Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Jüri Paap ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.06.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-31787
Tsiviilasi
Tõnis Kulmi hagi Boris Jansoni vastu kohustuse täitmiseks ja kaasomaniku õiguse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Boris Jansoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
05.06.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tõnis Kulm (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x, xxxxxxx) ja tema esindaja Tõnu Metsäär; Boris Janson (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x, xxxxxxx) ja tema esindajad Tiia Nurm ja Leho Janson
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.10.2007 otsus osas, millega maakohus otsustas eraldada Xxxxxxxxx Xxxxx x asuvas hoones Boris Jansoni kasutuses olevad eluruumid hoone pööningule viivast esikust ning kohustada pooli ehitama selleks ühiselt hoone teise korruse esikusse täiendav seinaosa.
2.Rahuldada Tõnis Kulmi hagi osaliselt ja kohustada Boris Jansonit tagama juurdepääs ning mitte tegema Tõnis Kulmile ja tema poolt volitatud ehitusettevõtjale takistusi Xxxxxxxxx Xxxxx x asuva hoone ehituskonstruktsioonide remontimiseks, s.h tagama juurdepääs pööningule, korstnale ja katusele.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata vandeadvokaadi vahendusel, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused
1.Pooled on Xxxxxxxxx Xxxxx x asuva kinnistu kaasomanikud. Hagejale kuulub kinnistust mõttelise osana 4/7 ja kostjale 3/7. Poolte vahel ei ole sõlmitud kaasomandi kasutamise kokkulepet. Hageja valduses on kinnistul asuva elamu I korrusel asuvad ruumid ja kostja valduses II korrusel asuvad ruumid.
2.Põhja-Eesti Päästekeskuse Menetlusbüroo juhtivinspektori 22.08.2006 ettekirjutusega tuvastati Xxxxx x kinnistul asuva elamu kütteseadmete puudused - korstna otsad lagunenud, katuse tasandil korstnatel praod ning korstnalõõride valuseinad korstnaotstel varisemisohtlikud. Hoones on kütteseadmete kasutamisel reaalne tuleoht. Ettekirjutusega peatati Xxxxx x elamus kütteseadmete kasutamine päästeseaduse § 285 alusel kuni ohu kõrvaldamiseni ja haldusakti teinud haldusorganilt loa saamiseni kütteseadmete edasiseks kasutamiseks. Põhja-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo tegi 27.09.2006 Xxxxx x elamus paikvaatluse. Ülevaatuse ajal ei lasknud II korruse omanik selles osaleda I korruse omanikku. Ülevaatuse tulemustest teavitati mõlemaid pooli ning selgitati, et väljast korstna parandamine ei taga piisavalt tuleohutust ning korsten tuleks katusepinnast uuesti laduda. Ettekirjutus jäeti kehtima.
3.Hageja tegi kostjale 26.09.2006 kirjaliku ettepaneku kohtuda 12.10.2006, et ühiselt vaadata üle ja hinnata kütteseadmete seisukord ja remondivajadus ning leppida kokku remondi tingimustes ja ajagraafikus, arvestades kaasomanike huve elamu ühisel valdamisel ja kasutamisel. Kostja sai ettepaneku kätte 28.09.2006, kuid kohtumisele ei ilmunud ega võimaldanud hagejal ja ehitusspetsialistidel korstna ja korstnajala juurde pääseda.
4.Xxxxx x elamu pööningule ja selle kaudu korstna juurde pääseb üksnes läbi kostja valduses olevate eluruumide. Kostja on korduvalt takistanud juurdepääsu korstnale ega ole selle kohta selgitusi esitanud. Kostja ei täida pahauskselt oma seaduses sätestatud kohustusi hageja kui kinnistu kaasomaniku ees ja takistab põhjendamatult elamus tuleohu kõrvaldamist ja kütteseadmete taas kasutuselevõttu, mille eelduseks on kütteseadmete remontimine. Kostja ei arvesta hageja kui kaasomaniku õigustega hoone ekspluateerimisel. Kostja kinnitas Põhja-Eesti Päästekeskuses toimunud istungil korstnate halba olukorda ning asjaolu, et remontimise takistuseks ei ole rahapuudus ja tuleb ühiselt kokku leppida. Hagi rahuldamine ei too kostjale kaasa finantsilist koormust, kuivõrd hageja ei esitanud raha väljamõistmise nõuet.
