Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Malle Seppik, Jüri Paap
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.06.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-23512
Tsiviilasi
Olga Petrina hagi Garaažiühistu Vega vastu ühistu liikmete 11.09.2005 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olga Petrina apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
05.06.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Olga Petrina (isikukood xxxxxxxxxxx, x) ja tema esindaja Aleksander Strelov; Garaažiühistu Vega (registrikood 80067998, asukoht Astangu 29, Tallinn) ja tema esindaja Marina Smirnova
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.11.2007 otsus Olga Petrina hagis GK Vega vastu ühistu liikmete 11.09.2005 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
1.Garaažiühistu Vega asukohaga Astangu 29 on kantud mittetulundusühingute registrisse 09.02.1999 garaažikooperatiiv Vega õigusjärglasena (ettevõtteregistri nr xxxxxxxx). Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri andmetel kuuluvad garaažiühistule Vega Tallinnas Astangu tn 27 D, 29 ja 29 C asuvad kinnistud (registriosad xxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxx), kinnistutel asub garaažibokside kompleks. Hageja oli garaažiühistu Vega liige ning tema kasutusse oli antud garaažiboks nr 34 A. Kostja 11.09.2005 üldkoosolekul otsustati mh arvata hageja põhikirja p 21.5 rikkumise eest ühistu liikmeskonnast välja ning esitada tema vastu võla sissenõudmiseks hagi kohtusse. Kostja 11.10.2005 kirjaga tehti üldkoosoleku otsus hagejale teatavaks ja pandi hagejale kohustus vabastada tema kasutuses olev garaažiboks 12.11.2005. 20.10.2005 koostati boksi nr 34A ülevaatuse akt, mille kohaselt puudusid boksil lukud, boks oli avatud ja tühi.
2.Kostja 11.09.2005 üldkoosoleku otsus põhineb valel informatsioonil selle kohta, et hagejal on kostja ees võlgnevus. Hageja on liikmemaksu õigeaegselt tasunud ega ole rikkunud kostja ees liikmekohustusi. Koosolekut ei kutsutud kokku juhatuse otsuse alusel. Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud ettenähtud korda. Üldkoosoleku toimumise teadet ühistu liikmetele ei edastatud, esitamata on dokumendid, mis tõendaksid otsuste õigsust. Koosoleku kokkukutsumisel rikuti etteteatamise korda ja puudus kvoorum. Kostja põhikirja p 43 järgi tuleb koosoleku toimumisest ette teatada 15 päeva. Kostja viitas esmakordselt koosoleku korduvusele ja 04.09.2005 üldkoosolekule alles maakohtu 17.08.2007 istungil. Koosolekul osalejate nimekirjas on mitu isikut (Stihharev, Jefimtsuk, Borodavkin, Popov), kes ei ole ühistu liikmed. Kostja rakendas hageja suhtes liiga rasket tagajärge. Väidetavat võlgnevust oleks saanud nõuda ka muul moel. Eeltoodu põhjal palus hageja tunnistada kostja 11.09.2005 üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. 11.09.2005 üldkoosolek viidi läbi õiguspäraselt ning hageja suhtes tehtud otsustus on õige. Kostja juhatus kutsus 19.08.2005 teatega kokku ühistu 04.09.2005 üldkoosoleku. Koosoleku päevakorras oli enam kui kolmekuulise maksevõlgnevusega liikmete väljaarvamine ja võlgade sissenõudmiseks kohtusse pöördumine. Koosolekule ilmus üksnes kaks ühistu liiget. Koosolekul otsustati korraldada korduv koosolek 11.09.2005. Koosoleku kutse pandi välja teadetetahvlile. Hagejal puudub õigus ja põhjendus vaidlustada üldkoosoleku otsust tervikuna. Peale hageja tehti koosolekul otsustus veel 16 liikme suhtes, kes