Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.02.2008 esitas OÜ xxx kohtule hagi xxx vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.12.2006 tähtajalise laenulepingu nr LT-6137-201206, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 18 000 krooni intressimääraga 24% aastas viivisega 0,25% päevas tasumisega viivitatud summalt. Kohustuse rikkumise puhuks leppisid pooled kokku leppetrahvi 25% tagastamata laenusummast, samuti lepiti kokku, et kostja hüvitab hagejale kõik kulud, mida hageja teeb kohustuste rikkumise tõttu. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja jätnud tagastamata saadud laenu ja tasumata intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 13 892.73 krooni, intress 1 425.85 krooni, leppetrahv 3 829.66 krooni, hageja tehtud kulutused 500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised 7 043.27 krooni ja alates hagi esitamisest viivis 0,25% kuni kohustuse täitmiseni. Kohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega kostjale kätte 03.06.2008. Kostja vastust 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivised, leppetrahvi ja rikkumisega seoses hagejale tekkinud kulu, samuti alates hagi esitamisest viivise protsendina tagastamata summalt. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja viivise ning leppetrahvi osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, ja 6, § 113 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel. Seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega seotud hageja kulu hüvitamise nõude 500 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja

nõutav kahju 500 krooni ei ületa viivist 7 043.27 krooni. (Riigikohtu 19.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07 p 14). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 26 191.51 krooni ja jätab rahuldamata 500 krooni nõude. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 95% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.