Võlaõigus › Võõrandamislepingud

koopiatele lisatud saateleht-jaotuslehtede koopiad, millel kostja autojuhid kinnitavad oma allkirjaga kauba vastuvõtmist. Vastavalt lepingu p. 5.3 kohustub ostja tähtajaks tasumata arvelt maksma müüjale viivist arvestusega 0.3% päevas tasumata arve summalt müüja poolt esitatud viivisarve alusel. Eelnimetatud lepingu punkti kohaselt on hageja koostanud viivisarved nr. 33801, summas 56525.25 EEK ja nr. 34247, summas 21763.05 krooni. Arve nr 33287 on kostjale esitatud 31.12.2003.a. ning muutus sissenõutavaks 07.01.2004.a. Arve nr 33287 on esitatud mootorikütuse eest, milline on kostjale väljastatud ajavahemikul 16.12.-31.12.2003.a. vastavalt saateleht-jaotusleht nr. JL-3039. Arve nr 33314 on kostjale esitatud 15.01.2004.a. ning muutus sissenõutavaks 22.01.2004.a. Arve nr 33314 on esitatud mootorikütuse eest, milline on kostjale väljastatud ajavahemikul 02.01-15.01.2004.a. vastavalt saateleht-jaotusleht nr. JL-3066. Arve nr 33341 on esitatud kostjale 31.01.2004.a. ning muutus sissenõutavaks 05.02.2004.a. Arve nr 33341 on esitatud mootorikütuse eest, milline on kostjale väljastatud ajavahemikul 16.0119.01.2004.a. vastavalt saateleht-jaotusleht nr. JL-3096. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt ei tarninud hageja kostjale kvaliteetset kütust, mille tõttu ilmnes korduvalt, et kostja sõidukite kütusepumbad olid katki, kütusefiltrid umbes ning kostja kandis sõidukite remondikahju 39728,40 krooni ulatuses. I Autoteeninduse esimene arve esitati kostjale 07.01.2004, s.o perioodil, mil kostja ostis kütust hagejalt. Varsti pärast seda esitas kostja hagejale pretensiooni, teatades tarnitud kütuse kvaliteedipuudustest. Kuivõrd hageja on ebakvaliteetse kütusega tekitanud kostjale kahju (remondi- ja puksiirikulud), siis esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse. Nõuete tasaarvestamise järel oleks hageja nõue kostja vastu 4217,60 krooni. Kui kostja kahjunõudele juurde liita seaduslikud viivised, siis nõuete tasaarvestamise järel oleks kostjal nõue hageja vastu. Lisaks eeltoodule palub kostja kohaldada aegumist, kuna hagiavaldus on esitatud 05.01.2007 ja tehingust tulevate nõuete aegumistähtaeg on 3 aastat. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist, siis on tal tekkinud nõudeõigus kostja vastu kütuse väljastamise hetkel. Suur osa hagi esemest käsitleb kütust, mis on väljastatud enne 05.01.2004, seega rohkem kui kolm aastat nõudeõiguse tekkimisest. Selles osas tuleb hagi lugeda aegunuks. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja müüs kostjale arvetele märgitud kütuse ning kostja võttis kauba vastu. Hagiavalduses nimetatud nõudesumma 156655.10 krooni koosneb põhinõudest summas 78366.80 krooni ja viivisest summas 78288.30 krooni. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal on nõue pärast kostjapoolset tasaarvestuse tegemist 19.04.2007 ja kas hagi on aegunud. Poolte vahel sõlmitud vedelkütuse ostu-müügi lepingu punkti 4.1.2. kohaselt vastutab müüja müüdava kauba kvaliteedi eest, punkti 4.2.7 kohaselt kui ostjal on pretensioone tarnitud kauba kvaliteedi ja koguse osas, kohustub ostja sellest kirjalikult teatama müüjale allkirja vastu mitte hiljem kui 48 tunni jooksul peale kauba väljastamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale pretensioone vastavalt lepingus kokkulepitule või vastavalt VÕS §-le 220 lg 1 mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama. Kostja esitatud tõenditest, mis on tasaarvestuse aluseks – I Autoteeninduse arvetest nr S-90, 07. jaanuar 2004.a., millise kohaselt teostati 05.01.2004 remonditöid nimetustega - kütusepump, kütusefilter, Remont 320 ja autopesu, ning nr 300036, 31.03.2004.a. millest nähtuvalt teostati 14.06.2004 remonditöid nimetusega - karteritihend, õlifilter, amortisaator, abimaterjalid,

