Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-27921
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
26.06.2008, Tallinn
Kohtuasi
KÜ ( registrikood XXX, asukoht XXX) hagi OÜ R ( registrikood XXX asukoht XXX) vastu 133 778.69 krooni ja viiviste 14 515.20 nõudes ning OÜ R hagi KÜ vastu 20 000 krooni nõudes. 05.06.2008
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja esindaja: Oksana Kalinskaja Kostja esindaja: Aleksei Poskatsev ja lepinguline esindaja Tiina Pill Hagi jätta rahuldamata. Vastuhagi rahuldada. Välja mõista KÜ –lt OÜ R kasuks 20 000 krooni.
Menetluskulude jaotus. Tsiviilasja menetluskulud jätta täies ulatuses KÜ kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud.
25.07.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.04.2005 lepingu, mis kehtis 01.09 2005 kuni 31.12.2006, kostja kohustuseks oli osutada korteriühistule hooldusteenuseid ehk KÜS 15 `lg 2 mõttes töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. 2006 aasta detsembris lekkis kuumaveetoru esimese korruse koridoris. Vaatamata korduva nõude peale seda ei likvideeritud. Kostja jättis täitmata oma lepingulise kohustuse, hageja ei pikendanud enam lepingut ja pöördus teise firma poole, et kuumaveetoru leke kõrvaldada. Toru leke kõrvaldati 06.01.2007. Nimetatud avarii tõttu perioodil 2006 detsember kuni 2007 jaanuar jooksis kuum vesi pinnasesse üldmahus 6207 m 3, mis on 4903 m3 suurem kui tavaline tarbimine. Seda asjaolu kinnitab veearvestinäitude registreerimise zurnaal. Kostja lepingulise kohustuse täitmata jätmise tõttu on tekkinud korteriühistule kahju summas 133 778.69 krooni. 125 719.78 krooni on lekkinud vee maksumus koos käibemaksuga ja 8058.91 krooni on kuumavee toru remondiga seotud kulud. Hageja kinnitab, et võlgneb kostjale 20 000 krooni, seega esitab nõude 113 778.69 krooni nõudes. OÜ R vastuväited. OÜ R ei tunnista hagi. 2006 aasta novembrikuus valiti uues kooseisus juhatus, maja termosõlme võtmed nõudis juhatus enda kätte. Santehnik ei saanud mõõteseadmeid kontrollida, ta teostas visuaalset kontrolli sooja- ja veevarustussüsteemide üle, vaatles vee püstikuid ja trepimademetel asuvaid radiaatoreid. Santehnik reageerib avarii korral väljakutsele, kui selle teeb korteriomanik või ühistu juhatus. Kuni 31.12.2006 väljakutsed puudusid. Juhul kui santehnik oleks pääsenud veemõõtja juurde oleks ta koheselt märganud vee tarbimise suurenemise ning vajadusel vee kinni keeranud. OÜ R esindaja sai teada toimunud avariist alles 2007 aasta jaanuarikuu lõpus, kui korteriühistu raamatupidaja sellest teavitas. OÜ R vastuhagi. OÜ R esitas menetluse käigus vastuhagi 20 000 krooni nõudes. Vastuhagis viidatakse 10.04.2005 a teenuse osutamise lepingule. Korteriühistu ei tasunud 2006 aasta detsembrikuus teenuste osutamise eest 20 000 krooni. Korteriühistu koostas 25.07.2007 tasaarvestusavalduse, mille kohaselt tasaarvestas kahju nõude 133 778.69 krooni 20 000 krooni võrra. Selline tasaarvestus ei ole VÕS 200 lg 4 kohane. Ka korteriühistu esindaja märkas avariid alles 06.01.2007, avarii likvideeris korteriühistu valikul DV Servis Eesti OÜ. OÜ R ei saa vastutada selle eest, et elamu torustik vajab remonti kui avariist ei teatatud. Puudub põhjuslik seos hageja käitumise ja kostjale tekkinud kahju vahel. KÜ võttis hagi õigeks esitatud 20 000 krooni nõudes. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et KÜ hagi kostja OÜ R vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hagi kuulub rahuldamisele OÜ R nõudes KÜ vastu 20 000 krooni nõudes arvestades õigeksvõttu.
TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et poolte vahel oli sõlmitud 10.04.2005 aastal leping, mille kohaselt kostja osutas korteriühistule hooldus- , haldus- ja valveteenuseid, teostas raamatupidamist ja üüriarvete väljastamist. Seega saab kohus hinnata tekkinud kahju lähtudes pooltevahelisest lepingulisest suhtest. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja on esitatud kahju nõude rajanud kostja poolt täitmata jäetud lepingukohustusele, kuivõrd vastavalt hoolduslepingule oli kostja kohustuseks osutada korteriühistule elamuhooldusteenust. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt lekkis esimese korruse koridoris kuumaveetoru, kostja ei kõrvaldanud riket vaatamata hageja korduvatele nõudmistele. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju seisneb veekulus, mis perioodil 2006 detsember kuni 2007 jaanuar avarii tõttu imbus pinnasesse. Kohus loeb tõendatuks hageja kahju tekkimise summas 133 778.69 krooni, kuid leiab, et selle tekkes puudub kostjal igasugune süü. AS Tallinna Vesi teate kohaselt on korteriühistu juhatus telefoni teel 04.01.2007 esitanud veearvesti näidu 6720m 3, pidades seda tavapärasemast suuremaks. Suurenenud veekulu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Vaidlusalust kahju juhtumit tuleb hinnata kui ootamatut sündmust ehk avariiolukorda, likvideerimine antud juhul ei sõltunud ainuüksi kostja igapäevasest hoolsusest vaid vastava teabe edastamisest asjaosaliste isikute poolt. Vastavalt VÕS § - le 127 lg 3 lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kostja tõendamiskoormus on tõendada, et ta ei saanud ette näha tekkinud tagajärge. Hageja väited, et ta teavitas 2006 aasta detsembrikuus kostjat korduvalt avarii olemasolust, ei ole tõendatud. Taotletud tunnistaja RR ülekuulamisest nimetatud asjaolude kinnitamiseks, hageja loobus. Kohtuistungil, mis toimus 01.04.2008, selgitas hageja esindaja, et kuni 31.12.2006 ei olnud täpselt teada, mis lekib, jaanuaris avastati, sest põrand hakkas paisuma ja toru läks siis katki. Kostja ja hageja vaheline elamu hooldust puudutav leping on äärmiselt üldsõnaline, täpseid pooltevahelisi kohustusi ei ole esile toodud. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist oli avariijuhtumiga, avariiliseks tehnohoolduseks loetakse tööd, mille tegemise
eelduseks on avarii/rikke toimumise ja tehtavate tööde eesmärgiks on toimunud avarii/rikke ja selle tagajärgede likvideerimine. Kostja vastuväiteid, et tema töötajal puudus võimalus jälgida veemõõtjate näitusid ning vastava tehnilise ruumi võtmed olid korteriühistu juhatusel, ei ole hageja ümber lükanud. Kohtule on esitatud 06.01.2007 koostatud akt, kui avati elamu esimese korruse põrand ning sellest nähtub, et põranda avamisel selgus, et soojavee toru oli liitest lahti, millest oligi tingitud soojavee kadu. Kohus leiab, et kui lähtuda pooltevahelisest hoolduslepingust, on ebamõistlik VÕS § 127 kolmandas lõikes sätestatu kohaselt eeldada, et kostja pidanuks seda ette nägema. Hageja ei ole ka tõendanud, et probleemi märgates ta koheselt kostja poole pöördus ning viimane oleks keeldunud avarii olukorra likvideerimisest. Vastupidiselt, hageja on tõendanud esitatud aktiga, et ta pöördus 06.01.2007 DV Servis Eesti OÜ poole. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab kostja kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos). Hageja ei ole kostja poolt hooldusteenuste mittekohast täitmist. Põhjenaduks tuleb lugeda kostja vastuväide, et kostja tegevuse/ tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel puudub igasugune põhjuslik seos. Vastavalt TsMS § - le 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse, § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Kohus leiab, et OÜ R nõudes on kohus seotud KÜ õigeksvõtuga hagi osas ning hagis esitatut analüüsima TsMS § 444 lg 1 kohaselt ei pea. KÜ on õigeks võtnud R OÜ nõude summas 20 000 krooni, mis kuulub korteriühistult väljamõistmisele OÜ R kasuks. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd OÜ R hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses KÜ kanda. TsMs § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab poole, kelle kahjuks otsus tehti.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.