Tsiviilasja number
2-07-1567
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.06.2008, Tallinn
Tsiviilasi
AS Stavolta hagi AS Kaha Trans vastu 156 655,10 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.02.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Kaha Trans apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09.06.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Stavolta (registrikood: 10523006, asukoht: Suur-Paala 6, 13619 Tallinn), esindaja Andrus Räppo ja juhatuse liige Sergejs Millers; Kostja AS Kaha Trans (registrikood: 10285713, asukoht: Peterburi tee 46, 11415 Tallinn), esindaja adv Toomas Liiva
Jätta Harju Maakohtu 11.02.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja AS Kaha Trans kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik 29.10.2003 sõlmisid pooled vedelkütuse ostu-müügilepingu nr JMN-31069. Hageja on tarninud kostjale vedelkütust, mille eest kostja on jätnud maksmata. Kostja poolt on hagejale
tasumata 78 366,80 krooni. Vastavalt lepingu p-le 5.3 kohustub ostja tähtajaks tasumata arvelt maksma müüjale viivist arvestusega 0,3% päevas tasumata arve summalt müüja poolt esitatud viivisarve alusel. Hageja nõuab viivist 78 288,30 krooni. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja ei tarninud kostjale kvaliteetset kütust, mille tõttu ilmnes korduvalt, et kostja sõidukite kütusepumbad olid katki, kütusefiltrid umbes ning kostja kandis sõidukite remondikahju 39 728,40 krooni. Kuivõrd hageja on ebakvaliteetse kütusega tekitanud kostjale kahju (remondi- ja puksiirikulud), siis esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse. Nõuete tasaarvestamise järel oleks hageja nõue kostja vastu 4217,60 krooni. Kui kostja kahjunõudele juurde liita seaduslikud viivised, siis nõuete tasaarvestamise järel oleks kostjal nõue hageja vastu. Lisaks eeltoodule palub kostja kohaldada aegumist, kuna hagiavaldus on esitatud 05.01.2007 ja tehingust tulevate nõuete aegumistähtaeg on 3 aastat. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist, siis on tal tekkinud nõudeõigus kostja vastu kütuse väljastamise hetkel. Suur osa hagi esemest käsitleb kütust, mis on väljastatud enne 05.01.2004, seega rohkem kui kolm aastat nõudeõiguse tekkimisest. Selles osas tuleb hagi lugeda aegunuks. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi ja mõistis välja AS-lt Kaha Trans 156 655,10 krooni AS Stavolta kasuks ning jättis menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel sõlmitud vedelkütuse ostu-müügilepingu p 4.1.2 kohaselt vastutab müüja müüdava kauba kvaliteedi eest, p 4.2.7 kohaselt kui ostjal on pretensioone tarnitud kauba kvaliteedi ja koguse osas, kohustub ostja sellest kirjalikult teatama müüjale allkirja vastu mitte hiljem kui 48 tunni jooksul peale kauba väljastamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale pretensioone vastavalt lepingus kokkulepitule või vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 220 lg-le 1 mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama. Kostja esitatud Iv Autoteeninduse 07.01.2004 arvest nr S-90 ja 31.03.2004 arvest nr 300036 ning OÜ Polarlend 31.03.2004 arvest, mis on tasaarvestuse aluseks, ei nähtu, mis veokite remondi ja puksiirabi kasutamise põhjustas. Samal ajal jätkas kostja oma võlgnevuste osalist tasumist 10 000 krooni kaupa 04.03.2004, 11.03.2004, 22.03.2004, 15.04.2004, 15.04.2004, 30.04.2004, mis on tõendatud 19.07.2007 väljatrükiga kliendi laekumiste kohta. Ka on kostja esitatud tõendid sündmuste ajalise toimumise osas vastuolulised. Vastusele lisatud Iv Autoteeninduse AS arve nr S-90, on väljastatud 07.01.2004. Samal ajal selgub Viking Gol AS poolt väljastatud dokumendilt Assistansefaktura nr 152437, et abi on osutatud – Assistanse Utfort – 13.01.04 ning Assistansefaktura nr 081249, et abi on osutatud – Assistanse Utfort - 01.02.04, millest järeldub, et veokile on mootoridetailide remont teostatud Iv Autoteeninduse AS-s Eestis enne kui talle on Norras maanteel abi osutatud. Kostja äriregistrile 2004 esitatud majandusaasta aruandest nähtub: „Firma tegevuse efektiivsust vähendavad” – „1. autojuhtide ebapiisav kvalifikatsioon, mille tulemusena tekitati firmale otsest kahju summas 544 502 (so avariid, osaliselt