juba väitis, et ei kavatsenud müüa korterit, kuid hiljem (pärast mitu kuud) ikka otsustas müüa korterit, sest korterit pidada materiaalses plaanis (maksta kommunaalarveid, hankijate teenuste arveid ning muud makseid) tal oli raske, kuna tema peres töötab ainult tema. Ta kavatses korterit rendile anda, kuid korteri seisund ei olnud sobilikuks elamiseks, ega korteri remondiks kostjal ei olnud ka raha. Madal korteri müügihind oli tingitud sellega, et käesoleva korteri ostjale tuleks teha kallis kapitaalremon (on vaja täielik santehnika ja elektrijuhtmestiku vahetust) ning ainult pärast seda võib elada selles korteris. Lähtudes sellest kostja alandas korteri turuhinda. 6(10)

Tsiviilasi nr 2-07-40269

Samuti soovib kostja kinnitada seda, et ta ei rikunud hageja õigusi munitsipaaleluruumi rendilepingu järgi, mis oli sõlmitud AS-iga Kreenholmi Elamuvaldus. Dokumentaalselt on tõestatud see fakt, et hageja oli käesoleva korteri registreerimise arvelt maha võetud mitte iseseisvalt (kui on märgitud 13.12.2005 kokkulepes), aga munitsipaaleluruumi rendilepingus märgitud tähtaja möödumisel. Järelikult hageja ei täitnud oma kohustusi korteri vabastamise 13.12.2005 a. kokkulepe kohaselt. Kostja arvab, et hageja ei täitnud endale võetuid kohustusi kokkulepe järgi ning sellega rikkus kokkulepe p. 1: ei võtnud end iseseisvalt Rahvastikuregistri arvelt maha. Kostja kutsub hagejat üles aususele ning kinnitab, et kõik tema poolt väidetud on tõde. Arvestades ülaltoodut ja varem esitatud tõendeid peab kostja, et hageja suhteliselt rikkus olukorda, mis on kajastatud korteri vabastamise kokkulepes. Kostja palub kohut kas jätta hagi läbivaatamata või lõpetada toimingu menetlust, hagiavalduses esitatuid nõudmisi ta ei tunnista.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja esindaja seletas, et hagiavalduses oli ebaõigesti märgitud korteri aadress. Tegelikult korter asus xxx, xxx xx-xx. Kostja tunnistas kohtuistungil, et hageja elas xxx xxx xx-xx asuvas korteris vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimise ajal. Kostja kinnitas, et oli xxx xxx xx-xx asuva korteri omanik. Kostja leiab, et kokkulepe ei olnud seaduslik ja oli sõlmitud seaduse rikkumisega. Kokkulepe ei ole allkirjutatud KÜ juhatuse esimehe poolt, nagu on kokkuleppes märgitud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • et kostja B. Š on xxx, xxx xx-xx asuva korteri omanik • et hagejaga I.M-ga sõlmitud üürileping kehtis 13.12.2005 kokkulepe eluruumi vabastamise kohta sõlmimise hetkel • et hageja elas xxx, xxx xx-xx asuvas korteris 13.12.2005 kokkulepe eluruumi vabastamise kohta sõlmimise hetkel • et pooled sõlmisid 13.12.2005 kokkulepe eluruumi vabastamise kohta • et hageja vabastas täielikult xxx xxxx xx-xx asuva korteri 21.12.2005. Vaidlus poolte vahel käib selle üle, kas kostjal oli õigus mitte tasuda hagejale 13.12.2005 kokkuleppes ettenähtud 15000 krooni tulenevalt sellest, et hageja ei registreerinud ennast ja perekonnaliikmeid välja kostjale kuuluva korterist. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p-de 1-6 järgi lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või 7(10)