5.Xxxxx x katus on amortiseerunud ja vajab vahetamist. 18.01.2007 Ehitusekspertiisibüroo OÜ Xxxxx x katusekonstruktsiooni ekspertiisi tulemusena selgus, et puitkonstruktsioonid on pidevalt niiskuse käes, sademed tulevad läbi, katusekivid on paljudes kohtades üles kerkinud, osa katusekive on lagunenud, neid on asendatud plekiribadega ja osad katusekivid on alla kukkunud ja neid ei ole asendatud. Katusekonstruktsioonides on mädanenud kohti. Ekspert leidis, et vahetusega viivitamine seab ohtu kogu katusekonstruktsiooni püsivuse. Kostjale on teada, et Xxxxx x hoone on võetud arhitektuuriväärtuslikuna kaitse alla ning et Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 17.10.2006 kirja kohaselt tuleb otsida võimalusi hoone renoveerimiseks, säilitades maksimaalselt algseid välisviimistluselemente ning et katusekatte vahetamisel tuleb kasutada algseid projektis ettenähtud materjale, sh katusekive. Hageja õigustatud huvides on katuse viivitamatu vahetamine, mille eelduseks on juurdepääs pööningule.
6.Kostja ei või teha hagejale õigustamata takistusi hoone pööningule kui poolte kaasomandis olevale hoone osale pääsemiseks. Kostja ei ole õigustatud ühepoolselt 2(8)
määrama, kas, millal ja mis eesmärgil hageja võib oma vara kasutada, samuti ei ole hageja kohustatud kostjat või tema poega teavitama, miks ta hoone pööningule pääseda soovib või selleks luba saama.
7.Poolte õigustatud huvide vähima kahjustumise tagab tehniline lahendus, et pooled ehitavad ühiselt oma kulul ja kokkuleppel hoone teise korruse esikusse täiendava seinaosa, millesse paigaldatakse uus välisuks kostja eluruumi tarbeks. Sellisel viisil on võimalik eraldada kostja korter pööningule viivast esikust ning pööningul liikuvad inimesed ei läbiks kostja eluruumi, vaid liiguksid trepilt otse pööningule. Esimesel korrusel oleva trepile viiva ukse võti jääks mõlemale poolele.
8.Kui kostja nimetatuga ei nõustu näeb hageja teise lahendusena pööningule pääsemine reguleeritakse kinnistu kasutamise korra kokkuleppega, mille kohaselt hageja teavitab kostjat vahetult või suuliselt telefoni teel pööningule pääsemise soovist igakordselt kuni üks tund ette, kostja on kohustatud pööningule lubama nii hageja kui hageja volitatud isikud, omapoolseid tingimusi esitamata, sh pööningul viibimise eesmärgi ja kestusaja suhtes. Kui kostja kodus ei viibi, on kostja kohustatud tagama hagejale pööningule katkematu pääsemise võimaluse muul viisil. Kasutuskokkuleppe rikkumise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi, mille suurus lepitakse kokku läbirääkimiste käigus.
9.Hageja palus kohustada kostjat tagama juurdepääs ning mitte tegema hagejale ja tema volitatud ehitusettevõtjale takistusi hoone ehituskonstruktsioonide remontimiseks, sh tagama hageja valduses olevate ruumide kaudu juurdepääs pööningule, korstnale ja katusele. Samuti palus hageja tuvastada tema õiguse nõuda kostjalt hoone säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist 3/7 ulatuses. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja elab aadressil Xxxxx x alates 1966. aastast. Kostja on kogu selle aja vältel tellinud korstnapühkija elamu kütteseadmete puhastamiseks ja kontrolliks.
