EN ́i nõudes ühise tegusemise lepingu tuvastamiseks ja selle lepingu alusel saadu hüvitamiseks RS ja RT ́e vastu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EN (isikukood XXXX, elukoht XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Kristel Vedro (XXXX); Kostja 1: RT (XXX, elukoht XXX); Kostja 2: RS(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostjate ühine esindaja: vandeadvokaat Eve Jundas.
Kohtuistungi toimumise aeg
20.05.2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja EN, hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Vedro, kostja 1 RT, kostja 2 RS, kostjate ühine esindaja vandeadvokaat Eve Jundas
RESOLUTSIOON
Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta kostjate RT ́e ja RS menetluskulud täies ulatuses hageja, EN ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 09.07.2007.a Harju Maakohtusse hagi, milles palus tuvastada hageja ja EE vahel ühise tegutsemise leping XXX korteri osamaksu tasumiseks 60% ulatuses korteri turuväärtusest, samuti korteri parendamiseks. Samuti palus hageja tuvastada samade isikute vahel ühise tegutsemise leping rahaliste vahendite kogumiseks EE pangaarvele Hansapangas. Sellest tulenevalt palus hageja mõista kostjalt 1 välja 1⁄2 ulatuses omandatud rahalised vahendid so summas 150 000 krooni. Peale nõude täpsustamist palus hageja kostjalt 1 välja mõista 152 607 krooni ja 77 senti. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt 2 hüvitis 30% ulatuses viidatud korteri turuväärtusest, so 321 240 krooni.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-25168
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja abieluvälises kooselusuhtes EE aastatel 197407.03.2007.a, so ajani, mil EE suri. EEpärandas oma vara RSle ja RT ́ele. RSsai pärandvara arvelt Tallinnas XXXasuva korteriomandi, mis ehitati elamuühistu Efekt poolt ning mille liige oli EE. RT sai pärandvara arvelt EEpangaarvetel olnud raha. Hageja väitel oli tal EEühine majapidamine ja ühised rahalised vahendid. Kooselu ajal maksid hageja ja EEkoos välja 60% elamuühistu osamaksust. Hageja väitel kogusid hageja ja EEühist raha EEpangaarvele, mille arvelt pidid nad koos omandama suuremaid varaesemeid, muuhulgas oli plaanis omandada sõiduauto Škoda, mis jäi EEsurma tõttu omandamata. Hageja ja EEtegid mitu korda korteris remonti ja ostsid mitmeid suuremaid varaesemeid. Kuivõrd kostja 1 päris EEnimel olnud pangaarvetel olnud raha, siis hageja leiab, et sellest pool tuleks välja mõista hagejale. Kuivõrd kostja 2 omandas EEpärijana pärandvara arvel EE ́u nimel olnud korteriomandi, mis tekkis elamuühistule kuulunud maja aluse maa erastamise ja kinnisasja korteriomanditeks jagamise tagajärjel, siis tuleb pool 60%-st korteri tänasest turuväärtusest välja mõista hagejale. Hageja esitas korteri hindamisakti, mille kohaselt oli viidatud korteri turuväärtuseks 20.06.2007.a seisuga 1 078 000 krooni. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu, leides, et hageja ja EEvahel ei olnud ei ühise tegutsemise lepingut ega seltsingulepingut, et hagejal ja EEul olid erialdi rahad, et EEoli väga töökas ja teenis kõik kostjate poolt päritud varaesemete soetamiseks kulunud raha ise, et hagejal oli kalduvus alkoholi kuritarvitada ja et hageja kulutas suure osa oma rahast alkoholi ja sellega seotud lõbustuste peale. Kostjad leidsid, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesoleva hagi rahuldamine sõltub sellest, kas kohus saab tõendatuks lugeda, et hageja ja EEvahel eksisteeris ühise tegutsemise leping ja hilisemalt seltsinguleping, kusjuures tuvastada tuleb, kas vastav leping esines