2-08-19047/2 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-08-19047 mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 15.05.2008.a esitas AS H kohtule hagi VŠ`i vastu 135 593,08 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.05.2005.a Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu (krediidileping), mille alusel hageja võimaldas kostjal teha kaardiga toiminguid krediidilimiidiga 10 000,00 krooni. Lepingujärgseks intressimääraks on 16% aastas ning viivist arvestatakse vastavalt panga hinnakirjas fikseeritud määras, s.o EKP intress + 7% aastas. Lepinguga määrati püsimakse summaks 400,00 krooni. 17.07.2007.a sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 07-130454-VL, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 120 000,00 krooni, intressimääraga 14 % aastas. Laenulepingu punkti 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel, mis tarbija puhul on EKP intress + 7% aastas. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud ning tal tekkis võlgnevus hageja ees. Kostja krediidilepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 11 987,87 krooni (tagastamata laenuosa 11 697,62 krooni, intress 5,20 krooni, leppetrahv 35 päeva võlgnevuse puhul 50,00 krooni, leppetrahv 235,05 krooni). Krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus on kokku 11 982,67 krooni (tagastamata laen ja leppetrahv). Kostja laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 123 605,21 krooni (tagastamata laenuosa 113 299,21 krooni, intress 7 578,24 krooni, leppetrahv 1 208,77 krooni, põhiosa viivised 1 504,95 krooni, leppetrahvi viivised 14,04 krooni). Hageja on arvestanud tagastamata laenuosalt viiviseid alates 07.12.2007.a kuni 06.05.2008.a ning leppetrahvilt viiviseid alates 27.03.2008.a kuni 06.05.2008.a. Laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on kokku 114 507,98 krooni (tagastamata laen ja leppetrahv). Kokku on kostja võlgnevus hageja ees krediidilepingust ja laenulepingust tulenevalt 135 593,08 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista 135 593,08 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist protsendina põhivõlgnevuselt (s.o krediidilepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt ja laenulepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt) alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,03% päevas. Kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 6 750,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 28.05.2008.a kostja eluruumis elavale isikule, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

2-08-19047 omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 135 593,08 krooni. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhivõlgnevuselt (s.o krediidilepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt ja laenulepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt) alates hagiavalduse esitamisest, s.o 15.05.2008.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,03% päevas. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb täies ulatuses välja mõista kostjalt.