Muud › Muud hagiasjad

Tsiviilasi nr 2-07-52159 viitenumbrile 3100057358. Kohtule tuleb esitada kautsjoni laekumist kontrollida võimaldavad andmed (kautsjoni maksja nimi ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti; tsiviilasja nr ja toiming mille eest kautsjon tasuti; arvelduskonto number, millelt kautsjon tasuti; kautsjoni tasumise kuupäev). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud XX esitas 14.12.2007 Harju Maakohtule hagi OÜ YY vastu võla nõudes. Kostja sõlmis hagejaga 09.04.2007 teenuse osutamise lepingu TL 14, milles hageja Lennusadama valdajana kohustus osutama kaiteenust ja varustama elektrienergiaga kostjale kuuluvat M/L TRIIN lepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt lepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt esitatud arvetele. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt hageja ees ei täitnud ning kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 77 398 krooni. Kohtule 11.02.2008 esitatud kirjalikus vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja avaldab, et keeldus arveid maksmast, kuna hageja esitas kostjale põhjendamatult ülepaisutatud arveid nõudega maksta trahvisanktsioone, mida ei ole lepingutingimustega ettenähtud. Kasutades oma haldusvolitusi sadama territooriumil demonteeris hageja omavoliliselt merelaevalt TRIIN laevajuhtimisseadmeid ja sidevahendeid. Käesoleval ajal on hageja juures seetõttu kostja vara 109 526 krooni eest, mis on kostja arvates täiesti piisav summa esitatud nõude rahuldamiseks. Kostja leiab, et käesoleva asja lahendamine on võimalik kompromissiga. Kõik kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja sai kohtukutse 09.06.2008 kell 12.00 toimuvale istungile kätte 23.05.2008. Kostjat on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, s. h. hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja istungile ei ilmunud, ilmumata jätmise seaduslike takistuste olemasolust ta kohut informeerinud ei ole. Hageja esindaja palus teha asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2(3)

Tsiviilasi nr 2-07-52159 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja jätnud osaliselt täitmata poolte vahel sõlmitud teenuste osutamise lepingust tulenevad kohustused vahendatud teenuste eest tasumiseks. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud viimati nimetatud sätte alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.