hageja poolt väidetud eesmärkidel. Kuivõrd hageja esitas kostja 1 vastu eraldi nõude ja kostja 2 vastu eraldi nõude, siis tuleb neid nõudeid eraldi hinnata ja otsustada, kas hageja ja EEvahel oli ühise tegutsemise leping EEpangaarvele ühiste rahaliste vahendite kogumiseks suuremate varaesemete nagu sõiduauto jms soetamise eesmärgil. Kostja 2 vastu esitatud hagiga seoses tuleb tuvastada, kas hageja ja EEvahel oli ühise tegutsemise leping, mille eesmärgiks oli 60% elamuühistu Efekt osamaksu tasumiseks võetud laenu tagasimaksmiseks ning kas sellisel juhul tuleb hüvitada 30% Tallinnas Vilde tee 52- 30 asuva korteri turuväärtusest.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja EEelasid koos. Pooled vaidlevad kooselu aja üle. Hageja väidab, et kooselu algas 1974ndal aastal, kostjad aga, et kooselu võis alata kõige varem 1979ndal aastal. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 1 sai EEpärandvara arvelt rahasumma, mis oli ca 300 000 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 2 sai EEpärandvara arvelt korteriomandi, mis asub Tallinnas aadressil XXX. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad olid ainukesed EEpärijad. Viidatud asjaolud, mida kohus vaidlusvälistena nimetas, loeb kohus tuvastatuks.
6.Kõigepealt hindab kohus hageja nõuet, mis on suunatud kostja 1 vastu. Hageja nõuab kostjalt 1 hüvitist seoses sellega, et hageja väitel oli hageja ja EE ́u vahel ühise tegutsemise leping, mille eesmärgiks oli EE ́u pangaarvele ühiste rahaliste vahendite kogumine suuremate asjade ostmise eesmärgil. 3.04.2008.a toimunud kohtuistungil võtsid pooled õigeks, et raha EE ́u pangaarvetele kogunes ajal, mil Eestis maksevahendina kehtis Eesti kroon (vt 03.04.2008.a kohtuistungi protokoll t lk 206).
7.Hageja nõue kostja 1 vastu võiks kõne alla tulla ühise tegutsemise lepingust, hilisemast seltsingulepingust tulenevalt. Seega, selleks, et hagi kostja 1 suhtes rahuldada, tuleb tuvastada, kas hageja ja EE ́u vahel oli sõlmitud ühise tegutsemise leping või seltsinguleping hageja poolt väidetud tingimustel. Hageja väitis, et ta andis alati kogu oma teenitud palga EE ́u kätte, kes pani majandamiskuludest ülejääva osa hoiukassasse ja hiljem panka. Hageja väitis, et hageja ja EEolid kokku leppinud, et raha kogutakse suuremate asjade ostmiseks. Kuivõrd hageja väidab, et ühise tegutsemise leping, mis seisnes raha kogumises ja raha eest asjade ostmises, tekkis enne 2002. aasta 1. juulit, tuleb sellele kohaldada ENSV Tsiviilkoodeksis ühise tegutsemise lepingu kohta sätestatut ja alates 01.07.2002.a võlaõigusseaduses seltsingulepingu kohta sätestatut (VÕSRakS § 18). Seega tuleb tuvastada, kas hageja ja EE ́u vahel oli kokkulepe, mis vastab ühise tegutsemise lepingu ja hilisemalt seltsingulepingu tunnustele. Hageja on nii väitnud, kostjad vaidlesid sellele vastu, mistõttu tuleb hagejal vastavaid asjaolusid tõendada. Kohus märgib, et see asjaolu, et hageja ja
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-25168 EEelasid koos ühel ja samal elamispinnal, ei tähenda veel, et nende vahel oleks eksisteerinud ühise tegutsemise leping. Ainuüksi see asjaolu, et kaks inimest elavad abieluväliselt koos, ei saa tähendada, et nende kooselu ajal tekkinud vara tuleks ühe poole surma või kooselu muul põhjusel lõppemise korral pooleks jagada. See on võimalik üksnes siis, kui hageja suudab tõendada, et hageja ja EE ́u vahel eksisteeris konkreetne ühise tegutsemise leping, hilisemalt seltsinguleping. Seega tuleb hagejal tõendada, et hageja ja EE ́u vahel oli kokkulepe, mis hõlmas kõiki olulisi ühise tegutsemise lepingu, hilisemalt