Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-07-21453
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
AS EMT hagi S (T) N vastu 3940,20 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
10. juuni 2008
Menetlusosalised
Hageja:
AS EMT (RK 10096159), asukoht: Valge 16, 19095 Tallinn
Hageja esindaja:
E E (volikirja alusel) S (T) N (IK 46505082225), eluk. xxx, xxx
Kostja:
Resolutsioon
AS EMT hagi rahuldada. Välja mõista S N ́lt (end. T) AS EMT kasuks võlgnevus 3940,20 (kolm tuhat üheksasada nelikümmend krooni ja 20 senti). Jätta menetluskulud täies ulatuses S N (end. T) kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 1970,60 krooni ja viiviste 1969,60 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutati kostjale teleteenust. Liitumisleping on sõlmitud 08.04.1998.a. ja kannab numbrit 97076.
1 (3)
Kostja lepingust tulenevaid nõudeid täitnud ei ole ning võlgneb hagejale hagiavalduse esitamisel 3940,20 krooni. Hageja palub rahuldada hagi ning välja mõista võlgnevus ning menetluskulud. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Ta väidab, et ei ole kunagi sõlminud liitumislepingut OÜ Blizzardiga. Kostja esitab kohtule Viru Maakohtu kohtunik A. K kirja, millest nähtub, et S T ́ga sõlmitud fiktiivlepingu teiseks pooleks on AS Radiolinja. Kostja on nõus kohtumenetluse läbiviimisega ilma tema kohalolekuta, mille kohta ta saadab kohtule kirjaliku avalduse.
Kohtuistungist võtab osa hageja, kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Kohus menetleb hagi kostja kirjalikul nõusolekul ilma kostja osavõtuta. Hageja selgitab, et lepingu nr. 97076 sõlmimise kuupäev on 08.04.1998, mitte 14.04.98, mis on hagiavalduses ekslikult märgitud. Hageja märgib, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja kirjas viidatakse Radiolinja lepingule, mitte EMT lepingule ning et kostjal oli piisavalt aega tõendite esitamiseks, et ta ei sõlminud EMT-ga lepingut. Hageja palub seetõttu hagi rahuldada.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud liitumisleping nr. 97076 08.04.1998 /tl.9/, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Ta saatis kostjale perioodil aprill kuni juuni 1998 kolm arvet, millele kostja ei reageerinud. 14. juulil 1998 saatis hageja kostjale võlanõude, milles palus võlg tasuda hiljemalt 03.08.1998 ja võtta koheselt ühendust EMT-ga antud küsimuse lahendamiseks /tl. 10/. Kostja ei ole seoses võlanõudega EMT-ga ühendust võtnud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 3940,20 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama seadusesätte lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 2 (3)
Kohus leiab, et liitumislepinguga, võlanõudega, kostjale saadetud arvetega, hagejapoolsete seletustega on tõendatud kostja võlgnevus hageja ees summas koos viivisega summas 3940,20 krooni. Kostja on kohtule esitanud küll vastusväite, kuid sisuliselt ei ole vaidlustanud lepingulist suhet hageja ja kostja vahel . Kohus rahuldab hagi ja mõistab võlgnevuse summa kostjalt välja. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg1 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostja poolt. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 3 ,§ 403, § 404, rahuldab kohus hagi.
Marge Tamme Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.