Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

2-07-49300 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Saare Finants AS (edaspidi hageja) ja H Ä (edaspidi kostja) 21.05.2007.a laenulepingu nr 3624 (edaspidi leping) (vt Lisa nr 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 15 000 Eesti krooni, intressimääraga 30 % laenusummalt aastas, laenu -ja intressi tagastamise lõpp tähtpäevaga 20.02.2008 s. o. 9 kuud. Lepingu punkti 2.1.1 kohaselt kohustus kostja maksma laenu - ja intressisummat hagejale igakuiste maksetena( 1 666.67 krooni laenusummat ja 375 krooni intressimakset) kokku 2 041.67 krooni iga kuu 20 kuupäevaks (vt lepingu Lisa maksegraafikut). 1.1.2 kandis hageja laenusumma kostja a/k nr 10010269096013, millest arvas maha p.1.3 lepingutasu 500 krooni. Lepingu punkti 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1 % päevas tähtajaks tasumata laenumakselt. Viivist hakkas hageja arvestama alates 20.06.2007 kuni laenulepingu ülesütlemise päevani s. o. 22.10.2007.a. (vt. Lisa nr 2 ). Kostja ei ole teinud ühtegi laenu- ja intressi tagasimakset. Hageja on kostjaga pidanud korduvalt kirjavahetust, mida tõendavad hagile lisatud kirjad 28.06.2007, 22.08.2007 ja 04.10.2007 ( millega ütlesime erakorraliselt laenulepingu 22.10.2007 üles, kuna kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust). Viimane kiri on saadetud lihtkirjana ja tähitult väljastusteadetega, mis on meile tagastatud 09. 10. 2007 märkusega „ elukoht teadmata"( vt Lisa nr 3). Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees, mis tuleneb lepingust nr 3624 moodustab kokku 25 325 Eesti krooni, millest; laenu põhiosa võlg on 15 000 Eesti krooni, Laenusummast 15 000 kroonist ei ole tasutud ühtegi makset, intressi võlg 1 875 Eesti krooni Laenu kasutatud 5 kuud, tasutud ei ole ühtegi intressimakset 5 x 375 = 1 875, viivis 8 450 Eesti krooni. Vastavalt graafikule (20.06.2007 kuni lepingu ennetähtaegse lõpetamise päeva seisuga s. o. 22.10.07 ) on viivisesumma 8 450 krooni (vt Lisa nr 2). Õiguslik põhistus VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-Ie 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS § -le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni. Vastavalt VÕS § - le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik ( laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen) , laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Muud asjaolud: Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS § 133 lg-1 ja 2, §-dele 138 lg 1 ja 2 , 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3,339,340,363 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-Ie 1, § 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja RLS § 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33 hageja palub: 1) välja mõista kostja H Armand AS-i Saare Finants kasuks võlgnevus summas 25 325 Eesti krooni; 2) kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 1 000 Eesti krooni jätta kostja H Armand kanda

KOSTJA SEISUKOHT

2-07-49300 Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 15-16, 17/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Vastavalt maakohtu 19.03.2008.a. kohtumäärusele toimetati kostjale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so Saare Finants AS Hansapank hagiavaldus H Ä vastu võla nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates. Vastavalt TsMS §-le 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 20.03.2008.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 19.04.2008.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 1000 krooni jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.