Tsiviilasi nr 2-07-40269

kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 7 kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga ning sama paragrahvi lg 8 kohaselt lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on tuvastanud, et poolte ühine tahe oli suunatud üürisuhete ennetähtaegsele lõpetamisele, korteri vabastamisele ja hageja registreeringu mahavõtmisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 1 lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et pooled lõpetasid üürisuhted kokkuleppel ennetähtaegselt ja üürisuhte ennetähtaegse lõpetamise tingimused fikseeriti 13.12.2005 koostatud kokkuleppes eluruumi vabastamise kohta (tl 4), mis on omakorda võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 mõttes. 13.12.2005 kokkulepe eluruumi vabastamise kohta (edaspidi Kokkulepe) punkti 1 kohaselt (tl 4) hageja kohustus vabastama Narvas, Joala 11-77 asuva eluruumi ja võtta maha oma perekonnaliikmete registreering. Kokkulepe punkti 2 alusel kohustus kostja tasuma hagejale kompensatsiooni nimetatud korteri vabastamise eest summas 15000 krooni ülekandega arveldusarvele hiljemalt 20.12.2005. Kokkulepe punktist 3 tulenevalt kohustus hageja täielikult vabastama korteri mitte hiljem, kui ühe nädala jooksul alates kompensatsiooni saamist. Samaks tähtajaks kohustus hageja võtma rahvastikuregistrist maha iseenda ja oma perekonnaliikmete registreeringu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei kandnud hageja arveldusarvele üle 15000 krooni, kuid hageja vabastas eluruumi 21.12.2005. Kokkulepe punktis 2 märgitud kompensatsioon oli ettenähtud korteri vabastamise eest. Vaatamata sellele, et hageja ei saanud kostjalt kompensatsiooni, vabastas ta eluruumi 21.12.2005, seega hageja täitis osaliselt endale võetud kohustuse olukorras, kus kostja ei täitnud enda peale võetud kohustust. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Kohus leiab, et hageja kohustuse võtta rahvastikuregistrist maha iseenda ja oma perekonnaliikmete registreering mittetäitmist võib tõlgendada tekkinud olukorras kohustuse täitmisest keeldumisena, kuna kostja ei tasunud talle kompensatsiooni kokkuleppes ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus loeb asjakohatuks kostja väite, et kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus loobus hageja elukoha muutmisest registris, kuna kostja ei nimetanud elukohta, kuhu ta asub elama. Selline kohustus oleks tekkinud hagejal peale kompensatsiooni saamist.

8(10)

Tsiviilasi nr 2-07-40269

Peale selle Rahvastikuregistri seaduse § 45 lg 1 p 2 alusel rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta ruumi omaniku õigustatud nõudmisel. Rahvastikuregistri seaduse § 46 lg 1 p-dest 1-3 tulenevalt on ruumi omanikul õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. Kõik seadusega ettenähtud tingimused olid 21 detsembriks 2005 hageja poolt täidetud ja kostjal oli õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt hageja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kuid kostja ei teinud seda ning ei tasunud kompensatsiooni eluruumi vabastamise eest. VÕS § 101 lg 3 järgi võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus loeb tõendatuks, et kostja rikkus Kokkuleppe punktis 2 märgitud kohustust. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub nõuda kostjalt välja põhivõlgnevus summas 15000 krooni ja viivised summas 3562,50 krooni 2 aasta 6 kuu eest (15000 krooni * 9,75% * 2,5 aasta). Kohus leiab, et hageja nõue viivitusintressi väljamõistmise osas kostjalt on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvutustele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et Kokkulepe oli sõlmitud seaduse rikkumisega, kuna Kokkulepe lõpus on kirjutatud, et kokkulepe on saavutatud ja allkirjutatud korteriühistu „xxx xx“ juhatuse esimehe vahendusel ja heakskiitmisel, aga Kokkulepe iseenesest ei ole allkirjastatud KÜ juhatuse esimehe poolt, nagu on kokkuleppes märgitud. Eluruumi omanikuks on kostja, üürisuhted olid poolte vahel ning ühestki seadusest ei tulene nõuet, et korteriühistu oleks kohustatus sekkuma eluruumi omaniku ja üürniku omavahelistesse suhtesse. Kohus leiab, et tähtsust ei oma see, kas kostja soovis võõrandada oma korterit või mitte, kuna Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 teise lause kohaselt omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Hageja nõustus üürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Kohus jätab tähelepanuta kostja väite seoses hageja võlgnevusega korteriühistu ees ja hageja käitumisega korteris elamise ajal, kuna kostja ei ole esitanud selliseid nõudeid hageja vastu. Lähtudes kõigest ülalöeldust ja tuvastatust loeb kohus hagi põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks täies ulatuses. 9(10)

Tsiviilasi nr 2-07-40269

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab B.Š, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Tamara Šabarova Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.