otsusega nõustusid. Hageja vaidlustatud üldkoosolek kutsuti kokku korduva üldkoosolekuna. Kostja põhikirja järgi on korduv koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma sõltumata osalenud isikute arvust. Korduval koosolekul osales 13 ühistu liiget. Popov on liikmete nimekirjas märgitud nr 18b all, Stihhareva ja Borodavkina vastavalt nr 6b ja 2b, neid esindas koosolekul abikaasa. Jefimtsuk on boksi üürnik. Hageja vaidlustatud otsus võeti vastu ühehäälselt. Hageja jättis süstemaatiliselt täitmata oma kohustused kostja ees. Hageja ei kasutanud tema kasutusse antud garaažiboksi. Maakohtu otsuse põhjendused
4.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja hageja kohtukulud tema enda kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 540 krooni õigusabikulude katteks.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja 18.08.2005 juhatuse koosoleku protokolliga ja juhatuse 19.08.2005 teatega tõendatud juhatuse otsustus üldkoosoleku kokkukutsumiseks 04.09.2005. Sama otsusega määratleti üldkoosoleku päevakord. Seega kutsus 04.09.2005 üldkoosoleku kokku juhatus (tl 49, 81). Vaidlust ei ole, et 04.09.2005 koosolek jäi väljakuulutatud päevakorras läbi viimata, kuna kohal oli üksnes kaks ühistu liiget. Üldkoosoleku protokollilise otsuse kohaselt otsustati koosolek läbi viia 11.09.2005 (tl 50). 2(6)
6.Ühistu juhatuse 04.09.2005 teatega on tõendatud juhatuse otsustus edasilükatud üldkoosoleku kokkukutsumiseks 11.09.2005. Samas teates määratleti üldkoosoleku päevakord, mis kattub 04.09.2005 üldkoosoleku päevakorraga (tl 52). Seega pole õige hageja seisukoht, et juhatus ei ole üldkoosolekut kokku kutsunud. Juhatus otsustas koosoleku kokku kutsumise, päevakorra ning koosoleku läbiviimise aja ja koha. Ka 11.09.2005 üldkoosoleku teade avaldati juhatuse nimel. Teatele kirjutas alla kostja juhatuse esimees. Juhatuse otsustused kehtivad eelduslikult õigena. Hageja ei tõendanud, et juhatuse nimel korduva koosoleku kokkukutsumise teates avaldatu pole kooskõlas kostja (juhatuse/üldkoosolek) tahtega. Juhatus üksnes otsustas korduva koosoleku toimumise aja; otsustus on kooskõlas esmakordsele koosolekule ilmunud kahe ühistu liikme seisukohaga.
7.MTÜS-is ega ühistu põhikirjas ei ole korduva koosoleku kokkukutsumise korda konkretiseeritud. Osundatud õigusaktide mõtte kohaselt toimub korduva koosoleku läbiviimine lihtsustatud korras. MTÜS § 20 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja p 43 ja 48 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist; teistkordne koosolek tuleb uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Põhikirjast ei tulene kohustust teatada korduva koosoleku toimumisest ette sama tähtajaga kui esmakordse koosoleku puhul. Korduva koosoleku kokkukutsumisest teatati ette seitse päeva, mis on kooskõlas MTÜS § 20 lg-ga
5.Hageja ei osalenud olenemata etteteatamise perioodist esmakordsel ega ka korduval koosolekul.
8.Kostja põhikirjast ei tulene koosolekust teatamise korda. Kostja väitis, et praktika kohaselt pannakse koosoleku kokkukutsumise teade välja garaažibokside asukohas teadetetahvlile. Kostja põhikirjast ei tulene kohustust toimetada üldkoosoleku teade koos päevakorras olevate küsimustega seotud dokumentatsiooniga ühistu liikmetele isiklikult kätte.
9.Puudub vaidlus üldkoosoleku päevakorra osas. Päevakord avaldati nii 19.08.2005 kui ka 04.09.2005 teates. 11.09.2005 koosoleku protokoll kajastab otsustust väljakuulutatud päevakorras.
