2-06-31360
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
26.juuni 2008 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-31360
Tsiviilasi
M. S. hagi U. M. vastu U. M. poolt algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
hageja M. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Rene Varul; kostja U. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx
Välja mõista M. S. lt U. M. nelikümmend) krooni.
kasuks menetluskulu 3 540 (kolm tuhat viissada
Käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb M. S. l tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.
U. M. esitas kohtule 17.septembril 2007 avalduse menetluskulude kindlaks-määramiseks ( tl 7576). Avalduse kohaselt on kostja kandnud tsiviilasjas õigusabi kulusid kokku summas 3 540 krooni. Eeltoodut arvestades taotleb U. M. määrata TsMS §-de 174 ; 175 alusel M. S. poolt kantavaks menetluskulu suuruseks 3 540 krooni ning nimetatud summa välja mõista M. S. lt. Kostja on avaldusele lisanud menetluskulusid tõendavad dokumendid Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid arve ja AS Hansapanga toimingute väljavõtte (tl 79- 81).
Tartu Maakohtu 30.juuli 2007 määrusega lõpetati menetlus M. S. hagis U. M. vastu U. M. poolt algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest hageja loobub hagist ( tl 7073). U. M. menetluskulud jäeti M. S. kanda. Määrus jõustus 31.augustil 2007. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohus on andnud arvestades TsMS § 176 lg 1 sätestatut hagejale tähtaja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates hagejale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse kostja menetluskulude kohta ( tl 82). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on hagejale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 9.mail 2008 (tl 103). Seega on hageja teadlik vastuväidete esitamise õigusest. Hageja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 3 540 krooni. Kohus on leidnud, et hageja poolt esitatud nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on mittevaraline nõue ning seega tuleb tsiviilasja hinna määramisel nimetatud nõudes lähtuda TsMS § 132 lg 1, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 15 000 krooni. TsMS § 175 lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 15 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Eeltoodut arvestades ja kuna hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, loeb kohus TsMS § 175 alusel 3 540 krooni kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
2 (3)
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtumäärusega jäeti U. M. menetluskulud hageja M. S. kanda, hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb M. S. lt U. M. kasuks välja mõista menetluskuluna kostja esindaja kulud summas 3 540 krooni. Hagejal tuleb alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.