Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-18566 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 12.05.2008.a esitas PGOÜ kohtule hagi SR`i vastu 4 721,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.09.2007.a interneti teel laenulepingu nr 31006908 laenu summas 3 000,00 krooni saamiseks. Laenulepingu tingimused on avaldatud hageja web-leheküljel aadressil xxx. Laenusumma kanti kostja arvelduskontole AS-is Hansapangas üle 24.09.2007.a. Kostja kohustus tagastama laenu 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 24.10.2007.a. Laenu tagastamisel kohustus kostja tasuma hagejale käsitlemiskulud summas 600,00 krooni vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punktidele 3.6 ja 3.7 laenusumma tagastamisega, juhul kui laenusaaja laenab 2 000,00 krooni 30-ks päevaks. Vastavalt laenulepingu punktile 6.1, juhul kui laenusaaja viivitab laenu tagastamisega, kohustub tema tasuma viivist summas 0,75% tagastamata summast päevas. Vastavalt laenulepingu punktidele 6.3 ja 6.4 kohustub laenusaaja tasuma intressi laenu tähtpäevaks tagastamata jätmisel summas 1,0% päevas. Kostja tähtaegselt tagastas hagejale 1 725,00 krooni, jättes tagastamata 1 275,00 krooni. Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud seisuga 06.05.2008.a viivist kokku 1 826,00 krooni. Intressi on hageja arvestanud (perioodil 24.09.24.10.2007.a) kokku 382,50 krooni. Vastavalt laenulepingu punktile 6.7 kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi juhul, kui ta ei tagasta laenu õigeaegselt. Leppetrahvi suurus on 50% tagastamata laenusummalt, s.o 637,50 krooni. Kostja ei ole oma võlgnevust hagejale tasunud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista 4 721,00 krooni (sh põhivõlg 1 275,00 krooni, käsitlemiskulud 600,00 krooni, viivis seisuga 06.05.2008.a 1 826,00 krooni, intress 382,50 krooni ning leppetrahv 637,50 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 29.05.2008.a kostjale isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 sätestab,

2-08-18566 et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 94 lg kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4 721,00 krooni (sh põhivõlg 1 275,00 krooni, käsitlemiskulud 600,00 krooni, viivis seisuga 06.05.2008.a 1 826,00 krooni, intress 382,50 krooni ning leppetrahv 637,50 krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb täies ulatuses välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.