seltsingulepingu tunnuseid. Kusjuures hageja ei saa piirduda õigusliku hinnanguga, et tema hinnangul oli poolte vahel üks või teine lepinguline suhe. Selleks, et hagi rahuldada, peab hageja tõendama konkreetsete eluliste asjaolude esinemist, mille alusel saaks kohus õiguslikult hinnata, et hageja ja EE ́u vahel oli konkreetne õigussuhe. Käesoleva menetluse raames ei ole esitatud ühtegi kirjalikku ühise tegutsemise lepingut ega seltsingulepingut. Samas võis vastav leping olla sõlmitud ka vormivabalt. Ei hageja ega ka ükski muu isik ei ole väitnud, et hageja ja EE ́u vahel oleks olnud selge ja juriidiliselt üheselt mõistetav suuline jutuajamine, mille raames oleksid hageja ja EE kokku leppinud, et nende vahel kehtib ühise tegutsemise leping ENSV TsK § 438 tähenduses. Eelduslikult hageja ja EE omavahelise kooselu raames selle spetsiifilise juriidilise sisu konkreetse määratlemise üksikasjadega ei tegelnud, mistõttu tuleb anda kohtul hinnang hageja ja EE ́u kokkulepetele ja kokkulepete õiguslikule tähendusele nendevaheliste tahteavalduste alusel, eeldusel, et neid käesoleva kohtumenetluse raames piisavalt tõendada õnnestub.
8.ENSV TsK § 438 lg 1 kohaselt kohustuvad ühise tegutsemise lepingu järgi pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks, nagu: kolhoosidevahelise riiklik- kolhoosliku (juriidiliseks isikuks oleva organisatsiooni operatiivsesse haldamisse mitteantava) ettevõtte või asutuse ehitamiseks ja ekspluateerimiseks, veemajanduslike rajatiste ja seadmete püstitamiseks, teede ehitamiseks, spordirajatiste, koolide, sünnitusmajade, elamute jms ehitamiseks. Alates 01.07.2002.a kehtiva võlaõigusseaduse, mille sätted võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse, rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 18 lg-st 1 tulenevalt alates 01.07.2002.a ühise tegutsemise lepingute suhtes kohaldamist leiavad, § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et selleks, et lugeda, et hageja ja kostja 1 vahel eksisteeris ühise tegutsemise leping, hilisem seltsinguleping, tuleb hagejal tõendada, et hageja ja EEtegutsesid ühiselt ühe kindla ja konkreetse eesmärgi nimel ja tegid eesmärgi saavutamiseks ühiseid panuseid ning olid selles kokku leppinud, st et nii hagejal kui ka EE ́ul oli tahe tegutseda koos, ühise eesmärgi saavutamise nimel. Seega ei piisa ainuüksi panuste tegemisest, vaid pooled peavad tegema eesmärgistatud panuseid. See asjaolu, et üks isik annab teisele isikule üle raha või muud vara ja teine isik võtab selle vastu, ei tekita kahe isiku vahele veel seltsingulepingut. Viidatud situatsioonis tuleb eelkõige kõne alla rikastumisõiguse alusel üle antu tagasi nõudmine. Kohus rõhutab siinkohal veelkord üle, et see, et kaks inimest koos elavad ja võib- olla teatud varanduslikke väärtusi koos jagavad, ei tähenda seda, et kumbki võiks pretendeerida poolele kõigest sellest, mida kooselu jooksul koguti. Juhul kui pooled soovivad selliseid tagajärgi võivad nad abielluda. Seega saab hagi kostja 1 suhtes rahuldada üksnes juhul ja osas, milles leiab tuvastamist hageja ja EE ́u kokkuleppe alusel mõlemapoolsete soorituste tegemine mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Kohus ei välista, et hageja ja EE ́u vahel võis eksisteerida ühise tegutsemise leping, kuid see võis eksisteerida ka mingis konkreetses, kitsas küsimuses. Eelduslikult ei saanud see hõlmata kogu vara, mida EEhagejaga kooselu ajal omandas. Selleks, et iga konkreetse varaeseme pinnalt hagejale hüvitis välja mõista, tuleb tõendada, et iga konkreetse varaeseme osas eksisteeris ühise tegutsemise leping või seltsinguleping.
