Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2008.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-22873

Tsiviilasi

EAS-i hagi JK vastu 3213,64 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS E, xxx Hageja esindaja: Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS, xxx Kostja: JK, elukoht teadmata

Kohtuistungi toimumise aeg

10. juuni 2008. a

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Mõista välja JKu`lt (isikukood xxx) 3213,64 (kolm tuhat kakssada koleist krooni ja 64 senti) krooni (sh põhivõlgnevus 1607,32 krooni ja viivised 1606,32 krooni) EAS-i (reg kood xxx) kasuks. Menetluskulud jätta JKkanda. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100.000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Hagejal on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 19.06.2008.a.

Menetluse käik maakohtus Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 3213,64 krooni (sh põhivõlgnevus 1607,32 krooni ja viivised 1606,32 krooni) ja menetluskulud. Kostjale on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatatud ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, kuid 10.06.2008 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja kohtuga ühendust ei ole võtnud. Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa TsMS § 442 lg 7 mõttes. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002 a, enne käesoleva seaduse jõustumisel kehtinud seadust. Seega materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on TsK § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks tagaseljaotsus tehti.