Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 27.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-06-3897/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.06.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1061

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-3897

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2008.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-3897

Tsiviilasi

xxx Aktsiaselts hagi xxx ja xxx vastu 23 389,15 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Eelistungi toimumise aeg

-

hageja xxx Aktsiaselts (registrikood xxx; asukoht xxx) hageja esindaja: Anneli Kilic kostja I: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) kostja II: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) kostja II esindaja: advokaat Ermo Kosk (Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN; asukoht Dunkri 7, Tallinn 10123)

16. juuni 2008.a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Mõista kostjatelt xxx ja xxx hageja xxx Aktsiaselts kasuks solidaarselt põhinõudena välja 23 389,15 krooni (kakskümmend kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa krooni ja 15 senti) ja viivisena 488,03 krooni (nelisada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 3 senti).

3.Mõista kostjatelt xxx ja xxx hageja xxx Aktsiaselts kasuks solidaarselt välja viivis protsendina rahuldatud põhinõudelt 23 389,15 krooni (kakskümmend kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa krooni ja 15 senti) alates 27. veebruarist 2006.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

27.02.2006.a saabus Harju Maakohtusse xxx Aktsiaselts (edaspidi hageja) hagi xxx (edaspidi kostja I) vastu, milles palutakse kostjalt välja mõista hageja poolt kantud kahju summas 23 389,15 krooni, viivis ajavahemiku 06.12.-31.12.2005.a eest 150,02 krooni ning alates 01.01.2006.a kuni põhinõude täitmiseni 5,93 krooni päevas. 16.04.2007.a täiendas hageja hagiavaldust ning palus välja mõista kostjalt I ja xxx (edaspidi kostja II) hageja poolt kantud kahju summas 23 389,15 krooni, viivise alates 06.12.2005.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS §-dele 113 ja 94. 20.06.2007.a määrusega kaasas kohus tsiviilasjas kostjana menetlusse xxx. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja xxx Osaühing (OÜ) vahel sõlmitud ettevõtte varakindlustuse leping (poliis nr 523260), millega kindlustati xxx OÜ vara aadressil xxx. 12.10.2005.a esitas xxx OÜ hagejale taotluse kindlustushüvitise saamiseks seoses 16.08.2005.a kindlustuskohas toimunud veekahjuga, milles xxx OÜ vara sai kahjustada. Hageja on hüvitanud tulenevalt ettevõtte varakindlustuse lepingust veekahju tagajärjel tekkinud kahjustuste likvideerimise maksumuse summas 23 389,15 krooni. Vastavalt Korteriühistu xxx 17.08.2005.a veeavarii aktile sai nimetatud veekahju alguse kostjate kaasomandis olevas korteris purunenud veetorust välja voolanud veest. Kuna kostjad olid lasknud oma korteri köögi poole hargnevatel sooja ja külma vee torudel täielikult amortiseeruda, rikkusid nad kohustust hoida enda korteriomandi reaalosa korras. Seetõttu on kostjad kahju tekitamises süüdi ja vastutavad tekkinud kahju eest. Kohtule 27.02.2007.a esitatud kirjalikus vastuses kostja I hagi ei tunnista. 16.06.2008.a. toimunud kohtu eelistungile kostjad ega kostja II esindaja ei ilmunud. Kostjad ega ka kostja II esindaja ei ole teatanud kohtule mõjuva põhjuse esinemisest istungile mitteilmumiseks ega taotlenud kõnealuse istungi edasilükkamist. Kostja II esindaja on saanud kutse kätte 25.04.2008.a. Samuti on kostja II esindaja kätte saanud kirjaliku vastuse nõude, kuid kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole. Kostjale I luges kohus TsMS § 327 lg 2 alusel kutse istungile kättetoimetatuks, kuna kostja ise on enda vastuses märkinud oma elukoha aadressiks xxx. Samas on menetlusdokumendid nimetatud aadressilt kohtule korduvalt tagastatud märkega: „hoiutähtaja möödumisel“. Kohus pidas põhjendatuks lugeda menetlusdokumendid kättetoimetatuks nende hoiustamisega kohtu kantseleis. Hageja esindaja taotles istungil kostjate suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Hageja esindaja täpsustas viivisenõuet ning palus kohtul välja mõista viivise alates 06.12.2005.a. Viivis alates nimetatud kuupäevast kuni 26.02.2006.a on hageja arvutuste kohaselt 488,03 krooni. Alates 27.02.2006.a palub hageja välja mõista viivise vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Kohus rahuldas hageja esindaja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus teavitas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.06.2008.a kell 15.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

2-06-3897 TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 492 lg-st 1 läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 165 lg-ga 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.