9.Hageja esitas kostja 1 suhtes nõude seoses kostja 1 poolt pärandvara arvelt saadud rahaga. Kuivõrd elamuühistu osamaksu maksmiseks võetud laenu tagasimaksmisega ja korteri remontimisega seotud nõuded soovis hageja esitada kostja 2 suhtes, siis selles osas kohus siinkohal vastavast eesmärgist kantud asjaolusid ei analüüsi. Kuivõrd hageja leiab, et EE ́u surmahetkel tema pangaarvel olnud ca 300 000 krooni oli kogutud kõik ühise tegutsemise lepingu raames, siis tuleb muuhulgas hinnata, kas seda raha koguti mingitel kindlatel eesmärkidel, hinnata tuleb samuti seda, kas hageja ja EE ́u tegevus oli kantud soovist tegutseda ühise tegutsemise lepingu, seltsingulepingu raames.
10.Kohus leiab, et EE ́u tegevus ei olnud kantud soovist tegutseda raha kogumisel ühise tegutsemise lepingu, seltsingulepingu raames. EE ́u tahet kinnitab see, et mingil ajal enne surma koostas EE kirja kostjatele (t lk 62), milles ta kirjeldas oma kõiki hoiuseid ja andis juhised hoiuste pärimise osas. Sellest kirjast tuleb kohtu hinnangul selgesti välja, et EEpidas hoiustel olevat raha täielikult talle kuuluvaks. Vastava kirja andis hageja isiklikult kostjatele üle, mistõttu selle ehtsuses
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-25168 kahtlust ei ole. Selle alusel loeb kohus tuvastatuks, et EEväljendas selget tahet, mille kohaselt tema soov ei olnud tegutseda ühise tegutsemise lepingu ega seltsingulepingu raames ega omandada kontodel olevat raha ühisesse omandisse. 03.04.2008.a toimunud kohtuistungil tunnistas VP, et EEkurtis talle, et EE peab talle kuuluvat vara kodunt eemal hoidma, sest hageja varastab seda. Samuti tunnistas VP, et EE ütles talle, et hageja eest hoolitsemist teeb EE enda raha eest. Ka need ütlused viitavad sellele, et EEu tahe ei olnud tegutseda ühise tegutsemise lepingu raames. Seda, et EEei soovinud raha koguda ühise tegutsemise lepingu raames, kinnitas ka kostja 1 vande all, väites, et kas 1997ndal või 1998ndal aastal kinnitas EE et EEul ja hagejal on eraldi rahad. Kuigi 03.04.2008.a toimunud kohtuistungil tunnistas MP, et ta teab öelda, et EEjutu järgi olid hagejal ja EE ́ul ühised rahad, on tegemist sedavõrd üldise avaldusega, et seda ei saa selles kontekstis arvestada. Kuigi hageja poolt 03.04.2008.a toimunud kohtuistungil antud ütlustest võiks järeldada, et hageja ja EE soovisid raha koguda selleks, et see neile ühise tegutsemise lepingu, seltsingulepingu alusel ühiselt kuuluks, tuleb hageja ütlused jätta arvestamata, sest need on ümber lükatud käesolevas lõigus, eespool, kirjeldatud tõenditega. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ca 300 000 krooni kogumisel puudus EEul tahe koguda seda raha ühise tegutsemise lepingu, seltsingulepingu raames.