10.Kostja põhikirja p 48 järgi on üldkoosolek otsustamisvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Õige ei ole hageja väide, et ta sai koosoleku korduvusest teada alles 17.08.2007 kohtuistungil. Hageja lisas 01.07.2006 hagiavalduse täpsustusele 11.09.2005 üldkoosoleku protokolli, mille sissejuhatuses on viidatud koosoleku korduvusele (tl 15). 11.09.2007 koosolekul osales nimekirja järgi kolmteist isikut (lk 88). Hageja vastuväited Stiharevi, Borodavkini ja Jefimtšuki häälte arvestamisele on põhjendatud. Nimetatud isikud ei ole ühistu liikmed. MTÜS § 21 lg 4 järgi võib ühistu liiget üldkoosolekul hääleõigusega esindada üksnes teine ühistu liige. V. Popov on ühistu liikmete nimekirja kantud nr 18B all (tl 99) ja vastuväited tema hääleõigusele on alusetud. Kostja põhikirja p 45 järgi on igal ühistu liikmel üldkoosolekul üks hääl. Hääletamisel osales 13 isikut, kellest 10 olid ühistu liikmed. Seega on protokollitutest kolm häält tühised ning otsus vastuvõetud 10 poolthäälega (10:0:0). Kolmest protokollitud tühisest häälest ei sõltunud koosoleku otsustusvõime ega otsuse sisu.
11.Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et otsus tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et koosolekul osales ebamõistlikult väike osa ühistu liikmeskonnast. MTÜS ja kostja põhikirja mõtte kohaselt on korduva üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise lihtsustatud kord ettenähtud selleks, et anda juriidilise isiku organitele vajalik teovõime juriidilise isiku õigusvõime realiseerumiseks. Kostja liikmeskonna passiivsus on tõendatud 04.09.2005, 11.09.2005 ja 18.06.2004 üldkoosoleku protokollidega. Osalemine üldkoosolekul on ühistu liikme õigus, mitte kohustus. Hageja tõlgenduse kohaselt muutuks otsustuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi kogumine äärmiselt ebatõenäoliseks. 3(6)
12.Hageja väitis, et kostja kohaldas tema suhtes ebaproportsionaalset vahendit. Kostja põhikirja p-s 25 on sätestatud ühistu liikme kohustused ühistu ees, sh kohustus tasuda tähtaegselt liikmemaksu ja sihtotstarbelisi makseid. Kostja 01.09.2005 tõendi järgi jättis hageja oma kohustused ühistu eest perioodiliselt täitmata. Hageja poolt maksete nõude ja ühistu juhtkonda kuuluvate isikute usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ei ole aluseks põhikirjast tulenevate kohustuste täitmata jätmisele. Ühistu tugines hageja võlgnevuse määratlemisel raamatupidamise andmetele (tl 83). Hageja oleks saanud ühistu üldkoosolekule ilmudes esitada omapoolsed seisukohad ja mõjutada sellega otsuse sisu. Üldkoosoleku otsus tehti kooskõlas seadusega ning põhikirjas ettenähtud alustel.
