Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt olid poolte vahel sõlmitud liisingulepingute lahutamatuks osaks maksegraafikud, milles lepiti kokku iga liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvate osamaksete ja intresside summad ning tähtajad. Maksegraafikute allkirjastamisega tekkis hagejal kohustus tasuda makseid vastavalt maksegraafikutele. Tegemist on liisingulepingute sõlmimisel kokku lepitud tingimustega, mida saab muuta vaid kirjalikult. Neid tingimusi ei ole muudetud. Liisingulepingus või müügilepingutes ei ole viidet, et intressimaksed on sõltuvuses liisinguandja poolt müüjale tasutud summade suuruse või tasumise tähtaegadega. Müügilepingus müüjale tasumist puudutavad sätted ei ole seotud liisinguvõtja poolt liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega. Kostja viide VÕS §-le 1028 lg 1 ei ole asjakohane, kuna hageja liisingulepingust tulenev intressi tasumise kohustus ei ole ära langenud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja täitis müüja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud müügilepingutest tulenevad kohustused tähtaegselt ja kohaselt. Seega puudub hagejal õiguslik alus intressi tagasi nõudmiseks.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 7 liisingulepingut: • 13.07.2005.a leping. Lepinguese pitsaliin võeti vastu 02.04.2007.a, graafikujärgsed intressimaksed algasid 30.09.2005.a (tl 5-15); • 05.07.2005.a leping. Lepinguese jahu transpordi ja säilitamise süsteemi lisavarustus võeti vastu 10.04.2006.a, graafikujärgsed intressimaksed algasid 30.08.2005.a (tl 16-25); • 30.06.2005.a leping. Lepinguese termopakendamise seade võeti vastu 20.01.2006.a, graafikujärgsed intressimaksed algasid 30.08.2005.a (tl 26-36); • 16.06.2005.a leping. Lepinguese pakkimisliin võeti vastu 20.01.2006.a, graafikujärgsed intressimaksed algasid 30.08.2005.a (tl 37-47); • 16.06.2005.a leping. Lepinguese küpsetusahi koos jahutussüsteemiga võeti vastu 10.01.2007.a, graafikujärgsed intressimaksed algasid 30.08.2005.a (tl 48-56); • 19.07.2005.a leping. Lepinguese pitsaliini täiendused võeti vastu 02.04.2007.a, graafikujärgsed intressimaksed algasid 30.10.2005.a (tl 57-65); • 30.09.2005.a leping. Lepinguese pitsa tootmisliini lisaseadmed võeti vastu 02.04.2007.a, graafikujärgsed intressimaksed algasid 30.10.2005.a (tl 66-72). Pooled leppisid kokku, et lepingute lahutamatuks lisaks on liisingulepingu üldtingimused (tl 73-77). Hageja leiab, et kuivõrd pooled ei sõlminud liisingulepinguid VÕS § 361 mõttes, vaid krediidilepingud VÕS § 401 lg 1 järgi ning kostja osutas finantsteenust hagejale alles liisingueseme eest tasudes, debiteeris kostja hagejat intressiga ilma seadusest või lepingust tuleneva aluseta. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingutes on kirjas, et pooled sõlmisid liisingulepingud, lähtudes liisinguvõtja soovist kasutada liisingueset liisingulepingus märgitud tingimustel ning liisinguandja nõusolekust finantseerida liisingueseme kasutamise võimaldamiseks vajalikku tehingut. Liisingulepingutes on sätestatud kostja kohustus sõlmida müüjaga liisingueseme omandamiseks müügileping, liisingueseme müüjalt vastuvõtmisel esindab liisinguvõtja liisinguandjat. Sellega saab liisinguvõtja lepingu eseme oma kasutusse. Liisinguvõtjal on kohustus tasuda maksegraafiku järgseid makseid. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist liisingulepinguga. Kohus loeb õigeks hageja väite, et poolte vahelist lepingut saab käsitleda ka krediidilepinguna. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Riigikohus on 19.04.2006.a otsuses nr 3-2-1-29-06 ja 17.06.2008.a otsuses nr 3-2-1-56-08 asunud seisukohale, et liisinguleping on oma sisult krediidileping ning liisinguandja on vaadeldav krediidiandjana VÕS § 401 lg 1 tähenduses. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu sätteid. Antud vaidluses ei ole võimalik kohaldada tarbijakrediidilepingu sätteid, kuna tarbijaks saab olla füüsiline isik (VÕS § 34). Poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenes liisinguandjale kohustus tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul pärast liisingu esimese osamakse ja lepingutasu tasumist sõlmima müüjaga liisingueseme omandamiseks müügilepingu. Seega tekkis kostjal kohustus hagejale laenu anda hiljemalt 15 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Kohus leiab, et müügieseme eest tegeliku maksmise, s.t laenu tegeliku kasutusele võtmise aeg ei ole oluline, kuivõrd kostja kohustus hageja ees tekkis juba enne seda. Kostja müügilepingu järgsed kohustused eseme maksetähtaja osas ei saa kaasa tuua liisingulepingu järgsete kohustuste muutmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on

liisingulepingutes kokku leppinud intressi tasumises vastavalt maksegraafikutele, maksegraafikud on mõlema poole poolt allkirjastatud ning hageja on seda lepingust tulenevat kohustust täitnud. Hageja ei ole selgitanud oma väidet, et poolte kokkulepe intressi tasumises osas on kehtetu. Võlaõigusseadus ei keela imperatiivselt intressi tasumise kohustuse tekkimist enne seda, kui laen on reaalselt kasutusele võetud. Hageja on viidanud poolte vahel toiminud tavadele ning hea usu põhimõttele. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja esitatud meilivahetusest (tl 80-83) ei nähtu, et pooled oleksid iga varasema lepingu puhul enne müügilepingu sõlmimist tasutud intressid tasaarvestanud liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvate osamaksetega. Meilivahetusest nähtub, et pooled on pidanud läbirääkimisi sellise tagasiarvestuse tegemiseks, kuid ei ole mingil põhjusel allkirjastatud kokkuleppeni jõudnud. Hageja on esitanud kostjale taotlused intressi tagastamiseks, kostja on sellest keeldunud (tl 84-88). Kohus ei loe eeltoodu alusel tõendatuks, et poolte vahel oli praktika tasaarvestuse teostamiseks ning seega ei ole põhjust hagi rahuldada ka hea usu põhimõttest nähtuvalt. Hageja on liisingulepingud sõlminud ning maksegraafikud allkirjastanud ilma tingimuseta, et enne müügilepingu sõlmimist ei arvestata põhisummalt intressi. Kuna kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja kohustus tasuda intressi tulenes poolte vahel sõlmitud lepingust, ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1028 ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmisel ei ole alust kostjalt välja mõista ka viiviseid. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.