11.Kohus ei nõustu hageja väitega selles osas, et hagejal ja EE ́ul olid kõik rahad ühised. Seda väidet kinnitavad eespool tuvastatud asjaolud, et EEpidas pangaarvetel olevaid rahasid enda omaks, samuti see, et hagejal olid viimastel aastatel oma pangaarved, mille olemasiolu hageja 03.04.2008.a kohtuistungil ka vande all tunnistas ja mille väljavõtted on toimikusse esitatud. Hageja pangaarvete väljavõtetest nähtub, et hageja pension laekus hageja pangaarvele. Seda, et EE ́ul ja hagejal ei ole ühist raha ütles EEtunnistaja HT ́ele umbes 1995ndal aastal. See asjaolu on tõendatud tunnistaja HT ́e 03.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustega (vt t lk 214). Seda, et EEsai kogu hageja raha kuni 2005nda aastani hageja ja EE ́u kooselu jooksul enda kätte, väitis hageja oma 03.04.2008.a kohtuistungil vande all antud ütlustega (t lk 226). Samas, arvestades teiste tunnistajate ütlusi, milles kinnitatakse, et EEväitis, et pooltel ühist raha ei ole ja kaudse tõendina ka asjaolusid, mis viitavad sellele, et EEpidas tema pangaarvel olnud raha enda omaks (enne surma kostjatele koostatud juhised pangaarvete kohta, kohtu poolt kirjeldatud tunnistajate ütlused), tuleb kohtul hageja vande all antud ütlused kõrvale jätta ja neid mitte arvestada. Seega, vähemalt sellel perioodil, kui hagejal oli avatud pangaarve, ei vasta hageja väited, nagu oleksid hagejal ja EE ́ul olnud ühised rahalised vahendid selliselt, et kõik raha anti EE ́u kätte tõele. Kui kahel isikul, kes koos elavad, on eraldi pangaarved, siis peab kahe isiku vaheline, mingi kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ühine tegutsemine olema väga selgelt tõendatud. Oluline on tõendada, et ühise eesmärgi nimel soorituste tegemine toimus just sellel perioodil, kui konkreetne raha kogunes.
12.Järgnevalt hindab kohus, kas on tõendatud, et EE ́u pangaarvele koguti raha mingi konkreetse ühise eesmärgi saavutamiseks. Hageja on nimetanud, et selliseks ühiseks eesmärgiks oli kooselu finantseerimine ja suurte asjade ostmine. Kohus leiab, et eesmärgiks, mis võiks olla üheks ühise tegutsemise lepingu, seltsingulepingu tekkimise aluseks, võib olla suurte asjade omandamine ja selle eeldusena rahaliste vahendite kogumine. Kohtu hinnangul ei saa kohaseks eesmärgiks, mis võiks muude eeldustega koos ühise tegutsemise lepingu luua, olla igapäevase kooselu finantseerimine. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja suuri rahasummasid pangaarvele koguda, piisab üksnes sellisest summast, mis igapäevaste eluvajaduste rahuldamiseks kulub. Kui kogutakse oluliselt suuremaid summasid, siis peab ka eesmärk olema midagi muud. Seega tuleb hinnata, kas on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli kokkuleppeid, mis kinnitavad seda, et EE ́u pangaarvel olnud ca 300 000 krooni või osa sellest koguti sinna mingi konkreetse, kohase ühise eesmärgi saavutamiseks. Sellise eesmärgi osas dokumentaalsed tõendid puuduvad. Hageja soovis seda tõendada tunnistajate ütlustega ja enda vande all antavate ütlustega.