13.Kohus jättis tähelepanuta hageja väited, mis on seotud varalise kahju tekitamisega. Pooled varalisi nõudeid ei esitanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
14.Olga Petrina palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
15.Kohus lähtus erapoolikult kostja huvidest. Kohus jättis tähelepanuta hageja taotluse kolmanda isikuna kostja poolel Valentin Zakutski protsessi kaasamise kohta. Kostja suurendas koormiste suurust ja keeldus suurendamise põhjuseid selgitamast. Hageja ei keeldunud kandmast garaažiühistu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse ; otsustega ettenähtud koormisi. Tsiviilasjas nr 2-06-8969 nõudis hageja kostjalt välja dokumendid, mis tõendavad garaažiühistu 11.09.2005 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust, kostja esitas hagejale üksnes osa dokumentidest, avaldades, et teisi dokumente tal ei ole. Kostja käitub pahauskselt, eirates menetlusõiguse norme, hageja õigusi ja huve, eesmärgiga venitada protsessi, et jätta hageja ilma õigusest vaidlustada garaažiühistu otsuseid seoses tähtaja möödumisega. Rikkudes TsMS § 394 lg-d 1, 2 ja 5, ei esitanud kostja kohtule vastust hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest. Kostja ei esitanud kohtule tähtajaks TsMS § 329 lg 2, § 330 ettenähtud tõendeid ja avaldusi, vaid esitas need alles kohtuistungil. Kohus, eirates hageja vastuväiteid ja TsMS § 331 lg 1 nõudeid, aktsepteeris kõiki kostja taotlusi ja võttis materjalide juurde kostja esitatud dokumendid. Kohus jättis õigustamatult läbi vaatamata hageja taotlused, mis olid seotud kostjalt dokumentide väljanõudmisega ning keeldus võtmast toimikusse hageja esitatud dokumente, mis tõendasid, et viimane ei olnud välja arvatud garaažiühistu liikmetest (22.03.2006 arve nr 33/3). Kohus, teades, et hageja esitas taotluse kostjalt originaaldokumentide saamiseks, eiras antud taotlust ja ei uurinud kogutud tõendeid.
16.Kohus kohaldas ekslikult MTÜS § 21 lg-d 1 ja 3 ning GÜ „Vega" põhikirja. Garaažiühistu üldkoosolekute kokkukutsumisele eelnevaid juhatuse koosolekuid ei toimunud. Kostja ei teavitanud garaažiühistu liikmeid 04.09.2005 ja 11.09.2005 üldkoosolekute toimumise ajast, kohast ja päevakorrast põhikirja p-s 43 ettenähtud viisil. Antud norm ei luba garaažiühistu liikmete teavitamist üldise kuulutuse teadetetahvlil ülespanemise vahendusel. Garaažiühistu liikmete 04.09.2005 üldkoosolek ei olnud pädev vastu võtma otsuseid kvoorumi puudumise tõttu (MTÜS § 21 lg 1), sh otsust korduva üldkoosoleku läbiviimise kohta 11.09.2005. Isegi kui koosolekust osa võtnud garaažiühistu 2 liiget olid juhatuse liikmed, ei olnud nad pädevad vastu võtma mistahes otsuseid lähtuvalt MTÜS § 29 lg-st 1, kuivõrd garaažiühistu juhatus koosneb 5 liikmest, juhatus on pädev vastu võtma otsuseid vähemalt 3 liikme osavõtul. Garaažiühistu liikmel ei ole seaduse või põhikirjaga ettenähtud kohustust igapäevaselt kasutada garaažiboksi ning tutvuda informatsiooniga, mis pannakse üles teadetetahvlile. Põhikirja p 17 näeb ette garaažiühistu liikme kohustusliku etteteavitamise kirjalikus vormis üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast, kui päevakord puudutab vahetult antud garaažiühistu liikme õigusi ja huve. Garaažiühistu 11.09.2005 üldkoosoleku protokoll ei sisalda viiteid esimese üldkoosoleku läbiviimise aja kohta. Hageja sai garaažiühistu 11.09.2005 üldkoosoleku 4(6)
toimumisest ja seal vastuvõetud otsusest teada alles esimehe V. Zautski 11.10.2005 kirjast, garaažiühistu liikmete 04.09.2005 üldkoosoleku toimumisest 17.08.2007 kohtuistungil.
