Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik ja kohtu põhjendused 29.06.2007.a esitas hageja kohtule hagi, milles palus mõista VM ́ilt välja põhivõlgnevus 3 ́077,97 krooni ja viivise 3 ́077,97 krooni, kokku 6 ́155,94 krooni, mis tuleneb AS Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja VM ́i vahel sõlmitud Q-GSM lepingust ja mille AS Tele 2 Eesti AS on loovutanud OÜ-le A. Kohus toimetas hagimaterjali kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 23.03.07, mida kinnitab kohtutoimikus olev väljastusteade (lk 47a) ja nõude esitada vastus eesti keeles. 09.07.2007.a. hageja täpsustas hagi asjaolusid. Kohtumäärusega määras kohus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiks avaliku kättetoimetamise, kuna täpsustatud hagimaterjali ei olnud enam kostjale võimalik kätte toimetada. Teade kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kohta on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 28.03.2008.a. Kohus hoiatas, et vastamata jätmise korral teeb kohus kostja kahjuks tagaseljaotsuse. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus edastas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kostajale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 12 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse kestvuslepingutega seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002 senikehtinud seadust. Kostja võlgnevus tekkis enne 1. juulit 2002 ning seetõttu on võlgnevuse väljamõistmisel materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel tsiviilkoodeks (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, nende puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõetele ja sama seaduse § 174, mis sätestab et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Viiviste väljamõistmisel tuleb kuni 1. juulini 2002 tekkinud viivistele kohaldada TsK-i ja peale 1. juulit 2002 tekkinud viivistele VÕS-i. Vastavalt TsK § 190 lõikele 1 võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. Sama seaduse § 191 lg 1 kohaselt loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest lepingus kindlaksmääratud protsendimäära. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni vastavalt lepingule. VÕS 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta VM ́i kanda. VM ́ilt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 560 krooni ja 200 krooni VM ́ile avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtukutse kättetoimetamise tasu. Juhindudes TsMS § 61 lg 1 p 2 peab kohus põhjendatuks VM ́ilt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulude katteks 307,80 krooni, s o 5 % hagi hinnast. Kokku kuulub VM ́ilt menetluskuludena väljamõistmisele 1 ́067,80 krooni

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.