2-07-48664
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-48664
Tsiviilasi
xxx AS hagi xxx ja xxx vastu solidaarselt võla ja viiviste väljamõistmiseks Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx Tartu), esindaja Juhan Raudam Kostja xxx (isikukood xxx elukoht xxx) Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) 17.06.2008.a
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
22.11.2007. a esitas xxx hagi xxx ja xxx vastu solidaarselt 151 021.15 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.
2-07-48664 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja xxx 01.06.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 0701059/15kt, mille alusel andis hageja kostjale 88 478.34 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 24,93% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 01.06.2007.a xxx käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku xxx vahelisest tarbijakrediidilepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete täitmise eest. Kuna kostjad jätsid kohustused täitmata, saatis hageja neile meeldetuletused võla tasumiseks. Kuna kostjad sellele ei reageerinud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista:
Kostja xxx sai hagi koos lisadega 06.12.2007.a isiklikult allkirja vastu kätte. xxx võttis vastu ka temaga koos elavale perekonnaliikmele xxx adresseeritud hagiavalduse ning kohus luges xxx hagimaterjalid TsMS § 312 kohaselt üle antuks. Kostjad ei esitanud kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule kirjalikku vastust. Kuna kostjad hagile ei vastanud, tegi Harju Maakohus 11.01.2008.a hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.03.2008.a otsusega Harju Maakohtu otsuse ja saatis asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 17.06.2008.a kohtuistungil taotles hageja esindaja tagaseljaotsuse tegemist. Kostjad 17.06.2008. a kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud. Istungi toimumise ajast ja kohast olid kostjad teadlikud, mida kinnitab xxx allkiri tähtväljastustel. Kostjaid on hoiatatud, et kui kostjad ei ilmu kohtuistungile ja kohalolev pool nõuab tagaseljaotsuse tegemist, võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel tagaseljaotsuse.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega faktiliselt põhjendatud. Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad ei ilmunud kohtuistungile. Kostjaid on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.
2-07-48664 Hageja on palunud kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivised, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulud, samuti alates 22.11.2007.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24.93% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla summas 88 478.34 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 8 432.15 krooni, viivise 4 230.23 krooni, leppetrahvi 17 695.67 krooni ja lepingu sõlmimise tasu 884,78 krooni osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1 ja § 415 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjatelt nimetatud summad VÕS § 145 alusel välja solidaarselt. Võla sissenõudmisega seotud kulu nõude 1 300 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 1 300 krooni ei ületa viivist 4 230.23 krooni. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 19.12.2007.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1122-07 (p 14). Kokku mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja 119 721.17 krooni ja jätab rahuldamata hagi 1 300 krooni väljamõistmise osas. TsMS § 367 ja § 461 lg 4 alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjatelt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostjad ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb viivis välja mõista kokkulepitud intressimääras ehk 24,93% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel 1 % ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.