13.Järgnevalt analüüsib kohus, millised tõendid kinnitavad seda, et hageja ja EEkogusid EE ́u pangaarvele raha kindlatel ühistel eesmärkidel. Hageja vande all antud ütlustest seda asjaolu ei nähtu (t lk 226). Ka mitte ühegi tunnistaja ütlustest ei nähtu, et hageja ja EEoleksid EE ́u pangaarvele kogunud ühiseid rahalisi vahendeid mingil kindlal eesmärgil. Seejuures on oluline, et oleks tõendatud, et hagejal ja EE ́ul oleks olnud ühine eesmärk just ajal, mil vaidlusalused summad EE ́u pangaarvele kogunesid, so aastatel 1995- 2007.a. Kuid neid asjaolusid tõendatud ei ole. Kohus rõhutab, et hageja ütlused ja väited saavad olla tõendiks üksnes juhul, kui need on antud vande all. Muud hageja ütlused ja seletused ei saa olla tõendiks tsiviilkohtumenetluses. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja väited, nagu oleksid hageja ja EEkogunud EE ́u pangaarvele raha ühise eesmärgi saavutamiseks on tõendamata ning tuleb jätta seetõttu arvestamata.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-25168
14.Kohus peab vajalikuks rõhutada, et ENSV TsK § 438 lg-st 1 ja VÕS § 580 lg-st 1 tulenevalt saab ühise tegutsemise lepingu, seltsingulepinguga olla tegemist üksnes siis, kui pooled tegutsevad mingi kindla ühise eesmärgi saavutamise nimel ühiste panuste sooritamise teel. Juhul kui sooritus, näiteks raha maksmine on toimunud ilma ühise tegutsemise lepingu, seltsingulepingu tekkimise eelduseks oleva kohase eesmärgita, siis võib olla tegemist mõne muu õigussuhtega. Käesoleval juhul ei ole kohase ühise eesmärgi nimel tegutsemine tõendamist leidnud. Muu õigussuhte asjaoludele ei ole aga hageja viidanud ega muu õigussuhte aluseks olevaid asjaolusid kohtule teatavaks teinud. Hagilises menetluses on aga kohus seotud menetlusosaliste poolt esile toodud asjaoludega, mistõttu kohus leiab, et juhul, kui ühise tegutsemise lepingu, seltsingulepingu olemasolu eelduseks olevad asjaolud tõendamist ei leia, siis muule õigussuhtele, mis võiks olla hageja poolt esitatud hagi rahuldamise aluseks, hageja viidanud ei ole.
15.Eespool toodud põhjustel asub kohus seisukohale, et hageja ja EE ́u vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu, mille raames koguti EEpangaarvele 300 000 krooni või osa sellest, ei ole tõendatud, seetõttu ei oma hageja ja kostjate muud väited tähendust ja hagi kostja 1 suhtes tuleb jätta rahuldamata.
16.Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet, mis on suunatud kostja 2 vastu. Käesoleva asja raames hageb hageja kostjalt 2 rahalist hüvitist, mis tuleneks sellest, et hageja ja EE ́u vahel oli ühise tegutsemise leping, mille eesmärk oli elamuühistu Efekt osamaksu, mis andis õiguse kasutada korterit aadressil XXX, 60% laenu ühine tasumine. Hageja leiab, et talle tuleb hüvitada korteriomandi tänasest väärtusest 30%, so 321 240 krooni. Seda sellepärast, et hageja ja EEkoos tasusid osamaksu tasumiseks võetud laenu ja tegid mitu korda koos korteris remonti. Kõigepealt hindab kohus, kas hageja nõue 321 240 krooni tasumiseks tuleks rahuldada, eeldusel, et hageja poolt väidetud vastavasisuline ühise tegutsemise leping eksisteeris. Hageja esindaja sõnade kohaselt tasuti osamaksu tasumiseks võetud laen lõplikult 1989ndal aastal. Kostjad sellele vastu ei vaielnud. Sellest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et selle, võimaliku õigussuhte hindamisel tuleb lähtuda ENSV Tsiviilkoodeksi sätetest, so vastava seadustiku ühise tegutsemise lepingu regulatsioonist. ENSV TsK § 440 lg 2 kohaselt on ühise tegutsemise lepingu osaliste rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara nende kaasomandiks. Hageja ise väitis, et ühise tegutsemise lepingu eesmärgiks ei olnud elamuühistu osamaksu või liikmesuse ühine