Hageja xxx (asukoht xxx) Hageja esindaja Eva Laks Kostja xxx (RK xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Asko Pohla Kostja esindaja vandeadvokaat Martin Männik
esindajad
Kohtuistungi aeg
13.06.2008
RESOLUTSIOON
Jätta läbi vaatamata xxx hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud xxx kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Hageja xxx esitas 06. veebruaril 2008 hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja tarninud kostjale toiduainete tööstuses kasutatavaid kaupu, kuid kostja on jätnud kaupade eest tasumata. Tarnimise aluseks on 22. detsembril 2005 hageja, kostja
ja xxx osavõtul sõlmitud ostuleping, kus on sätestatud, et kostja on hageja turustaja. Samuti on nimetatud lepingus sätestatud, et lepingut peetakse osaks raamlepingust, mis on sõlmitud 22. detsembril 2005 hageja xxx vahel ja lepingule kohaldatakse raamlepingu tingimusi. Kohus võttis hagi menetlusse 22. veebruaril 2008.
Kostja esitas 12. märtsil 2008 vastuväite hagi menetlusse võtmise osas. Kostja vastuväite kohaselt on pooled sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Hageja ja xxx vahel 22. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p 15.1 kohaselt lahendatakse kõik raamlepingust tulenevad vaidlused lõplikult Helsingi vahekohtus vastavalt Soome Kesk-kaubanduskoja vahekohtu reglemendile ning menetlus toimub inglise keeles. 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kohaselt kehtivad raamlepingu tingimused kõigi ostude suhtes, mis tehakse ostulepingu alusel. Samuti on ostulepingus kokku lepitud, et sõltumata raamlepingu tingimustest võib nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR esitada lõplikuks lahendamiseks xxx vahekohtule vastavalt selle arbitraažireeglitele.
3.Seega on pooled kostja vastuväite kohaselt sõlminud vahekohtu kokkuleppe ning vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 8 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. Kostja palub jätta hagi lahendamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
4.Hageja esitas 28. aprillil 2008 krijaliku seisukoha menetluse lubamatuse küsimuses. Hageja seisukoha kohaselt 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kohaselt võib nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR esitada lõplikuks lahendamiseks xxx vahekohtule vastavalt selle arbitraažireeglitele. Samas ei tulene toodud lepingupunktist, et vaidlusi ei või lahendada mujal, sealhulgas xxx kohtutes. Hageja vastuse kohaselt on hagejal õigus otsustada, kas esitada hagi vahekohtule või kohtule.
5.Kohus oma 13. mai 2008 määrusega palus hagejal täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid seoses vahekohtu kokkuleppe kohaldamise hindamisega.
6.Hageja esias 21. mail 2008 täiendava vastuse. Vastuse kohaselt on hagi aluseks 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostuleping. Poolte kokkuleppel kohaldati nimetatud lepingu tingimusi ka nende ostude suhtes, mis toimusid hageja ja kostja vahel, kusjuures sellisteks tingimusteks olid muuhulgas arvete tasumise tähtaeg ja toodete hinnakiri. Hageja leiab, et hagi aluseks saab pidada 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut.
7.Menetluse lubamatuse vastuväite lahendamiseks korraldas kohus 13. juunil 2008 kohtuistungi. Kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Hageja täiendas, et
22.detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kõrval hageja ja kostja vahel mingeid muid eraldiseisvaid ostulepinguid ei ole. Kostja nõustus, et pooltevaheline õigussuhe tulenes 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingust. Kostja leiab, 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingus sätestatud Eesti vahekohtu kasutamise võimalus kujutab endast täpsustust hageja ja xxx vahel 22. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p-s 15.1 sätestatud vahekohtu kokkuleppele. Seega võis hageja valida kas Eesti vahekohtu või Helsingi vahekohtu vahel, kuid puudus õigus pöörduda Eesti või välismaa kohtusse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
9.Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 6 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui /---/ pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada /---/.
