Kohtuasja number
2-07-48168
Otsuse kuupäev
20. juuni 2008.a.
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
VThagi JLvastu võlgnevuse ja viivise kokku summas 265000.00 krooni väljamõistmiseks Hageja VT(isikukood xxx, elukoht: xxx), hageja esindaja Vassili Kosteitšuk (asukoht OÜ Majanduskaitse Büroo, xxxx) Kostja JL(isikukood xxx, viibimiskoht xxx Vangla, xxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
20. juuni 2008.a., kirjalikus menetluses.
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista JL VT kasuks 265 000.00 ( kakssada kuuskümmend viis tuhat) krooni.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt võttis kostja hagejalt 18.04.2005 laenu 105 000.00 krooni. Laenu saamist kinnitas kostja oma allkirjaga. Kostja võlgnes kolmandatele isikutele raha, kuid tal puudusid vahendid võlgnevuse kustutamiseks. Kostja pöördus hageja poole palvega anda talle laenu 105 000 krooni. Kuigi hagejal nii suurt rahasummat ei olnud, keelitas kostja hagejat laenu võtma ja raha kostjale andma. Kostja väitis hagejale, et kuna temal on juba võlad, siis keegi enam talle laenu ei anna, hagejale aga antakse. Kostja lubas, et tagastab hagejale laenu õigeaegselt ja vastutab hageja võetud laenu tagastamise eest täies ulatuses. Kostjale laenu andmiseks laenas hageja raha A K , sõlmides selleks 18.04.2005.a. Tallinna notari Robert Kimmeli juures laenulepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Kostjale laenu andmisel leppisid pooled kokku, et kostja vastutab hageja võetud laenu tagastamise eest. Seoses sellega viitas kostja võlakirjas hageja ja AK vahelisele laenulepingule. Sellega võttis kostja endale kohustuse tagastada hagejale laen täies ulatuses
hiljemalt 18.10.2005.a. Samas kohustus kostja maksma ka hageja ja AK vahelises laenulepingu punktis 5.1 märgitud viivise. Kostja on kogu aeg võlgnevust hagejale tunnistanud, kuid vaatamata hageja korduvatele pöördumistele ei ole kostja endale võlakirjaga võetud kohustusi täitnud tänaseni. Hageja oli sunnitud leidma ise raha AK laenu tagastamiseks. Hageja laenas 05.11.2005.a. kostjale veel 30 000 krooni. Kostja kohustus tagastama nimetatud summa hiljemalt 01.01.2006.a. Vastavalt 18.04.2005.a. allkirjale moodustab kostja põhivõlgnevus hagejale 105 000.00 krooni. Sellele lisandub 05.11.2005.a. allkirjas märgitud 30 000.00 krooni. Seega on kostja põhivõlgnevus hagejale kokku 135 000.00 krooni. Põhivõlgnevusele lisandub hageja ja AK vahelise lepingu p-ga 5.1. ettenähtud viivis, mille määraks on 2 % päevas. Kostja viivitas oma kohustuste täitmisega üle 1000 päeva. Käesolevaga vähendab hageja oma viivise nõude 130 000.00 kroonile. Hageja palub kostjalt välja mõista 135 000.00 krooni põhivõlgnevuse katteks ja 130 000.00 krooni viivisena, kokku 265000.00 krooni, menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja 18.01.2008 seisukoha järgi ei tunnista hageja kostja vastuses hagiavaldusele esitatud vastuväiteid. Enamus kostja vastuväidetest on tegelikkuse moonutused ega puutu asjasse. Kostja kirjutab tema poolt hagejale organiseeritud Nordea panga laenust, mis samuti ei puuduta käesolevat vaidlust. Samas ei esita kostja ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väiteid. Vastuses hagile püüab kostja tekitada muljet, et tema ei ole hagejale võlgu, vaid hoopis hageja on kostjale võlgu. Sellega hageja ei nõustu. Hagi esemeks on lepingulise kohustuse täitmise nõue. Hagi aluseks on kostja 18.04.2005.a. ja 05.11.2005.a. väljastatud võlatunnistused. Kostja 18.04.2005.a. võlatunnistuses viidetakse hageja ja kolmanda isiku vahelise