omandamine vaid, et ühise tegutsemise lepingu eesmärgiks oli osamaksu omandamiseks võetud laenu 60% osas ühine tagasimaksmine. Selle hageja seisukohaga, et vastava, korterit puudutava võimaliku ühise tegutsemise lepingu puhul ei saanud eesmärgiks olla elamuühistu liikmesuse või osamaksu ühine omandamine, tuleb kohtul nõustuda, sest liikmesus ja osamaks oli EE ́u poolt juba enne hageja ja EE ́u kooselu omandatud. Seega võis hageja enda väidete kohaselt korteriga seotud ühise tegutsemise lepingu eesmärgiks olla EE ́u poolt võetud kohustuse, mis seisnes laenu tagasimaksmises, osaline ühine tasumine, st EE ́u poolt võetud kohustuste vähendamine. Sellise ühise tegutsemise lepingu eesmärgi korral võiks positiivseks varaliseks muutuseks pidada EE ́ul lasunud kohustuste vähenemist, st laenu tagasimaksmise tõttu paranes EE ́u varaline olukord vähenenud kohustuste võrra. Juhul kui peaks leidma kohtu poolt tuvastamist see, et hageja ja EE ́u vahel oli hageja poolt väidetud ühise tegutsemise leping, siis oleks hagejal õigus poolele nimetatud vara juurdekasvust, st poolele sellest, mille võrra EE ́u varaline olukord laenu tagasimaksmise tagajärjel paranes (kohustused vähenesid). Kuivõrd hageja enda väitel ei olnud ühise tegutsemise lepingu eesmärgiks korteri ega elamuühistu osamaksu ega liikmesuse omandamine, siis ei saa hagetav summa kuidagi sõltuda korteriomandi tänasest turuväärtusest. Korteriomandi turuväärtust saab aluseks võtta üksnes siis, kui ühise tegutsemise leping oleks olnud sõlmitud korteri ühiseks omandamiseks või siis elamuühistu osamaksu ja liikmesuse ühiseks omandamiseks. Seda aga hageja väitel ei esinenud. Kohus ei nõustu hageja esindaja väitega, et käesoleva nõude puhul tuleb hüvitise arvestamise aluseks võtta korteriomandi tänane turuväärtus, sest ühise tegutsemise lepingu puhul kuulub lepingu pooltele hüvitamisele ka osa lepingu esemeks oleva vara juurdekasvust. Iseenesest on hageja väide juurdekasvu osa hüvitamisele kuulumisest õige, kuid seejuures tuleb hinnata, mis on ühise tegutsemise lepingu esemeks olnud vara. Kui vara oli korteriomand, siis tuleb vara juurdekasvuna arvestada ka korteri praeguse hetke väärtust. Aga antud juhul võis lepingu esemeks olevaks varaks olla EE ́ul lasunud kohustuste, st laenukohustuse vähenemine. Seetõttu leiab kohus, et EE ́u poolt võetud laenukohustuse vähenemise ja vastava laenuraha eest omandatud elamuühistu osamaksu ja liikmesuse, mis oli aluseks korteriomandi tekkimisele, vahel puudub seos, mis võimaldaks laenukohustuse vähenemise, kui positiivse varalise eelmise puhul korteriomandi väärtuse tõusu laenukohustuse vähenemise kui varalise eelise juurdekasvuks lugeda. Kohus selgitas seda
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-25168 asjaolu hagejale ka kohtumenetluse käigus ja võimaldas hagejal hagi muuta või täpsustada ning palus hagejal esitada vajalikud asjaolud ja arvandmed selleks, et kohus saaks hagejale välja mõista summa, mis vastab 30%-le tagasi makstud laenust tänases vääringus. Hageja vastavaid asjaolusid kohtule ei esitanud. Nii ei ole hageja esitanud andmeid, kui suur oli laen, mida hageja ja EE ́u kooselu ajal tagasi maksti, samuti ei ole teada, kui suur laen üldse kokku oli, hageja ei ole ka öelnud, millal ja kuidas laenu täpselt tagasi maksti. Seetõttu asub kohus seisukohale, et isegi siis, kui hageja poolt väidetud ühise tegutsemise leping leiaks tuvastamist, ei saaks kohus välja mõista hüvitist mitte korteriomandi tänasest turuväärtusest lähtuvalt vaid hüvitis tuleks välja mõista ühiselt tagasi makstud laenuraha summast lähtuvalt. Kuid kuivõrd hageja ei ole selle nõude rahuldamiseks vajalikke asjaolusid esitanud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada.
