Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetlusosaliste arvule. Hageja nõue ja põhjendused 10.11.2007 sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse Tartus asuva eluruumi aadressil X 57-4 ning kostja kohustus tasuma eluruumi kasutamise eest üüri 3200 krooni kuus. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma ka kõik lepinguobjekti kasutamisega seotud kõrvalkulud, mille loetelu on lepingus määratletud. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel leppisid lepinguosalised kokku viivises 0.5% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu sõlmimisel tasus kostja hagejale üüri ettemaksena kahe kuu üüri summas 6400 krooni ning tagatisraha 3200 krooni. 17.01.2008 esitas hageja kostjale üüriarve detsembri kõrvalkulude eest. Kostja vastas nimetatule oma 21.01.2008 e-kirjaga, teavitades hagejat rahalistest raskustest ning lubades proovida asja nädala jooksul parandada. 25.01.2008 leppisid pooled kokku, et lõpetavad üürilepingu ennetähtaegselt veebruari lõpus. Kostja jätkas eluruumi kasutamist kuni veebruari lõpuni, kuid üürilepingu järgseid kohustusi ei täitnud. 13.02.2008 esitas hageja kostjale üüriarve jaanuari eest, lisades korralisele arvele ka detsembri eest tasumata summa. Selleks hetkeks oli üürilepingu järgselt tasumata summa kokku 7180.15 krooni. Oma 14.02.2008 e-kirjas tunnistab kostja võlgnevust, lubades kogu arve Soomest saabudes tasuda. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise kuupäevaks 29.02.2008 ei olnud kostja võlgnetavaid makseid tasunud. Siiski oli kostja eluruumist lahkunud, jättes ukse avatuks ning võtmed korterisse. Sellega luges hageja korteri valduse üleantuks. Kostja oli jätnud eluruumi ka osa oma asjadest (kasutatud CD-plaadid, riided jne) ning hageja oli sunnitud võtma need hoiule ning paigutama panipaika. Kostja asjade koguväärtus ei ületa hinnanguliselt 1000 krooni. Oma 04.03.2008 e-kirjas teavitas hageja kostjat asjade hoiule võtmisest ning andis kostjale tähtaja kuni 11.03.2008 asjade ära viimiseks. Samuti teavitas hageja kostjat sellest, et pärast määratud kuupäeva tuleb kostjal tasuda asjade hoidmise eest hoiutasu 500 krooni kuus. 15.03.2008 edastas hageja kostjale üüriarve, kust nähtuvalt on hageja katnud osa võlgnevusest üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisrahast. Nimetatud ajahetkel moodustas lisaks võlgnetav kogusumma 6414.70 krooni. Kostja hageja kontaktivõttudele enam ei vastanud. 01.04.2008 edastas hageja kostjale arve kostja asjade hoidmise eest. Koguvõlgnevus nimetatud ajahetkel moodustas 7831.00 krooni. Hagiavalduse esitamise hetkeks 21.04.2008 ei olnud kostja hagejale tasunud ei 10.11.2007 üürilepingust tulenevaid makseid ega ka tasu oma asjade hoidmise eest. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata üürimaksed, eluruumi kasutamisega seonduvad kõrvalkulud ning asjade hoidmise kulu kogusummas 5680.70 krooni ning tasumata summadelt viivised järgnevalt: 2008. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi eest summas 1700.30 krooni ning kuni üürilepingust tuleneva nõude täitmiseni 0.5% nimetatud summalt iga viivitatud päeva eest. Lisaks palub hageja pöörata põhinõue osaliselt hageja valduses olevale kostja vallasvarale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 26.05.2008 oma elukohas isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest

kostja kahjuks, kui nad 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 10.11.2007 üürilepinguga, 17.01.2008 üüriarvega nr F00801-01 koos seda puudutava e-kirjaga, kostja 21.01.2008 e-kirjaga, väljavõttega pooltevahelisest 25.01.2008 kirjavahetusest, 13.02.2008 üüriarvega nr F00802-01 koos seda puudutava e-kirjaga, kostja 14.02.2008 e-kirjaga, hageja 14.03.2008 e-kirjaga, 14.03.2008 üüriarvega nr F00803-05 koos seda puudutava e-kirjaga, ja 01.04.2008 arvega nr F00803-05. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja sama lõike p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib esitada hagis koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 305 lg 1 sätestab, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et üürileandja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduses (AÕS) vallaspandi kohta sätestatut. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata üürimaksed, eluruumi kasutamisega seonduvad kõrvalkulud ning asjade hoidmise kulu ning viivised kuni 01.04.2008 kogusummas 7381 krooni ning alates 01.04.2008 viivised kuni üürilepingust tuleneva nõude täitmiseni 0.5% protsenti nimetatud summalt iga viivitatud päeva eest. Küsimuse, kas ning millisele kostja varale, sealhulgas hageja valduses olevatele kostja vallasasjadele, sissenõuet pöörata, lahendab kohtutäitur. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.