2-08-12299
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2008. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-12299
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu 6000 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
• Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) • Kostja xx (isikukood xxx, postiaadress nimekast 956 xxx) Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 6000 krooni. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 05.09.2003.a võlakirja, mille kohaselt kostja laenas hagejalt 6000 krooni. Kostja kohustus nimetatud summa hagejale tagastama 26. novembriks 2003.a. Kostja võlga ei tasunud ning hageja saatis kostjale 04.09.2006.a tähitud kirjaga võlanõude. Kostja seda kirja vastu ei võtnud. Hageja leiab aegumise kohta seisukohta võttes, et kui ta 03.04.2008.a kohtu kantseleisse hagi viis, ei olnud hagi aegumisest juttu.
Kostja on ka varem hagejalt võlakirja alusel laenanud 300 rubla, mille tagastas kostja elukaaslane. Kostja on elanud hageja korteris, tasumata üüri ning kommunaalmaksete eest ja pettes hagejalt välja 230 000 krooni. Hageja ei ole kostjalt laenu võtnud.
Kostja leidis, et hagi on aegunud ning palus sellest tulenevalt jätta hagi rahuldamata. Hageja kinkis oma korteri 2006.a kolme nädala jooksul pärast kostjalt võlanõude saamist. Vastavalt 2007.a kohtuotsusele esitas kohtutäitur Tallinna Pensioniametile avalduse hageja pensionist 25% kinni pidamiseks, et tasuda võlga kostjale. 2007.a kohtuotsuse järgi on kostjal hageja vastu nõue summas 13 750 krooni. Harju Maakohtu 08.04.2008.a kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja võlg 158 000 krooni.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus loeb hageja esitatud dokumentaalse tõendiga tõendatuks, et kostja allkirjastas 05.09.2003.a võlakirja, mille kohaselt laenas hagejalt 6000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 26.11.2003.a (tl 2). Seega on poolte vahel lepinguline suhe, mille alusel on kostjal kohustus tasuda hagejale 6000 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aegunud. Tulenevalt menetlusökonoomika põhimõttest analüüsib kohus esmalt hagi aegumisega seonduvat. Kui kohus leiab, et hagi ei ole aegunud, asub kohus välja selgitama, kas kostja allkirjastatud võlakiri on konstitutiivne või deklaratiivne võlatunnistus. Kohus on asunud seisukohale, et 05.09.2003.a võlakirjast nähtuvalt on poolte vahel lepinguline suhe, mille alusel tekkis kostjal kohustus hagejale tasuda hiljemalt 26.11.2003.a 6000 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS 147 lg 1, 2 kohaselt algab aegumine nõude sissenõutavaks muutumisega, s.t hetkest kui kostjal tekkis kohustus tasuda ja hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt 6000 krooni tasumist. Seega hakkas kohustus aeguma 27.11.2003.a ning aegus kolme aasta möödumisel, s.t 26.11.2006.a. Hagiavaldus on esitatud 02.04.2008.a. Asjaolu, et hageja saatis kostjale 04.09.2006.a võlanõude (tl 3-5), ei mõjuta hagi aegumise kulgu. Aegumise kulgemine ja peatumine on sätestatud TsÜS §§ 158-168. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille esinemisel saaks kohaldada hagi aegumise peatumist või katkemist. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõue kostjalt 6000 krooni väljamõistmiseks 05.09.2003.a allkirjastatud võlakirja alusel on aegunud. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 2 on kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus kohaldab hageja nõudele aegumist, ei analüüsi kohus 05.09.2003.a allkirjastatud võlakirja õiguslikke tagajärgi ning asjaolu, kas kostja on hagejalt laenu saanud. Kohus jätab poolte viited muudele nendevahelistele vaidlustele tähelepanuta kui asjakohatud. Samuti on asjakohatu hageja väide, et hageja ei ole kostjalt laenu võtnud.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
2-08-12299
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2008. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-12299
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu 6000 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
• Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) • Kostja xx (isikukood xxx, postiaadress nimekast 956 xxx) Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 6000 krooni. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 05.09.2003.a võlakirja, mille kohaselt kostja laenas hagejalt 6000 krooni. Kostja kohustus nimetatud summa hagejale tagastama 26. novembriks 2003.a. Kostja võlga ei tasunud ning hageja saatis kostjale 04.09.2006.a tähitud kirjaga võlanõude. Kostja seda kirja vastu ei võtnud. Hageja leiab aegumise kohta seisukohta võttes, et kui ta 03.04.2008.a kohtu kantseleisse hagi viis, ei olnud hagi aegumisest juttu.
Kostja on ka varem hagejalt võlakirja alusel laenanud 300 rubla, mille tagastas kostja elukaaslane. Kostja on elanud hageja korteris, tasumata üüri ning kommunaalmaksete eest ja pettes hagejalt välja 230 000 krooni. Hageja ei ole kostjalt laenu võtnud.
Kostja leidis, et hagi on aegunud ning palus sellest tulenevalt jätta hagi rahuldamata. Hageja kinkis oma korteri 2006.a kolme nädala jooksul pärast kostjalt võlanõude saamist. Vastavalt 2007.a kohtuotsusele esitas kohtutäitur Tallinna Pensioniametile avalduse hageja pensionist 25% kinni pidamiseks, et tasuda võlga kostjale. 2007.a kohtuotsuse järgi on kostjal hageja vastu nõue summas 13 750 krooni. Harju Maakohtu 08.04.2008.a kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja võlg 158 000 krooni.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus loeb hageja esitatud dokumentaalse tõendiga tõendatuks, et kostja allkirjastas 05.09.2003.a võlakirja, mille kohaselt laenas hagejalt 6000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 26.11.2003.a (tl 2). Seega on poolte vahel lepinguline suhe, mille alusel on kostjal kohustus tasuda hagejale 6000 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aegunud. Tulenevalt menetlusökonoomika põhimõttest analüüsib kohus esmalt hagi aegumisega seonduvat. Kui kohus leiab, et hagi ei ole aegunud, asub kohus välja selgitama, kas kostja allkirjastatud võlakiri on konstitutiivne või deklaratiivne võlatunnistus. Kohus on asunud seisukohale, et 05.09.2003.a võlakirjast nähtuvalt on poolte vahel lepinguline suhe, mille alusel tekkis kostjal kohustus hagejale tasuda hiljemalt 26.11.2003.a 6000 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS 147 lg 1, 2 kohaselt algab aegumine nõude sissenõutavaks muutumisega, s.t hetkest kui kostjal tekkis kohustus tasuda ja hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt 6000 krooni tasumist. Seega hakkas kohustus aeguma 27.11.2003.a ning aegus kolme aasta möödumisel, s.t 26.11.2006.a. Hagiavaldus on esitatud 02.04.2008.a. Asjaolu, et hageja saatis kostjale 04.09.2006.a võlanõude (tl 3-5), ei mõjuta hagi aegumise kulgu. Aegumise kulgemine ja peatumine on sätestatud TsÜS §§ 158-168. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille esinemisel saaks kohaldada hagi aegumise peatumist või katkemist. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõue kostjalt 6000 krooni väljamõistmiseks 05.09.2003.a allkirjastatud võlakirja alusel on aegunud. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 2 on kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus kohaldab hageja nõudele aegumist, ei analüüsi kohus 05.09.2003.a allkirjastatud võlakirja õiguslikke tagajärgi ning asjaolu, kas kostja on hagejalt laenu saanud. Kohus jätab poolte viited muudele nendevahelistele vaidlustele tähelepanuta kui asjakohatud. Samuti on asjakohatu hageja väide, et hageja ei ole kostjalt laenu võtnud.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.