puuduv või rikutud veos, jne) ja kaudset kahju (s.o. transpordivahendi ebaõigest ekspluatatsioonist, autojuhtide alkoholismist ja suurest kaadrivoolavusest), 2004 a. jooksul vahetus 62% personalist“ ning 2005 esitatud majandusaasta aruandes on märgitud punktis 3, et: „2006.a. võeti vastu otsus selle kohta, et vahetada põhja tingimustes ennast mitte õigustanud vedukid IVEKO enam sobivate VOLVO vastu”, millest saab järeldada, et kostjale põhjustasid kahjud ebakompetentsed autojuhid ja ebasobivate veokite kasutamine, mitte hageja müüdud kütus. Liiklusõnnetuste toimumist ja nende eest hüvituste saamist kinnitab kostja 2004. majandusaasta aruande lk 16 Lisa 13 rida „Kahjude hüvitusest, saadud viivised” ja 2005. majandusaasta aruande lk 13 Lisa 3 rida „Laekumata kindlustushüvitised”. Seega võidi puksiirifirma abi kasutada ka liiklusõnnetustesse sattunud veoautode teelt äravedamiseks. Järelikult puudub põhjuslik seos
2(5)
kostja kantud kahjude – veokite remontide ja puksiirabi kasutamise – ning hageja tarnitud moorikütuse vahel ning kostja ei ole oma vastuväiteid, et tekitatud kahju põhjustas hageja mittekvaliteetse kütuse müümisega, tõendanud. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal hageja vastu nõue, mida oleks saanud tasaarvestada 19.04.2007 tasaarvestuse avalduse alusel. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Viivisvõlgnevuse kogusumma on 78 288,30 krooni. Seega kuulub väljamõistmisele põhivõlg 78 366,80 krooni ja viivis summas 78 288,30 krooni. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada kütuse väljastamisel, mistõttu on hagi aegunud. Hagi ei ole aegunud, sest hageja sai õiguste rikkumisest teada pärast seda, kui arved muutusid sissenõutavaks ja kostja jättis need tasumata, arve nr 33287 esitati kostjale 31.12.2003 ja muutus sissenõutavaks 07.01.2004, arve nr 33314 esitati kostjale 15.01.2004 ja muutus sissenõutavaks 22.01.2004 ning arve nr 33341 esitati kostjale 31.01.2004 ja muutus sissenõutavaks 05.02.2004. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja poolt 10.10.2007 kohtule esitatud menetlusdokumendi, milles on selgitus, miks Iv Autoteeninduse AS arve S-90 on varasem Norra puksiirifirmade arvete daatumitest. Selgituse kohaselt tarnis hageja 2004 alguses kostjale ebakvaliteetset kütust korduvalt. Pärast seda, kui esimest korda ilmnesid tõrked veoautode töös, teostati remont ning jätkati kütuse hankimist hagejalt, pidades juhtunut ühekordseks juhuslikuks häireks. Ent pärast seda, kui ka järgmisel reisil Norrasse ilmnesid probleemid, esitati juba pretensioon hagejale. Maakohus on vääralt kohaldanud aegumistähtaja arvestust. Kohus on arvega nr 33287 seotud asjaolusid uurinud ebapiisavalt. Pooltevahelise lepingu p 4.1.4 kohaselt oli müüja kohustatud esitama arve igal 15 ja 30 (31) kuupäeval ostjale faktiliselt ostjale kätte antud kaubakoguse eest. Seega 2003 detsembri teises pooles tarnitud kütuse eest tekkis müüjal arve esitamise õigus 31.12.2003. Sellel päeval on arve ka esitatud. Järelikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 kohaselt algas hageja nõude aegumistähtaeg 2003. a lõppemisest. Aegumistähtaeg pidi saabuma 3 aastat hiljem ehk 2006. a viimasel sekundil. Hagi on kohtusse esitatud vähemalt viis päeva pärast aegumistähtaja lõppu ning hagi on aegunud arve nr 33287 aluseks olnud tarnete osas, st põhisumma 44 496,42 krooni ulatuses (lisaks arvestatud viivised). Kuigi maakohus ei ole otseselt VÕS § 108 lg-tele 3 ja 5 viidanud, on ta ometigi alateadlikult kasutanud viidatud sätete vääraltmõistetud regulatsiooni. VÕS § 108 lg 5 ei saa asendada aegumise regulatsiooni; selle sätte all mõeldakse pigem nõude esitamist teisele poolele, mitte kohtusse. Täitmisnõudega viivitamise korral ei peaks täitmisenõue kaotsi minema, kuigi VÕS § 108 lg-te 3 ja 5 puudulik tõlgendus justkui võimaldaks sellist vildakat tõlgendust. Seega, isegi kui kostja ei esitanud 48 tunni jooksul hagejale pretensiooni, siis ei mineta ta vastava nõude esitamise õigust hiljem. Pealegi ei ole kohus uurinud, kas välismaal toimunud rikete ja tõrgete puhul oli pretensioonide esitamine nii lühikese tähtaja jooksul võimalik, ning kas veoautode juhid olid sellisest pretensiooni esitamise kohustusest teadlikud.