10.Kohus tuvastas, et hageja ja xxx sõlmisid 22. detsembril 2005 tooraineostu raamlepingu, millega määrati tingimused hageja poolt xxx seotud isikutele kauba müümisel. Hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmiti 22. detsembril 2005 tooraine raamlepingu lisa 3, mis sätestas tingimused kostja poolt xxx kaupade müümisel. Hageja müüs 2006 aastal kostjale hageja ja xxx sõlmisid 22. detsembril 2005 tooraineostu raamlepingus lisaks oleva hinnakirja alusel kaupu, mille eest kostjal on väidetavalt jäänud tasumata 751008 krooni.
11.Kostja väitel on hageja ja kostja sõlminud vahekohtu kokkuleppe, mistõttu esitas kostja
12.märtsil 2008 vastuväite hagi menetlusse võtmise osas. Hagi menetluse lubamatuse vastuväite lahendamiseks peab kohus seega hindama, kas poolte vahel on sõlmitud vahekohtu kokkulepe.
12.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja xxx vahel 22. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p 15.1 kohaselt lahendatakse kõik raamlepingust tulenevad vaidlused lõplikult Helsingi vahekohtus vastavalt Soome Kesk-kaubanduskoja vahekohtu reglemendile ning menetlus toimub inglise keeles. 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kohaselt kehtivad raamlepingu tingimused kõigi ostude suhtes, mis tehakse ostulepingu alusel. Samuti on ostulepingus kokku lepitud, et sõltumata raamlepingu tingimustest võib nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR esitada lõplikuks lahendamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtule vastavalt selle arbitraažireeglitele. Pooled vaidlevad küsimuses, kas nimetatud sätete kohaselt on hageja õigus lisaks nimetatud vahekohtutele esitada hagi ka soovi korral kohtusse.
13.Kohus leiab, et tõlgendades 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu p 8.1 koos hageja ja xxx vahel 22. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p-ga 15.1 tuleb asuda seisukohale, et viidatud punktide kohaselt kuuluvad kõik vaidlused lahendamisele Helsingi vahekohtus, kuid nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR, võib esitada ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtule, kuid nimetatud kokkulepped välistavad kummagi poole pöördumise kohtusse. Vahekohtu kokkuleppe olemusest tuleneb, et vahekohtu kokkuleppe korral tuleb eeldada, et kui pooled on kokku leppinud võimaluses pöörduda vahekohtusse, siis on selline kokkulepe eksklusiivne, s o pooltel puudub võimalus pöörduda kohtusse. Selline järeldus on kooskõlas TsMS §-ga 371 lg 1 p 8, mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada.
14.Täiendavalt peab kohus vajalikuks analüüsida, kas vahekohtu kokkulepe eelmises lõigus toodud koosseisus ja tõlgenduses kohaldub hagi aluseks olevale õigussuhtele.
15.Vastavalt TsMS § 75 lg 1 avalduse saanud kohus kontrollib, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Selleks peab kohus kohtualluvuse kontrollimisel hindama nii kohtualluvuse kokkuleppe sisu kui ka esitatud nõude õiguslikult kvalifitseerima. Sellise hindamise juures lähtub kohus ka TsSM § 436 lg 7 ja 438 lg 1. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 uurib ja hindab kohus tõendeid alles lahendi tegemisel. Kohtualluvuse kokkuleppe
hindamisel ja nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul seega eeldada hagiavalduses esitatud asjaolude tõesust ja sellest lähtudes anda hinnang kohtualluvuse kokkuleppele ja haginõudele.
16.Hageja on kohtuistungil avaldanud, et hagis nimetatud kaupade müümisel pidasid pooled endale siduvaks 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut kõikides selle tingimustes ning et mingeid muid kokkuleppeid kaupade müügiks poolte vahel ei olnud. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega lähtub kohus eeldusest, et hagis nimetatud kaupade müümisel pidasid pooled endale siduvaks 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut. Kuivõrd pooled pidasid endale siduvaks eelnimetatud ostulepingut, kuulub kohaldamisele ka hageja ja xxx vahel 22. detsembril 2005 sõlmitud raamleping ning mõlemas lepingus sisalduvad kohtualluvuse kokkulepped kohtu poolt eelnevalt käsitletud tõlgenduses.
17.Kuivõrd eeltoodust tuleneb, et pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, siis jätab kohus hagi läbi vaatamata. Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
19.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse /---/ kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/.