17.Kostjal puudus 04.09.2005 võimalus teavitada garaažiühistu liikmeid 11.09.2005 üldkoosoleku kokkukutsumisest, rikkumata garaažiühistu põhikirja p 43 ettenähtud tähtaega, mille kohaselt tuli garaažiühistu liikmeid teavitada üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast 15 päeva ette, vastavalt MTÜS § 20 lg-le 5. Põhikirja p 15 kohaselt tuleb juhatusel pidada garaažiühistu liikmete registrit, kuhu kantakse garaažiboksi omaniku ees- ja perekonnanimi. Kostja esitatud liikmete nimekiri sisaldas üksnes perekonnanimesid. Antud nimekirja alusel ei ole võimalik tuvastada isikuid, kes osalesid ühistu üldkoosolekutel, ka üldkoosolekutel osalenud isikute nimekirjad sisaldasid üksnes perekonnanime. Kohus, eirates eeltoodut, põhikirja sätteid, MTÜS § 21 lg-d 1, 3, § 241 lg-t 1 tunnistas õigustamatult üldkoosolekute kokkukutsumise ja läbiviimise vastavaks seaduse ja põhikirja nõuetele ja üldkoosolekud pädevaks vastu võtma otsuseid.
18.Kohus tõlgendas ebaõigesti MTÜS § 21 lg-t 1 ja kohaldas vääralt põhikirja p 48 lg-t 2. MTÜS § 21 lg 1 annab kostjale õiguse kehtestada põhikirjas vaid ühe kvoorumi, mille olemasolul garaažiühistu liikmete üldkoosolek on otsustusvõimeline. Seadus ei võimalda kehtestada põhikirjas mitut kvoorumit, sh üldkoosoleku korduvuse korral või muuta kehtestatud kvoorumit. Kostja kehtestas põhikirja p-s 48 kvoorumi - üldkoosolekust üle 1/2 garaažiühistu liikmetest. Kostja põhikirjas kehtestatud kvoorumi arvulisus (0-83) ei vasta seaduse nõuetele. Põhikirja p 48 on seadusega vastuolus osas, kus korduv üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata osalenud isikute arvust. Kohus ei saanud võtta p 48 aluseks otsuse tegemisel.
19.Võlgnevuse olemus ja suurus, mis olid kostja otsuse aluseks, on tingimuslikud ja vaieldavad, poolte vahel on vaidlus tsiviilasjas nr 2-06-1369. Kohus jättis põhjendamatult asjas menetluse peatamata kuni viidatud tsiviilasja lahendamiseni.
20.Kohus jättis tähelepanuta, et vastavalt 11.09.2005 protokollile osales üldkoosolekul garaažiühistu 165 liikmest kõigest 10. Kui võtta aluseks kostja esitatud nimekiri (mis ei vasta põhikirja p 15 nõuetele), arvati garaažiühistu liikmete 11.09.2005 üldkoosoleku otsusega garaažiühistu liikmetest ka välja isikud, kes ei ole kunagi olnud GÜ „Vega" liikmeteks (Rodionova, Kuzminova, Goljandina, Antonova, Studenitski, Holodova, Azankova, Kapustina).
21.Kohus jättis põhjendamatult hindamata üldkoosolekute protokollid. 04.09.2005 protokoll kannab numbrit 4, 11.09.2005 üldkoosoleku protokollil numbrit ei ole. 04.09.2005 protokollis on parandused, mis tehti hilisemal perioodil, kuna parandused ei olnud kinnitatud need koostanud ja allakirjutanud isikute poolt. Viidatud dokumendid ei ole usaldusväärsed. 04.09.2005 kuulutus sisaldab vastuolulisi andmeid. Vene keelses osas näidati koosoleku alguseks kell 19.00, eesti keelses osas kell 18.00.
22.Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et garaažiühistu liikmete 11.09.2005 üldkoosoleku otsuses ei nähtu, millise normi alusel garaažiühistu liikmete välja arvamine toimus ega märgi ära kohustusi, milliseid hageja rikkus (põhikirja p 25). Otsus sisaldab üksnes viidet põhikirja § 21 lg-le 5 ning seletust „kellel on võlgnevus üle 3 kuu". Otsuses ei selgitatud igakuiste maksete suurust ja olemust ega näidatud võlgnevuse kogusummat. Kohus ei arvestanud, et garaažiühistu liikmetest põhikirja § 21 lg 5 alusel välja arvamine on võimalik üksnes liikme poolt kõigi põhikirja § 25 ettenähtud kohustuste rikkumise korral. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata.