11.02.01.2007 väljastas Põhja-Eesti Päästekeskuse Menetlusbüroo vastuse taotlusele ning lubas kütteseadmeid kasutada. Korstnate probleem lahendatud. Pingelisi suhteid poolte vahel tekitab asjaolu, et kostja ei ole nõus oma majaosa hagejale müüma.
12.Kostja ei ole teinud hagejale takistusi pööningule ja katusele pääsemisel. Hageja ei arvestanud juurdepääsu võimaldamise nõude esitamisel kostja huvidega. Hageja pöördus kohtusse ilma, et kostja oleks tema õigusi rikkunud. Juurdepääs pööningule toimub läbi kostja kasutuses olevate eluruumide. Seega ei ole võimalik, et hageja omaks juurdepääsu pööningule igal ajal. Nimetatu kahjustaks ülemääraselt teise kaasomaniku õigusi ja huve ning ei ole vältimatult vajalik teise kaasomaniku huvide teostamiseks. Tuleb kokku leppida kord, kuidas tagada hagejale juurdepääs pööningule selliselt, et mõlema kaasomaniku huvid oleks võimalikult suures ulatuses kaitstud.
13.Hageja nõue tuvastada hageja õigus nõuda kostjalt hoone säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist 3/7 ulatuses tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd seadusest tulenev kohustus ei vaja kohtu poolt tuvastamist.
14.Hageja põhjendused hoone remondi vajaduse kohta ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Seetõttu ei ole asjakohased Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiakt ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 17.10.2006 kiri. Ehitusekspertiisibüroo OÜ akt kajastab koostaja oletuslikku hinnangut, ekspert tunnistas, et tal ei olnud võimalik katusekonstruktsioonidega tutvuda.
15.Kostja pakkus ühe võimalusena, et ta tagab hagejale juurdepääsu pööningule kord kolme kuu jooksul, hageja informeerib Leho Jansonit elektronposti, posti või telefoni teel soovist vähemalt 20 päeva ette, näidates mh ära pööningu külastamise põhjuse ja orienteeruva kestvuse. Kui hagejaga soovib pööningule pääseda mõni kolmas isik, nimetatakse ära, kes 3(8)
on kolmas isik. Teise võimaliku lahendusena näeb kostja, et ta tagab hagejale juurdepääsu pööningule kord kolme kuu jooksul, see toimub iga kolmanda kuu neljapäeval kell 17.0018.00 tingimusel, et hageja on teavitanud Leho Jansonit pööningule pääsemise soovist ette vähemalt 10 päeva elektronposti või telefoni teel.
16.Täiendava ukse paigaldamine ei ole tehniliselt võimalik. Elamus ei ole ühtset kõiki kolme korrust läbivat treppi, vaid kolm iseseisvat ning eraldi juurdepääsuga treppi. Esimene ühendab keldrikorrust esimese korrusega, teine esimest korrust teise korrusega ja kolmas teist korrust pööninguga. Kostja kasutuses olevatesse ruumidesse pääseb esimesel korrusel asuvas koridoris oleva iseseisva sissepääsu kaudu. Nimetatud trepp lõpeb kostja korteri klaasist ukse juures. Pööningule pääsu võimaldava trepi ning esimeselt korruselt teisele viiva trepi vahepeal on kostja korteri esik, kust lähevad uksed tubadesse ning vannituppa. Hageja pakutud lahendus eeldab kostja ainukasutuses olevate eluruumide pinna olulist vähendamist ning on kulukas. Kostja esiku osa väheneks oluliselt, mis teeks praktiliselt võimatuks korteri muude ruumide kasutamise. Kostja ei nõustunud hageja pakutud lahendusega.