laenulepingu tähtajale ja punktile 5.1. Seega kohaldatakse hageja hinnangul antud asjas kostja võlatunnistuste, hageja ja AK vahelise lepingu ning võlaõigusseaduse sätteid. Kostja kinnitas 18.04.2005.a. võlatunnistusega hagejalt laenu summas 105 000 krooni võtmise ning viitas hageja ja kolmanda isiku vahel samal päeval (18.04.2005.a.) sõlmitud ja notariaalselt kinnitatud laenulepingule nr 2645. Võlatunnistuses viitas kostja laenulepingu nr 2645 tähtajale (so. 18.10.2005.a.) ja lepingu punktile 5.1. Kostja kohustus hagejale laenu tagastama hiljemalt 18.10.2005.a. Selle kohustuse täitmatajätmisel kohustus kostja maksma ka viivist 2% päevas. Kostja kinnitas 05.11.2005.a. võlatunnistusega hagejalt laenu summas 30 000 krooni võtmise ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 01.01.2006.a. Kõik kostja kohustused on tänaseni täitmata. Hageja jääb oma nõude juurde täies ulatuses.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja kirjaliku seisukoha järgi oli hageja suurtes võlgades nii korteriüüri, vee, soojuse ja ka antenni osas. Lisaks olid hagejal ka muud võlad, mis olid tekkinud ta alkoholitarbimise tagajärjel pärast hageja ema surma ja Keila korteri müümist. Hagejal puudus töökoht ning sissetulek ning teda ähvardas väljatõstmine. Hoopis kostja laenas hagejale raha 1000.00 krooni, kostja ostis hagejale uue televiisori, andis talle mobiiltelefoni koos kõnekaardiga 500.00 krooni väärtuses. Kostja aitas muretseda hagejale töökoha ning aitas hagejale organiseerida pangalaenu summas 105000.00 krooni Nordea pangast. Nimetaud summast maksis hageja oma võlad, andis raha oma tütrele ja õele, ostis emale hauakivi. Kostjale andis hageja asjaajamise eest 20 000.00 krooni, mille kostja hagejale hiljem tagastas. Mõne aja pärast kaotas hageja taaskord joomise pärast töökoha. Siis võttis ta uuesti laenu sõprade käest ja palus kostjal kirjutada võlakiri, et sõbrad talle raha laenaksid ning kostja oleks seega talle nagu tagatiseks. Kostja usaldas hagejat ja kirjutas hagejale võlakirja ning hageja sai sõpradelt raha. Kui palju hageja raha sai, seda kostja ei tea. Kostja
käis Soomes mitmeid kordi tööasjus ning võttis hageja neile reisidele kaasa ja maksis hagejale selle eest, et hageja aitas kostjat natuke. Soome kulud so laevapiletid, söögid ja transpordi maksis kinni kostja. Samuti ostis kostja hageja tütrele hulgaliselt Soomest olmetehnikat ja tarbeesemeid ning riideid. Hageja ja kostja viisid nimetatud asjad koos Tartusse hageja tütre juurde ja hageja võttis kostjalt laenu summas 1800.00 krooni tütre jaoks. Hagejale endale ostis kostja Soomest samuti hulgaliselt olmetehnikat ja tarbeesemeid, kokku umbes 30-35 tuhande krooni väärtuses. Kokku käisid hageja ja kostja Soomes umbes 4-5 korda. Kostja on andnud hagejale raha ka niisama, mida kostja pole üleskirjutanud. Mis puutub igasugustesse viivistesse ja tagasimaksmistesse, siis on need tema enda poolt paika pandud tähtajad, millal ta lootis tagasi maksta oma tuttavatele, kellelt ta oli raha laenanud elamiseks ja võlgade maksmiseks. Ka teab kostja, et hageja maksis ühe naisterahva eest võlgnevusi kinni üle 10 000.00 krooni. Kostja jäi 29.01.2008 avalduses varasemate seisukohtade juurde ja kinnitas, et temal hageja raha vaja ei läinud vaid seda vajas hoopis hageja oma korteri ja võlgade päästmiseks. Hageja alkoholiprobleemi ja töökohtade mittepidamise pärast oli hageja võlgades ja rahahädas. Kostja jäi selle juurde, et ta hagi ei tunnista.
Kohus lahendas asja TsMS § 403 lg 1 ja lg 2 alusel kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata.
Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja on kohtule esitanud 18.04.2005.a. koostatud võlakirjana pealkirjastatud dokumendi, milles kostja on omakäeliselt kirjutanud, et on võtnud hageja käest võlgu 105 000 kroonil laenulepingu alusel, mille nr on 2645. 18.10.2005.a. lõpeb laenulepingu tähtaeg, mille punkt 5.1 lisab viivised. 18.04.2005.a. Tallinna notar Robert Kimmeli büroos sõlmitud laenulepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 2.1 kohaselt annab laenuandja AK laenusaajale V T laenu summas 100 000 krooni. Laenusaaja avaldab, et ta on nimetatud laenusumma kätte saanud. Nimetatud lepingu p 2.3 alusel kohustus laenusaaja kogu laenusumma tagasi maksma hiljemalt 18.10.2005.a. Antud lepingu p 5.1 alusel kohustus laenusaaja laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel maksma laenusaajale viivist kaks protsenti tasumata summalt päevas. 01.11.2005.a. võlakirja alusel kinnitas kostja, et on võtnud hageja käest 30 000 krooni ja kohustub tagasi maksma 01.01.2006.a. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on võlakohustus hageja ees. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud võlakirju tuleb käsitleda võlatunnistusena, milles võlgnik tunnistab kohustuse olemasolu hageja eest, mis tuleneb pooltevahelisest laenulepingust.
VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik ( laenuandja) andma teisele ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja ( laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale hagiavalduses nõutud summa 135 000 krooni. Antud tõenditega on üheselt tõendatud, et kostja on hagejalt saanud laenuna 105 000 krooni ja 30 000 krooni. Nimetatut on kostja omakäeliselt kinnitanud 18.04.2005.a. ja 01.11.2005.a. võlakirjades. Kostja ei ole vaidlustanud oma allkirju antud võlakirjadel. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejalt laenuna saadud rahasummad hagejale tagasi maksnud. Kostja ei ole omapoolsete tõenditega ümber lükanud võlakirjades märgitud rahasummade saamist. Kohus on seisukohal, et antud asjaolu tõendamiskoormis lasub kostjal. Kohus märgib, et kostja vastuväide hagile, mille kohaselt võttis hageja sõprade käest laenu ja palus kostjal kirjutada võlakiri, et sõbrad talle raha laenaksid ning kostja oleks seega talle nagu tagatiseks, ei ole usutav ja on tavaloogikaga vastuolus. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile, nagu oleks kostja hagejat abistanud elukorraldusel ja hageja võlgneks kostjale mingeid rahasummasid, ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui kostjal on mingeid väidetavaid nõudeid hageja vastu, on tal õigus esitada need kohtule iseseisva hagina, märkides selles oma selge nõude ja hagi aluseks olevad asjaolud ning esitades kohtule tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Käesolevas vaidluses kostja eespool nimetatud vastuväited hagile asjakohased ei ole, millest tulenevalt jätab kohus need tähelepanuta. VÕS § 100 alusel on võlakohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et kostja ja saanud hagejalt laenulepingu alusel raha kokku summas 135 000 krooni, mida ta ei ole hagejale tagasi maksnud ning hagejal on õigus kostjalt nõuda antud kohustuse täitmist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivised 130 000 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 113 lg 1 ( kuni 01.01.2006.a. redaktsioonis) sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94. sätestatud intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja 18.04.2005.a. võlakirjas viitab kostja hageja ja kolmanda isiku vahelise laenulepingu tähtajale ja punktile 5.1. Kohus nõustub hagejaga, et antud laenusuhte puhul kuulub viivise määra osas kohaldamisele vastavalt võlakirjas märgitule hageja ja AK vahelises laenulepingus nr 2645 kokkulepitud viivisemäär. Kohus leiab, et kostja on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendanud oma sellekohast tahet võlakirjas. Seega kohustus kostja hagejale laenu summas 130 000 krooni tagastama hiljemalt 18.10.2005.a. Selle kohustuse täitmatajätmisel kohustus
kostja maksma ka viivist 2% päevas. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et põhivõlgnevuseks, millele lisandub viivis 2 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest oleks 135 000 krooni. Kohus leiab, et 05.11.2005.a. võlakirjas summas 30 000 krooni ei ole antud viivise määras kokku lepitud. Seega on hagejal õigus viimati nimetatud võlakirja alusel nõuda kostjalt viivise tasumist seaduses sätestatud suuruses. 18.04.2005.a. võlakirjas märgitud laen muutus sissenõutavaks 19.10.2005.a., millest tulenevalt on kostja viivituses antud võla tasumisega 1006 päeva. 05.11.2005.a. võlakirjas märgitud laen muutus sissenõutavaks 02.01.2006.a., millest tulenevalt on kostja viivituses antud võla tasumisega 932 päeva. Hageja on hagiavalduses vähendanud viivise nõuet ja palunud viivist välja mõista kokku 130 000 krooni. Kohus leiab, et kuivõrd tasumisele kuuluv viivis ületaks oluliselt hageja poolt kostjalt hagiavalduses nõutut, siis kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista viivis summas 130 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.