17.Hageja tugines oma nõudes, mille ta kostja 2 suhtes esitas, veel ka sellele, et hüvitis 321 240 krooni tuleb välja mõista ka seetõttu, et hageja tegi EE ́uga vaidlusaluses korteris koos ka mitu remonti. Kohus palus hagejal esitada selged asjaolud, mis kinnitaksid seda, et korteri väärtus on remontide tagajärjel suurenenud ja et see kajastub ka korteriomandi väärtuses täna või siis vähemalt EE ́u surmamomendil. Hageja selliseid andmeid ei esitanud. Kohtumenetluses kinnitasid küll tunnistajad, et hageja ja EEelasid koos ja nende kooselu ajal tehti korteris remonti, kuid selleks, et remondi tagajärjel vara väärtuse suurenemises tõttu hüvitis välja mõista, tuleks tõendada, et millise remondi tagajärjel kui palju korteriomandi väärtus suurenenud on. Seda hageja teinud ei ole. Seetõttu ei saa kohus ka selles osas hageja poolt kostja 2 vastu esitatud nõuet rahuldada. Eespool toodust tulenevalt tuleb hageja poolt kostja 2 vastu esitatud nõue jätta täies ulatuses rahuldamata.
18.3.04.2008.a toimunud kohtuistungil esitas kostja esindaja aegumise vastuväite ja palus viidatud nõude osas kohaldada aegumist. Hageja leiab, et laenu tagasimaksmine lõpetati 1989ndal aastal, kostjad leiavad, et laenu tagasimaksmine lõpetati 1987ndal aastal. Kuivõrd selles osas tõendeid esitatud ei ole, lähtub kohus aegumise küsimuse lahendamisel hagejale, so isikule, kelle suhte aegumise kohaldamine negatiivseid tagajärgi omaks, soodsamast aastaarvust, sest aegumise aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis lasub isikul, kes aegumise kohaldamise taotluse esitas. Vastavalt ENSV TsK §-le 81 oli aegumistähtaeg kodanikevaheliste kohustiste puhul kolm aastat. Seega kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg ka antud juhul. Eeldusel, et hageja ja EE ́u vahel esines ühise tegutsemise leping elamuühistu osamaksu omandamiseks võetud laenu osalisel tagasimaksmisel hageja poolt väidetud asjaoludel, siis pidi laen saama kõige hiljem tagasi makstud 1989ndal aastal. Sellel ajal lõppes ka vastav ühise tegutsemise leping eesmärgi saavutamisega. Sellest ajast alates tuleb ka hakata arvestama aegumist. Järgmine seadus, mis aegumise tähtaegu muutis, oli 01.09.1994.a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kuid 1989ndast aastast alates kuni 1994nda aastani on toimunud vastava nõude aegumine 3 aastase aegumistähtaja möödumise tõttu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et isegi siis, kui hagejal oleks olnud vastavast ühise tegutsemise lepingust nõue, mille eesmärk oleks olnud osamaksu tasumiseks võetud laenu osaline ühine tagasimaksmine, oleks vastav nõue ka aegunud ja selle nõude rahuldamine tuleks ka seetõttu, olukorras, kus nõue eksisteeriks, rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja menetluskulud hageja kanda ja kostjate menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-25168
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.