17.Hageja lahendusvariandid arvestavad ainuüksi hageja huvidega. Maakohtu otsuse põhjendused
18.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas Boris Jansonit tagama Tõnis Kulmile juurdepääs Xxxxx x, Xxxxxxxxx asuvale hoone pööningule, korstnale ja katusele selliselt, et eraldatakse Boris Jansoni kasutuses olevad eluruumid hoone pööningule viivast esikust, kusjuures pooled ehitavad selleks ühiselt hoone teise korruse esikusse täiendava seinaosa, millesse paigaldatakse uus välisuks Boris Jansoni eluruumi tarbeks, lähtudes sellest, et Boris Jansoni eluruumide pinda tuleb vähendada minimaalselt. Täiendava seinaosa ehitamise ja ukse paigaldamise kulud kannavad pooled ühiselt vastavalt oma osale kaasomandist. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja soostus, et juurdepääs pööningule toimub iga kuu esimesel neljapäeval kella 16.00-19.00.
19.Hagejal igal ajal läbi kostja eluruumide pööningule juurdepääsu võimaldamine ei ole mõistlik ning rikuks kostja õigust perekonna ja eraelu puutumatusele. Hagejale tuleb tagada juurdepääs pööningule selliselt, et mõlema kaasomaniku huvid oleks võimalikult suures ulatuses kaitstud. Kostja ettepanekud võimaldada hagejale juurdepääsu pööningule ühel korral kolme kuu jooksul või kord kuus kahjustavad hageja huve, kuivõrd pööning on poolte kaasomandis ja hagejale peaks olema tagatud võimalus omandit kasutada samal moel kui kostjal.
20.Mõlema poole huvidest lähtub hageja ettepanek eraldada kostja eluruumid hoone pööningule viivast esikust. Sellisel moel ei läbiks pööningule minevad isikud kostja eluruume. Kuigi kostja korteri selline eraldamine vähendaks kostja kasutuses oleva eluruumi pinda, ei riku ega kahjusta esikus pinna vähendamine oluliselt kostja huve ning on parim võimalik viis vaidluse lahendamiseks, kuivõrd tagab hagejale juurdepääsu pööningule igal ajal. Seejuures ei läbi hageja pööningule minnes kostja eluruume. Kostja ei tõendanud, et nimetatud viisil kostja eluruumide eraldamise tõttu oleks praktiliselt võimatu tema kasutuses olevate muude ruumide kasutamine. Hageja nõue tuleb selles osas rahuldada ning kohustada kostjat tagama hagejale kui kaasomanikule juurdepääs hoone pööningule, korstnale ja katusele selliselt, et eraldatakse kostja kasutuses olevad eluruumid hoone pööningule viivast esikust, pooled ehitavad selleks ühiselt hoone teise korruse esikusse täiendava seinaosa, millesse paigaldatakse uus välisuks kostja eluruumi tarbeks, lähtudes sellest, et kostja eluruumide pinda tuleb vähendada minimaalselt. Täiendava seinaosa ehitamise ja ukse paigaldamise kulud kannavad pooled ühiselt vastavalt oma osale kaasomandist.
4(8)
21.Hageja nõue tuvastada hageja õigus nõuda kostjalt hoone säilitamiseks vajalike kulude hüvitamist 3/7 ulatuses tuleneb seadusest (AÕS § 72 lg 4, AÕS § 75 lg 1) ning ei vaja kohtu poolt tuvastamist. Seetõttu tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
22.Kostja palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, milles hagi osaliselt rahuldati ja teha nimetatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
23.Nõuet, mille maakohus rahuldas, hageja ei esitanud. Hageja viitas 09.04.2007 kirjalikus seisukohas asjaolule, et tehniline lahendus, millega pooled ehitavad oma kulul ja kokkuleppel hoone teise korruse esikusse täiendava seinaosa, millesse paigutatakse uus välisuks kostja eluruumi tarbeks, tagab poolte õigustatud huvide vähima kahjustatuse, kuid hageja nimetatud osas nõuet ei muutnud. Kirjalikes seisukohtades esitatud arvamus ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 tähenduses ning kohus ei saanud sellist nõuet rahuldada.