Peeter Pällin Kohtunik
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
20.06.2008. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-3808
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx (asukoht xxx) Hageja esindaja Eva Laks Kostja xxx (RK xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Asko Pohla Kostja esindaja vandeadvokaat Martin Männik
esindajad
Kohtuistungi aeg
13.06.2008
RESOLUTSIOON
Jätta läbi vaatamata xxx hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud xxx kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Hageja xxx esitas 06. veebruaril 2008 hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja tarninud kostjale toiduainete tööstuses kasutatavaid kaupu, kuid kostja on jätnud kaupade eest tasumata. Tarnimise aluseks on 22. detsembril 2005 hageja, kostja
ja xxx osavõtul sõlmitud ostuleping, kus on sätestatud, et kostja on hageja turustaja. Samuti on nimetatud lepingus sätestatud, et lepingut peetakse osaks raamlepingust, mis on sõlmitud 22. detsembril 2005 hageja xxx vahel ja lepingule kohaldatakse raamlepingu tingimusi. Kohus võttis hagi menetlusse 22. veebruaril 2008.
2.Kostja esitas 12. märtsil 2008 vastuväite hagi menetlusse võtmise osas. Kostja vastuväite kohaselt on pooled sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Hageja ja xxx vahel 22. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p 15.1 kohaselt lahendatakse kõik raamlepingust tulenevad vaidlused lõplikult Helsingi vahekohtus vastavalt Soome Kesk-kaubanduskoja vahekohtu reglemendile ning menetlus toimub inglise keeles. 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kohaselt kehtivad raamlepingu tingimused kõigi ostude suhtes, mis tehakse ostulepingu alusel. Samuti on ostulepingus kokku lepitud, et sõltumata raamlepingu tingimustest võib nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR esitada lõplikuks lahendamiseks xxx vahekohtule vastavalt selle arbitraažireeglitele.
3.Seega on pooled kostja vastuväite kohaselt sõlminud vahekohtu kokkuleppe ning vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 8 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. Kostja palub jätta hagi lahendamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
4.Hageja esitas 28. aprillil 2008 krijaliku seisukoha menetluse lubamatuse küsimuses. Hageja seisukoha kohaselt 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kohaselt võib nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR esitada lõplikuks lahendamiseks xxx vahekohtule vastavalt selle arbitraažireeglitele. Samas ei tulene toodud lepingupunktist, et vaidlusi ei või lahendada mujal, sealhulgas xxx kohtutes. Hageja vastuse kohaselt on hagejal õigus otsustada, kas esitada hagi vahekohtule või kohtule.
5.Kohus oma 13. mai 2008 määrusega palus hagejal täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid seoses vahekohtu kokkuleppe kohaldamise hindamisega.
6.Hageja esias 21. mail 2008 täiendava vastuse. Vastuse kohaselt on hagi aluseks 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostuleping. Poolte kokkuleppel kohaldati nimetatud lepingu tingimusi ka nende ostude suhtes, mis toimusid hageja ja kostja vahel, kusjuures sellisteks tingimusteks olid muuhulgas arvete tasumise tähtaeg ja toodete hinnakiri. Hageja leiab, et hagi aluseks saab pidada 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut.
7.Menetluse lubamatuse vastuväite lahendamiseks korraldas kohus 13. juunil 2008 kohtuistungi. Kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Hageja täiendas, et
22.detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kõrval hageja ja kostja vahel mingeid muid eraldiseisvaid ostulepinguid ei ole. Kostja nõustus, et pooltevaheline õigussuhe tulenes 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingust. Kostja leiab, 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingus sätestatud Eesti vahekohtu kasutamise võimalus kujutab endast täpsustust hageja ja xxx vahel 22. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p-s 15.1 sätestatud vahekohtu kokkuleppele. Seega võis hageja valida kas Eesti vahekohtu või Helsingi vahekohtu vahel, kuid puudus õigus pöörduda Eesti või välismaa kohtusse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
9.Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 6 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui /---/ pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada /---/.