3(5)
Maakohus on alusetult jätnud rahuldamata kostja poolt esitatud kirjaliku menetluse taotluse, istungi edasilükkamise taotluse ning lükanud tagasi kostja esitatud tõendid. Kostja esitas kohtule tunnistajate S. M ja A. M venekeelsed kirjalikud ütlused koos tunnistaja vandega ning eestikeelsed tõlked. Kirjalike ütluste toimikusse võtmise taotluses tegi kostja viite TsMS § 253 lg-le 1: tunnistajatele (kaugsõiduautojuhtidele) oleks kohtusse ilmumine olnud ebamõistlikult koormav, sest nad viibivad pidevalt sõidus. 02.11.2007 määrusega oli kohus lükanud kostja kirjalikud ütlused tagasi. Kostja esindaja järeldas, et kohus tahab tunnistajaid küsitleda vahetult. Kostja esindaja advokaat T. Liiva saatis elektroonilises vormis kohtule 02.11.2007 taotluse 07.11.2007 määratud istungi edasilükkamiseks põhjusel, et samal päeval pidi toimuma advokatuuri koolitus. On tavaks, et advokaatide taotlused istungi edasilükkamiseks seoses koolitusega kohtu poolt ka rahuldatakse. Kuivõrd advokaat T. Liiva ei saanud oma taotluse kohta mingit vastust, siis ta eeldas, et istung on määratud uuele ajale. Ta saigi uue kohtukutse, mille kohaselt uus istung oli määratud 09.01.2008. Kui advokaat T. Liiva
4(5)
põhjustas ebakvaliteetne kütus, tulnuks kostjal tõendada lepingu p. 4.2.7 kohaselt. Vaidlus puudub selles, et kostja ei teavitanud lepingu p 4.2.7 kohaselt hagejat 48 tunni jooksul ebakvaliteetsest kütusest ega võimaldanud võtta kütuseproove, mille alusel saanuks tuvastada, kas vaidlusaluse auto paagis olnud kütus oli pärit hageja tanklast. Tunnistajate ütlused seega ei välistaks hagi rahuldamist. Rohkem taotlusi ei ole kostja 09.01.2008 toimunud kohtuistungil maakohtule esitanud ja on palunud luba istungilt lahkuda (t.l.148-149). Kaebuses on kostja märkinud, et maakohus ei ole uurinud, kas kostjal oli võimalik 48 tunni jooksul teatada hagejale ebakvaliteetsest kütusest. Kolleegium leiab, et maakohus ei pidanudki seda asjaolu uurima, sest kostja ei ole sellekohaseid vastuväiteid asjas esitanud. Maakohus on õigesti tuvastanud kõiki tõendeid kogumis hinnates, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks nõue hageja vastu, mida tasaarvestada. Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Maakohus on õigesti jätnud aegumise kohaldamata. Ebaõige on kostja väide, mille kohaselt on võlg sissenõutav arve esitamise kuupäevast. Kostja tugineb kaebuses TsMS §-le 147 lg 3 mille kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumise tähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud säte ei ole aga kohaldatav, sest lepingu p. 5.1 kohaselt ei muutu nõue sissenõutavaks mitte arve esitamisest, vaid ostja on kohustatud tasuma arve 5 päeva jooksul arve esitamisest. Vaidlus puudub selles, et vaidlusalune arve esitati 31.12.2003. Arvega oli maksmiseks antud aega 7 päeva. Kuna hagi esitati kohtule 05.01.2007, siis leidis maakohus õigesti, et nõue ei ole aegunud. Maakohus ei ole VÕS § 108 lg 3 ja 5 alusel jätnud arvestamata kostja nõuet hageja vastu nagu märgitakse kaebuses. Maakohus on kõigile asjas kogutud tõenditele hinnangut andes tuvastanud, et kostjal puudus nõue hageja vastu, mida oleks saanud tasaarvestada 19.04.2007 tasaarvestuse avalduse alusel. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.