24.Otsusest ei nähtu, millise seisukoha võttis kohus hagiavalduse nõude osas. Kuivõrd kohus tuvastas, et igal ajal läbi kostja eluruumide hagejale pööningule juurdepääsu võimaldamine ei ole mõistlik ning rikuks kostja õigust perekonna ja eraelu puutumatusele, pidi kohus jätma hagi rahuldamata. Maakohus rikkus TsMS §-i 439.
25.Kohus ei viidanud, et ta käsitleb hageja 09.04.2007 menetlusdokumendis I alternatiivina toodud lahendust hageja nõudena. Otsus on kostja jaoks üllatuslik. Samas ei võtnud kohus seisukohta hageja samas 09.04.2007 menetlusdokumendis II alternatiivse võimalusena esitatud võimaluse osas sõlmida kasutuskorra kokkulepe. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-t l ja TsMS § 7. Kuivõrd hageja nõuet ei muutnud, ei saanud kostja arvestada asjaoluga, et kohus hindab hageja 09.04.2007 kirjalikus seisukohas esitatud seisukohta hagi nõudena.
26.Maakohus ei võtnud seisukohta kostja väite osas, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja ei ole teinud hagejale takistusi juurdepääsuks katusele ja pööningule. Kostja rõhutas, et hageja ei arvestanud nõude esitamisel kostja huvidega. Kohus ei tuvastanud, et kostja takistas hagejale juurdepääsu pööningule. Hageja pöördus kohtusse ilma, et kostja oleks rikkunud hageja õigusi.
27.Lahendus, mille kohaselt eraldatakse kostja eluruumid hoone pööningule viivast esikust, piirab kostja õigusi enam, kui on vajalik hageja õiguste tagamiseks. Kohus pidi AÕS § 72 lg 5 kohaldamiseks tuvastama, millisel viisil on võimalik tagada hagejale juurdepääs pööningule selliselt, et see kõige vähem kahjustataks kostja huve. Kohus pidi arvestama mõlema kaasomaniku huvidega ning põhjendama, miks ta teise kaasomaniku põhjendustega ei arvesta. Kohus rikkus TsMS § 442 lg 8, mis tõi kaasa AÕS § 72 lg 5 väära kohaldamise.
28.Juurdepääs pööningule toimub läbi kostja kasutuses olevate eluruumide. Teise korruse eluruume valdava isiku ainukasutuses on ajalooliselt alati olnud ka teise korruse esik. Kostja palus võtta asja materjalide juurde 27.05.1966 Erna Abramsi ja Saima Jansoni vahel sõlmitud lepingu, mis tõendab ajalooliselt väljakujunenud asja kasutamist. Maakohtu otsus muudab ajalooliselt kujunenud asja kasutuskorda. Kostja ei esitanud tõendit maakohtus, kuivõrd kohus ei viidanud, et käsitleb hageja 09.04.2007 menetlusdokumendis esitatud nõuet hageja nõudena.
29.Maakohtu otsus loob olukorra, mille tulemusel väheneb kostja ainukasutuses olevate eluruumide pind ning suureneb selle võrra ühiskasutusse jäävate ruumide pind. Hageja saab võimaluse kasutada üldkasutatavat pinda senisest suuremas ulatuses, kostja kasutusse jääv pind ei vasta enam tema mõttelise osa suurusele. Otsusega määratud juurdepääs piirab kostja õigusi suuremal määral võrreldes võimalusega, kui kohustada kostjat võimaldama hagejale juurdepääs pööningule kindlal ajal. Hageja pakutud lahendus oleks põhjendatud, kui teisel kaasomanikul on ülekaalukas huvi taolise lahenduse vastu ning 5(8)
muud lahendused ei taga kaasomaniku huvide kaitset. Kuivõrd hageja ülekaalukat huvi ei tõendanud, ei saanud kohus nimetatud nõuet rahuldada.