5(6)
Ringkonnakohtu põhjendused
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et apellatsioonkaebuse nõue otsuse tühistamiseks on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on vaidluse lahendamisel keskendunud üksnes hageja poolt esile toodud 11.09.2005 üldkoosoleku otsuse formaalsetele puudustele ning jätnud kolleegiumi arvates ekslikult tähelepanuta hageja sisulise väite, mille kohaselt ei põhine kostja otsus tema ühistust väljaarvamiseks seadusel, kuivõrd hageja ei ole jätnud liikme kohustusi täitmata ega ole kostjale võlgu.
25.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja arvati kostja 11.09.2005 üldkoosoleku otsusega ühistu liikmete hulgast välja põhjusel, et hagejal oli väidetavalt tekkinud üle kolme-kuuline liikmemaksu võlgnevus. Hageja on käesolevas tsiviilasjas 14.12.2005 esmakordsel kohtusse pöördumisel väitnud, et selline kostjapoolne etteheide ei pea paika (tl 4). Vaatamata sellele, et 14.12.2005 esitatud hagiavaldus ei vastanud TsMS § 363 nõuetele ja hageja ei ole peale avalduse käiguta jätmist (tl 8) oma väidet võlgnevuse puudumise kohta korranud, ei olnud kohtul alust jätta 14.07.2006 esitatud nõuetekohase hagiavalduse valguses tähelepanuta hageja seisukohta, et 11.09.2005 üldkoosoleku otsus rajaneb võlgnevuse osas ekslikul eeldusel.
26.TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõue, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud tähendab muuhulgas ka seda, et kohus ei või jätta menetlusdokumendis esinevate kõrvaldatavate puuduste tõttu tähelepanuta avaldaja poolt esitatud sisulisi seisukohti. TsMS § 436 lg-te 4 ja 6 mõtte kohaselt peab kohtuotsus tuginema asjaoludele, mida pooled on kohtule esitanud. Jättes hageja väite võlgnevuse puudumise kohta tähelepanuta pärast seda, kui hageja oli nõude esialgsel vormistamisel esinenud puudused kõrvaldanud, on maakohus eksinud TsMS § 438 lg 1 vastu, mis nõuab kohtult seisukoha võtmist kõigi hageja poolt nõude põhjendamiseks esitatud asjaolude kohta. Kui kohus poole mõne väitega ei nõustu, peab kohus TsMS § 442 lg 8 kohaselt oma seisuskohta põhjendama. Kui maakohtul puudus selgus, kas hageja jäi ka esialgses hagiavalduses esitatud väidete juurde, pidanuks kohus kasutama TsMS § 392 lg-s 3 ettenähtud õigust ja nõudma hagejalt selgitusi.
27.Hageja väite osas, et kostja üldkoosoleku otsus põhineb hageja võlgnevuse osas ekslikul eeldusel, valitseb ebaselgus ja pooltevaheline erimeelsus ning maakohtu lahend pooltevahelisse vaidlusse selles osas selgust ei too. Jätnud hageja väited võla puudumise kohta tähelepanuta, märkis kohus otsuses siiski, et teise poole 01.09.2005 tõendi kohaselt on hageja jätnud oma kohustused ühistu ees perioodiliselt täitmata (otsuse p 4) ning et ühistu on võla määratlemisel tuginenud raamatupidamise andmetele. Seega on otsus selles osas vastuoluline. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesanded, mille kohaselt peab kohus selgitama välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudust kõrvaldada ning asuda väidetava võlgnevusega seotud asjaolusid välja selgitama ja neile esimesena õiguslikku hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja õigusliku põhjendamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
28.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Jüri Paap
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.