pumppihusti, remont 320 ja delvac XHP 10W-40 ning OÜ P arvelt 31.03.2004, millest nähtuvalt kasutati Norras vastavalt lepingule puksiirabi, ei nähtu, mis veokite remondi ja puksiirabi kasutamise põhjustas. Samal ajal jätkas kostja oma võlgnevuste osalist tasumist 10 000.- krooni kaupa 04.03.2004, 11.03.2004, 22.03.2004, 15.04.2004, 15.04.2004, 30.04.2004, mis on tõendatud 19.07.2007 väljatrükiga kliendi laekumiste kohta. Ka on kostja esitatud tõendid sündmuste ajalise toimumise osas vastuolulised. Vastusele lisatud I Autoteeninduse AS Arve nr S-90, on väljastatud 07. jaanuar 2004.a. Samal ajal selgub Viking Gol AS poolt väljastatud dokumendilt Assistansefaktura nr 152437, et abi on osutatudAssistanse Utfort – 13.01.04 ning Assistansefaktura nr 081249, et abi on osutatud – Assistanse Utfort -01.02.04, millest järeldub, et veokile on mootoridetailide remont teostatud Iv Autoteeninduse AS-s Eestis enne kui talle on Norras maanteel abi osutatud. Kostja äriregistrile 2004.a. esitatud majandusaasta aruandest nähtub, et: „Firma tegevuse efektiivsust vähendavad” – „ 1. autojuhtide ebapiisav kvalifikatsioon, mille tulemusena tekitati firmale otsest kahju summas 544 502 (so avariid, osaliselt puuduv või rikutud veos, jne) ja kaudset kahju (s.o. transpordivahendi ebaõigest ekspluatatsioonist, autojuhtide alkoholismist ja suurest kaadrivoolavusest), 2004 a. jooksul vahetus 62 % personalist“ ning 2005.a. esitatud majandusaasta aruandes on märgitud punktis 3, et: „2006.a. võeti vastu otsus selle kohta, et vahetada põhja tingimustes ennast mitte õigustanud vedukid IVEKO enam sobivate VOLVO vastu”, millest saab järeldada, et kostjale põhjustasid kahjud ebakompetentsed autojuhid ja ebasobivate veokite kasutamine, mitte hageja müüdud kütus. Liiklusõnnetuste toimumist ja nende eest hüvituste saamist kinnitab kostja 2004.a. majandusaasta aruande lk 16 Lisa 13 rida „Kahjude hüvitusest, saadud viivised” ja 2005.a. majandusaasta aruande lk 13 Lisa 3 rida „Laekumata kindlustushüvitised”. Seega võidi puksiirifirma abi kasutada ka liiklusõnnetustesse sattunud veoautode teelt äravedamiseks. Järelikult puudub põhjuslik seos kostja kantud kahjude – veokite remontide ja puksiirabi kasutamise – ning hageja tarnitud moorikütuse vahel ning kostja ei ole oma vastuväiteid, et tekitatud kahju põhjustas hageja mittekvaliteetse kütuse müümisega, tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal puudus hageja vastu nõue, mida oleks saanud tasaarvestada 19.04.2007 tasaarvestuse avalduse alusel. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viivise arvestamise periood ja viivitatud päevade arv on arve 33287 osas periood 07.01.2004 kuni 05.12.2004, so 333 päeva x 90,78 krooni/ päevas = 30229,74 krooni; arve 33314 osas periood 22.01.2004 kuni 20.12.2004, so 333 päeva x 121,46 krooni/ päevas = 40446,18 krooni; arve 33341 osas periood 05.02.2004 kuni 03.01.2005, so 333 päeva x 22,86 krooni/ päevas = 7612,38 krooni. Viivisvõlgnevuse kogusumma on 78288.30 krooni. Seega kuulub väljamõistmisele põhivõlg 78366.80 krooni ja viivis summas 78288.30 krooni. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada kütuse väljastamisel, mistõttu on hagi aegunud, vaid on seisukohal, et hagi ei ole aegunud sest hageja sai õiguste rikkumisest teada pärast seda kui arved muutusid sissenõutavaks ja kostja jättis need tasumata, arve nr 33287 esitati kostjale 31.12.2003.a. ja muutus sissenõutavaks 07.01.2004.a., arve nr 33314 esitati kostjale 15.01.2004.a. ja muutus sissenõutavaks 22.01.2004.a. ning arve nr 33341 esitati kostjale 31.01.2004.a. ja muutus sissenõutavaks 05.02.2004.a. Seega ei ole hagi aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 kohaselt kannab hageja kohtukulud kostja. Kohtunik: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.