30.Kui hageja leidis, et tema pakutud tehniline lahendus tagab poolte õigustatud huvide vähima kahjustamise, pidi ta TsMS § 230 lg-st l tulenevalt oma väidet tõendama. Hageja oma väite põhjendamiseks tõendeid ei esitanud. Puuduvad tõendid taolise lahenduse ehitusliku teostamise võimalikkuse ning lahenduse teostamisega kaasnevate kulutuste kohta. Kuivõrd hageja vastavaid tõendeid ei esitanud, ei saanud kohus tuvastada, et selline võimalus on parim võimalik viis vaidluse lahendamiseks. Kohus rikkus oluliselt TsMS § 436 lg-t 2.
31.Otsusest ei nähtu, et kohus kaalus põhjalikult kaasomanike huve. Kohtu järeldus, et esiku pinna vähendamine ei riku oluliselt kostja huve ning on parim võimalik viis vaidluse lahendamiseks, kuivõrd tagab hagejale juurdepääsu pööningule igal ajal, viitab, et kohus lähtus hageja huvidest, kaalumata kostja õigusi ja huve. Kohus ei saanud asuda kaitsma hageja huve kostja huvide arvel ülekaalukal määral, kuivõrd hageja ei näidanud, et tal on selline oluline huvi. Nimetatud huvi puudumine tooks kaasa hagi rahuldamata jätmise ka juhul, kui hageja oleks hagi muutnud ja esitanud vastava nõude. Kohus ei tuvastanud, et hagejal on vajadus pääseda pööningule igal ajal. Seega ei saanud kohus otsuse lähtuda hageja taolisest vajadusest.
32.Otsuses loodud lahendus vähendab kostja ainukasutuses olevat pinda 2,5 m2 võrra ning teeb praktiliselt võimatuks korteri muude ruumide kasutamise. Koridorist avanevad uksed kostja kasutuses olevatesse teistesse tubadesse ning vannituppa. Esikust elutuppa mineva koridoriosa laiuseks jääb täiendava seina ehitamisel vaid 1 m, mis ei taga võimalust paigutada ruumidesse mööblit ning kitsendab liikumisvõimalust. Kostja on eakas inimene ning võib liikumisel vajada kõrvalist abi. Kostja ainukasutusse jääva pinna vähendamine vähendab tema vara väärtust, vara väärtuse määramisel on oluline ainukasutuses olevate eluruumide pind. Tekkiva ning olemasoleva olukorra kirjeldamiseks esitas kostja maja plaanid, eksplikatsiooni ning fotod. Maakohus nimetatud tõenditele tähelepanu ei pööranud ega põhjendanud, miks ta nimetatud tõenditega ei arvestanud. Kohus kostja seisukohti ei käsitlenud, ega põhjendanud, miks ta kostja väidetega ei arvestanud. Kostja viitas, et lisaks pinna vähendamisele ja kostja ainukasutuses olevate ruumide kasutamise takistamisele, on hageja soovitud lahendus kulukas, kuivõrd tuleb paigutada täiendav uks ning ehitada vahesein. Kostja ainus sissetulek on pension. Kostja on sunnitud otsuse täitmisega kaasnevate kulutuste kandmise finantseerimiseks otsima kõrvalist abi. Kohus jättis nimetatud asjaolu tähelepanuta. Kohus lähtus otsuse tegemisel vaid hageja huvist pääseda pööningule igal ajal ning jättis kostja huvid täielikult kaalumata. Menetlusnormide rikkumine tõi kaasa AÕS § 72 lg 5 ebaõige kohaldamise.