10.Kohus tuvastas, et hageja ja xxx sõlmisid 22. detsembril 2005 tooraineostu raamlepingu, millega määrati tingimused hageja poolt xxx seotud isikutele kauba müümisel. Hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmiti 22. detsembril 2005 tooraine raamlepingu lisa 3, mis sätestas tingimused kostja poolt xxx kaupade müümisel. Hageja müüs 2006 aastal kostjale hageja ja xxx sõlmisid 22. detsembril 2005 tooraineostu raamlepingus lisaks oleva hinnakirja alusel kaupu, mille eest kostjal on väidetavalt jäänud tasumata 751008 krooni.
11.Kostja väitel on hageja ja kostja sõlminud vahekohtu kokkuleppe, mistõttu esitas kostja
12.märtsil 2008 vastuväite hagi menetlusse võtmise osas. Hagi menetluse lubamatuse vastuväite lahendamiseks peab kohus seega hindama, kas poolte vahel on sõlmitud vahekohtu kokkulepe.
12.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja xxx vahel 22. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p 15.1 kohaselt lahendatakse kõik raamlepingust tulenevad vaidlused lõplikult Helsingi vahekohtus vastavalt Soome Kesk-kaubanduskoja vahekohtu reglemendile ning menetlus toimub inglise keeles. 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kohaselt kehtivad raamlepingu tingimused kõigi ostude suhtes, mis tehakse ostulepingu alusel. Samuti on ostulepingus kokku lepitud, et sõltumata raamlepingu tingimustest võib nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR esitada lõplikuks lahendamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtule vastavalt selle arbitraažireeglitele. Pooled vaidlevad küsimuses, kas nimetatud sätete kohaselt on hageja õigus lisaks nimetatud vahekohtutele esitada hagi ka soovi korral kohtusse.
13.Kohus leiab, et tõlgendades 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu p 8.1 koos hageja ja xxx vahel 22. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p-ga 15.1 tuleb asuda seisukohale, et viidatud punktide kohaselt kuuluvad kõik vaidlused lahendamisele Helsingi vahekohtus, kuid nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR, võib esitada ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtule, kuid nimetatud kokkulepped välistavad kummagi poole pöördumise kohtusse. Vahekohtu kokkuleppe olemusest tuleneb, et vahekohtu kokkuleppe korral tuleb eeldada, et kui pooled on kokku leppinud võimaluses pöörduda vahekohtusse, siis on selline kokkulepe eksklusiivne, s o pooltel puudub võimalus pöörduda kohtusse. Selline järeldus on kooskõlas TsMS §-ga 371 lg 1 p 8, mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada.
14.Täiendavalt peab kohus vajalikuks analüüsida, kas vahekohtu kokkulepe eelmises lõigus toodud koosseisus ja tõlgenduses kohaldub hagi aluseks olevale õigussuhtele.
15.Vastavalt TsMS § 75 lg 1 avalduse saanud kohus kontrollib, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Selleks peab kohus kohtualluvuse kontrollimisel hindama nii kohtualluvuse kokkuleppe sisu kui ka esitatud nõude õiguslikult kvalifitseerima. Sellise hindamise juures lähtub kohus ka TsSM § 436 lg 7 ja 438 lg 1. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 uurib ja hindab kohus tõendeid alles lahendi tegemisel. Kohtualluvuse kokkuleppe
hindamisel ja nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul seega eeldada hagiavalduses esitatud asjaolude tõesust ja sellest lähtudes anda hinnang kohtualluvuse kokkuleppele ja haginõudele.
16.Hageja on kohtuistungil avaldanud, et hagis nimetatud kaupade müümisel pidasid pooled endale siduvaks 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut kõikides selle tingimustes ning et mingeid muid kokkuleppeid kaupade müügiks poolte vahel ei olnud. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega lähtub kohus eeldusest, et hagis nimetatud kaupade müümisel pidasid pooled endale siduvaks 22. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut. Kuivõrd pooled pidasid endale siduvaks eelnimetatud ostulepingut, kuulub kohaldamisele ka hageja ja xxx vahel 22. detsembril 2005 sõlmitud raamleping ning mõlemas lepingus sisalduvad kohtualluvuse kokkulepped kohtu poolt eelnevalt käsitletud tõlgenduses.
17.Kuivõrd eeltoodust tuleneb, et pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, siis jätab kohus hagi läbi vaatamata. Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
19.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse /---/ kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.