Kohtuasja number
2-08-6431
Otsuse kuupäev
27.juuni 2008
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
OÜ O (reg.kood xxx, xxx) hagi OÜ S (reg.kood xxx, xxx) vastu 2 974 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
05.juuni 2008
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja O T ja kostja esindaja V M
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ S OÜ O kasuks 2 974 EEK (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend neli krooni) Menetluskulud jätta täielikult kostja OÜ S kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue. Pooled sõlmisid 09.03.2006 müügilepingu nr 049-2006, mille alusel hageja müüs ja kostja ostis hageja poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Kostja ostis 08.11.2007 hagejalt kaks veoauto rehvi Austone AT56 mõõdus 315/80 R22,5 koos nimetatud rehvide paigaldusteenustega. Hageja väljastas 08.11.2007 kostjale ostetud kaupade ja teostatud teenuste eest arve nr 765557 kokku summas 7 794 krooni Arve maksetähtaeg oli 29.11.2007. Kostja tasus 04.02.2008 nimetatud arvest osa 6 024 krooni. Tasumata on 1 770 krooni. Kostja on arve lõpliku tasumisega viivitanud 82 päeva, mille eest on hageja arvestanud viivist 1 204 krooni.
Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista 2 974 krooni, millest põhivõlg on 1 770 krooni ja viivis 1 204 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus. Kostja hagi ei tunnista. Hageja esitas kostjale arve nr 765557 summas 7 794 krooni. Kostja omakorda esitas hagejale arve nr 60004 summas 1 770 krooni. 04.02.2008 tasus kostja hagejale arve nr 765557 summas 6 024 krooni, millest oli maha arvestatud kostja esitatud arve tasumisele kuuluv summa 1 770 krooni. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlus puudub selles, et hageja on 08.11.2007 müünud kostjale autorehvid ja paigaldanud need kostja sõidukile. Hageja poolt esitatud arvele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Kostja on tasunud arve 04.02.2008 osaliselt summas 6 024 krooni. Maksekorralduse selgituses on märgitud arve nr 765557 miinus meie arve 60004. Kostja selgituse kohaselt tasaarvestas ta oma nõude kostja nõudega. Kohus leiab, et kostjal puudus õigus tasaarvestada oma väidetavat nõuet summas 1 770 krooni hageja nõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2.lõike järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestus kujutab endast kujundusõigust. Tasaarvestuse teostamiseks on lisaks subjektiivse õiguse tekkimisele vajalik ka õigustatud isiku poolt vastavasisulise tahteavalduse tegemine teisele poolele. Tasaarvestuse avaldusele ei ole kehtestatud vorminõudeid. Seega võib maksekorralduse nr 1941 selgituses märgitut lugeda kostja poolt hagejale tasaarvestuse avalduse esitamiseks. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestatav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja ei tunnista kostja nõuet summas 1 770 krooni, mille maksmapanemiseks esitas kostja 07.01.2008 hagejale arve nr 60004. Nimetatud nõue ei tulene poolte vahelistest lepingulisest suhtest. Ainuüksi arve esitamine hagejale ei tõenda nõude olemasolu kostjal. Asja arutamisel väitis kostja, et arve on esitatud kahju hüvitamiseks. Nimelt seisis OÜ-le S kuuluv sõiduk viis tundi järjekorras hageja töökojas, et vahetada autorehvid, kuid sõidukit ei teenindatud. Hageja selgituse kohaselt jäeti kostjale kuuluva sõiduki rehvid vahetamata, kuna kostja ei olnud eelnevalt tasunud arvet.
Arvestades poolte selgitusi kohtuistungil asub kohus seisukohale, et kostja ei saanud tasaarvestada hageja nõuet, kuna nõue mida kostja tasaarvestas ei ole selge, hageja kostja nõuet ei aktsepteerinud ning tal olid sellele põhjendatud vastuväited. Kostja, makstes ära osa esitatud nõudest ning teinud teise osas tasaarvestuse avalduse, tunnistas tema vastu esitatud nõuet täielikult. Eelnevast lähtudes kuulub hageja nõue 1 770 krooni väljamõistmiseks, rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt müügilepingu punktile 7.2 on pooled kokku leppinud intressimääraks 0,2 % tähtaegselt tasumata summast iga kohustuse täitmisega viivitatud kalendripäeva eest, millele lisandub vastavalt VÕS § 113 lg 1, seitse protsenti aastas. Kohus loeb põhjendatuks hageja viivisenõude summas 1 204 krooni. Viivise arvestuse õigsuse osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele 2 974 krooni, millest põhivõlg on 1 770 krooni ja viivis 1 204 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.