33.TsMS § 2 eesmärgiks tsiviilasja lahendamisel on ka võimalike tulevikus tekkivate vaidluste vältimine. Kostja rõhutas kogu menetluse kestel vajadust leppida hagejaga kompromissina kokku kord, kuidas tagada hagejale juurdepääs pööningule. Hageja peab pööningule pääsemise soovist kostjat eelnevalt informeerima, et kostja saaks oma aega planeerida. Kuivõrd kostja on eakas inimene, pakkus kostja välja, et hageja informeeriks eelnevalt kostja poega Leho Jansonit. Kuivõrd Leho Janson ei ole menetlusosaline, saab nimetatud lahendus toimuda poolte kokkuleppel. Kostja on valmis lahendama vaidluse kohtuväliselt. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Tõnis Kulm ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata.
6(8)
Ringkonnakohtu põhjendused
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised leiab, et apellatsioonkaebuse nõue otsuse tühistamiseks on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu ning teha uus otsus tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
36.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei saanud langetada otsust kostja kasutuses oleva eluruumi pööningule viivast esikust eraldamise kohta ega panna pooltele kohustust ehitada selleks täiendav seinaosa. Õige on kostja seisukoht, et hageja ei ole kohtu poolt rahuldatud nõuet esitanud. Hageja on viidanud 09.04.2007 kirjalikus seisukohas täiendava seinaosa ehitamisele kui tehnilisele lahendusele, mis tagaks tema arvates poolte õigustatud huvide vähima kahjustatuse, kuid hageja ei ole hagiavalduses esitatud nõuet muutnud ega esitanud kõnealust seisukohta alternatiivse nõudena. Kirjalikes seisukohtades pakutud lahendust ei saa pidada hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 tähenduses ning maakohtu otsus tuleb vastavas osas tühistada.
37.Kuna tegemist on kaasomanike vahelise ühise aja kasutamise pinnalt kerkinud erimeelsusega, on õige maakohtu viide AÕS § 72 lg-tele 1 ja 3, mille kohaselt peaksid kaasomanikud kasutama ühist asja kokkuleppel ja viisil, mis ei takista teise kaasomaniku kaaskasutust ning lg-le 5, mis annab kaasomanikule õiguse nõuda teiselt kaasomanikult, et asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Hageja peab tema kui kaasomaniku huvidele mittevastavaks kaasomandi kasutamisel täna valitsevat olukorda, kus tal puudub maja katuse ja korstna remondiks vajalike ehitustööde tegemiseks ligipääs poolte ühises kasutuses olema pidavale pööningule. Hageja soovib saada valdust seni tema jaoks ligipääsematuks jäänud pööningule ja palub kohtul keelata kostjal teha edaspidi takistusi kaasomandi ühisel kasutamisel. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejal on kaasomanikuna õigus poolte kaasomandis olevat pööningut kasutada ning ringkonnakohus ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi selles osas korrata. Maakohtu poolt tuvastatu valguses tulebki hagi rahuldada esitatud kujul ja kohustada kostjat tagama vajalik juurdepääs maja pööningule ning mitte tegema hagejale ja tema poolt volitatud isikutele takistusi kaasomandis oleva hoone remondiks.
38.Kostja vastuväidetes esitatud ja apellatsioonkaebuses korratud seisukoht, et hagi tuleks jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole takistanud hagejal pööningule pääsu, on vastuolus hageja poolt kohtu poole pöördumise faktiga. Samuti viitab pooltevahelisele erimeelsusele pööningule pääsu osas asjaolu, et pooled ei ole jõudnud kaasomanikena kohtuvälisele kokkuleppele ega kasutanud resultatiivselt kohtu poolt antud võimalust lõpetada vaidlus kohtuliku kompromissiga.
39.Kuna hageja ei ole kohtuotsust vaidlustanud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 regulatsiooni silmas pidades võimalikuks võtta seisukohta maakohtu otsuse selle osa kohta, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada tema õigus nõuda kostjalt hoone säilitamiseks tehtavate vajalike kulutuste hüvitamist.
40.Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Jüri Paap
7(8)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.