Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-07-52828 TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 19.12.2007.a esitas AI kohtule hagi AT vastu 591 460,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (kui ostja) ja kostja (kui müüja) Tallinna notari Ülle Anmann`i juures korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu. Vastavalt lepingu punktile 1.1 on lepingu esemeks korteriomand, mis koosneb 524/10940 suurusest mõttelisest osast Tallinna linnas, XXX asuvast maatükist, katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 17, üldpinnaga 52,4 m2. Lepingu punkt 3.1 sätestab, et lepinguosalised on kokku leppinud ning müüja müüb ning ostja ostab käesoleva lepingu punktis 1 nimetatud korteriomandi, asukohaga Tallinna linnas, XXX, mille reaalosaks on korter nr 17. Pooled on kokku leppinud, et pärast teatud tingimuste saabumist sõlmivad pooled asjaõigusliku lepingu korteri omandi üleandmiseks Müüjalt Ostjale. Lepingu eseme omandi üleandmise eeldused on toodud lepingu punktis 5.1. Eelduseks on Müüja sissekandmine korteri omanikuna kinnistusraamatusse ning sellest tulenev poolte kohustus ajaõiguslepingu sõlmimiseks 1 kuu jooksul alates kande tegemisest. Samuti on Müüja kohustatud lepingu p. 5.2. järgi viivitamatult informeerima Ostjat enda kandmisest kinnistusraamatusse korteri omanikuna. Ostja kohustuseks on lepingu p. 5.3. kohaselt notari aja reserveerimine asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning sellest Müüja teavitamine. Vastavalt 04. detsembri 2007.a. kinnistusraamatu väljavõttele oli 30.11.2007.a. Müüja kantud kinnistusraamatusse korteriomanikuna 14.11.2007.a sõlmitud asjaõiguslepingu alusel. Müüja aga ei teatanud sellest faktist Ostjale, jättes sellega täitmata lepingu punktis 5.2. sätestatud kohustuse. Saades teada kostja kandmisest kinnistusraamatusse korteriomandi XXX-17 omanikuna, reserveeris hageja aja notari juures asjaõiguslepingu sõlmimiseks, täites sellega lepingu punktis 5.3. notari aja reserveerimise ja sellest kostjale teatamise kohustuse. Selleks saatis hageja 03. detsembril 2007.a kostjale sms'i vormis teate, et notari ajaks on 13. detsember 2007.a. kell 16.00. 04. detsembril 2007.a. saatis hageja kostjale sms-i vormis teate, et notari ajaks on 11. detsember 2007.a. kell 12.00. 04. detsembril 2007.a. saatis hageja kostjale sms-i vormis teate, et notari ajaks on 10. detsember 2007.a. kell 11.30. Samuti saatis hageja vastava teate kostjale ka emaili teel (e-maili aadressi teatas kostja hagejale esimese poolt 04. detsembril 2007.a. saadetud sms-is) ning tähitud kirjana kostja elukohta (kostja sai tähitud kirja kätte). Seega pakkus hageja kostjale kolme alternatiivset notari aega asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning sellest tulenevalt täitis hageja nõuetekohaselt lepingu punktis 5.3. sätestatud notari aja reserveerimise ja sellest kostjale teatamise kohustust. Kostja aga ei ilmunud notari juurde asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning 10.12.2007.a. kell 9.40 saatis hagejale sms teate, milles teatas hagejale, et tehing jääb ära ning palus esitada tšekid kulutuste kohta. Teade oli saadetud 1 tund enne asjaõiguslepingu sõlmimise tehingut. Hageja läks ikkagi kokkulepitud ajaks notari juurde, kuid kostja sinna ei ilmunud. Eeltoodud sms-i teatest ja kostjaga telefonivestlustest sai hageja ühemõtteliselt aru, et kostja keeldub asjaõiguslepingut sõlmimast. Samuti sai hageja teada, et kostja on sõlminud kolmanda isikuga 2007.a. juunis kokkuleppe korteriomandi XXX müügiks. Informatsioon tuleneb XXXkorteriühistu kirjast, kus muuhulgas on mainitud, et korteri XXXostjaks on MVning ostja esindaja kinnisvarabüroost Riversen on Deivi Vaht. Lähtudes eeltoodust ning lepingu punktist 6.1, mis annab ostjale lepingust taganemise õiguse, kui müüja annab käesoleva lepingu kehtivusajal kolmandale isikule üle Lepingu eseme omandi ja/või koormab Lepingu eseme asjaõigusega kolmanda isiku kasuks ja/või kui Müüja ilma mõjuva põhjuseta hoiab kõrvale asjaõiguslepingu sõlmimisest, esitas hageja kostjale 12. detsembril 2007.a. korteriomandi võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avalduse, milles teatas poolte vahel 21. veebruaril

2-07-52828 2006.a sõlmitud võlaõiguslikust müügilepingust taganemisest ning palus kostjat tasuda hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXX, Hansapank, ostuhinna osa summas 180 000 krooni (mis oli hageja poolt eelnevalt tasutud); kulud, seoses elamu asukohaga Tallinn, XXX otsaseinte ja tagafassaadi remondi ja trepikoja remondiga summas 81 460 krooni ning leppetrahvi summas 330 000 krooni hiljemalt 17. detsembriks 2007.a. (teade oli kostjale saadetud e-maili teel ja tähitud kirjana kostja elukohta. Kostja sai teate kätte). Kostja tasumise kohustus tuleneb lepingu punktist 6.2. mis sätestab, et lepinguosalised on kokku leppinud, et juhul kui Ostja taganeb lepingust vastavalt lepingu punktile 6.1, on Müüja kohustatud tagastama Ostjale tema poolt tasutud ostuhinna osa ning Ostjal on õigus nõuda ja Müüjal on kohustus tasuda Ostjale täiendavalt leppetrahvi 330 000 krooni. Samuti on Müüjal nimetatud juhul kohustus hüvitada ostjale viimase poolt seoses käesoleva lepingu punktis 4.6. toodud kohustuse täitmisega kantud kulud. Kostja ei ole nimetatud rahasummasid kogusummas 591 460,00 krooni hagejale tasunud. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 591 460,00 krooni (sh ostuhinna osa summas 180 000,00 krooni, kulud seoses elamu asukohaga Tallinn, XXX otsaseinte ja tagafassaadi remondi ja trepikoja remondiga summas 81 460,00 krooni ja leppetrahv 330 000,00 krooni). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud kostja abikaasale, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3, p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; kahju hüvitamist; taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust

2-07-52828 taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 591 460,00 krooni (sh ostuhinna osa summas 180 000,00 krooni, kulud seoses elamu asukohaga Tallinn, XXX otsaseinte ja tagafassaadi remondi ja trepikoja remondiga summas 81 460,00 krooni ja leppetrahv 330 000,00 krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.