Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-17201
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
26.06.2008, Tallinn
Kohtuasi
AG(ik XXX, elukoht XXX, XXX) hagi VR( ik XXX, elukoht XXX) vastu 240 000 krooni ja viivise 8004 krooni nõudes 10.06.2008
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja AG esindaja: Raul Feldman Kostja : VR Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt VR hageja AG kasuks 240 000 krooni ja viivised 8004 krooni. Jätta menetluskulud, milleks hageja poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulu täies ulatuses kostja VR kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Harju Maakohtule 30.04.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja võlatunnistuse 06.08.2005 selle kohta, et on saanud hagejalt 240 000 krooni, võttes endale kohustuse tasuda võlgnevus hiljemalt 31.12. 2006. Hageja tugineb VÕS § -le 82 lg 7, 95 lg 1 ja palub välja mõista viivised. Hageja on korduvalt võtnud kostjaga ühendust paludes võlgnevuse tasumist. Kostja on seda korduvalt lubanud teha
andes erinevaid tähtaegu. Hageja palub välja mõista põhivõlgnevus 240 000 krooni ja viivised kokku 8004 krooni. Kostja vastuväited. Kostja ei ole kohtule vastuväited esitanud esitatud nõude kohta, kuigi on vastavasisulise kohtu nõude kätte saanud. Menetluse käik. Kostja on kirjaliku vastuse nõude kätte saanud 11.05.2007, nimetatud kuupäevaks ega hilisemaks tähtajaks ei ole kostja vastuväiteid esitanud. 04.09.2007 kohtuistungile kostja ei ilmunud. 04.10.2007 kohtuistungile kostja ei ilmunud, 12.10.2007 tegi kohus asjas tagaseljaotsuse kostja kahjuks. 07.04.2008 on kohus menetluse taastanud. 10.06.2008 toimuvale kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja esindaja taotles asja sisulist läbivaatamist kostja kohalolekuta. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja esindaja taotles toimunud kohtuistungil asja sisulist arutamist ilma kostja kohalolekuta. Kostja ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, vaid saatis faksiga dokumendi, millest nähtub, et pärast kohtuistungi toimumist 10.06.2008, kell 10.00 on ta planeerinud kell 12.00 koormustesti Mustamäe Haigla Funktsionaaldiagnostika osakonnas. TsMS § 422 lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et hagist saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Kostja ei esitanud kohtule sotsiaalministri 12.12.2003 määrusega nr 136 kinnitatud vormikohast tõendit, et tema tervislik seisund ei võimalda tal ilmuda kohtuistungile. Kostja on korduvalt jätnud kohtuistungile ilmumata tuues esile erinevaid toiminguid, kus ta peab viibima. Kohtumenetlus on alates 30.04.2007. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega ilmunud kolmele istungile. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära hageja ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tõendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud kostja poolt 06.08.2005 allkirjastatud võlakiri summas 240 000 krooni tekstiga, et sai nimetatud rahasumma hagejalt 06.08.2005 ning lubab tagasi maksta hiljemalt
2006 aasta lõpuks ümberarvestatuna eurodesse. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on pooled tuttavad juba pikemat aega ühiste ärisuhete kaudu, kostja on ka varasemalt raha laenanud 300 000 krooni suuruses summas, mille kostja tagastas õigeaegselt. Võlasumma on kostjale üle antud sularahas ja eesti kroonides. Kohus asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ning kohaldamisele kuulub VÕS § 30 lg 1, mille kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Täidetud on teisest lõikest tulenev vorminõue, mis näeb ette, et kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Võlatunnistuse kontekstist ilmneb üheselt hagetav võlasumma ning kohtule ei ole kostja esitanud vastuväiteid ega tõendeid, mis kinnitaksid rahasumma tagasimaksmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning teisest lõikest tulenevalt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Viivise nõue. Hageja on arvestanud põhivõlalt viivise 0,029 päeva intressina, viivitatud päevi on kokku 115 päeva, sissenõutav viivisesumma 8004 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt , kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole vaidlustanud viivisesummat.
Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1
kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub põhinõude ja viiviste osas täielikult rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.