AS Kohtla-Järve Soojus hagi A O vastu 656,20 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
05.juunil 2008 kell 11.00
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx; asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
P P (volikirja alusel)
Kostja:
A O (IK xxx; elukoht: xxx)
Resolutsioon
1.AS Kohtla-Järve Soojus hagi kostja A O rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A O-lt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 252 (kakssada viiskümmend kaks) krooni 23 senti.
3.Jaotada menetluskulud hageja ja kostja vahel võrdseliselt hagi rahuldamise ulatusega, so kostja kanda jääb 38/100 hageja menetluskuludest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja esitas 07.09.2006 Viru Maakohtusse hagi kostja vastu 656,20 krooni sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga Puru tee 18-24, Jõhvi linn. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult säästetud 656,20 krooni, riigilõivu summas 250 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni (tl 4-11).
2.Kostja vaidles oma 13.09.2006 kohtule esitatud vastuses hagile vastu. Kostja väitis, et lähtudes viimasest temani jõudnud arvest nr 470270 03.08.2004.a. puudus tal võlgnevus ja see arve sai makstud õigeaegselt. Kostja arvates tekkis võlgnevus sellest, et korteri endine omanik lubas tasuda viimase kuu arve, kuid kahjuks ei teinud seda. Kostja on nõus tasuma arve lähtudes kinnistusraamatusse tehtud kandele alates ajast (24.03.2004), millest ta on korteri omanik (tl 15-18).
3.Kohtuistungil 07.11.2006 hageja esindaja seletas, et kostjal on tasumata arve 2004.a. märtsi eest. Korteri ostu-müügileping on sõlmitud 01.03.2004. Võla väljanõudmiseks kostjalt perioodi 01.03.-23.03.2004 eest on vajalik tuvastada korteri valduse üleminek endiselt omanikult kostjale. Seda saab teha ostu-müügi lepingu alusel, kuid hageja ei saa lepingut kinnistusametist välja nõuda, kuna ta ei olnud lepingu pooleks. Arve 03.08.2004 osas, mille järgi kostjal võlgnevus puudus, selgitas hageja, et kuna kostja ei teavitanud hagejat õigeaegselt korteri omandiõiguse üleminekust kostjale, jätkas hageja ka peale valduse üleminekut arvete esitamist endisele omanikule. Kui hagejale sai teatavaks omandiõiguse üleminek, väljastas ta samad arved kostjale. Kuna võlgnevuse summa on väike, soovis hageja esindaja saavutada kostjaga kokkuleppe ja kohus lükkas asja arutamise edasi (tl 27-28).
4.Kohus saatis 13.12.2006 pooltele teated kirjaliku menetluse toimumise kohta ning andis avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks 22.01.2007. Nimetatud tähtajaks pooltelt täiendavaid avaldusi ja dokumente ei laekunud (tl 29,39).
5.22. jaanuari 2007 kohtuotsusega kohus rahuldas hagi (tl 32-34).
6.Kostja esitas 15.02.2007 Viru Maakohtu 22.01.2007 kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 41-49). Viru Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2008 otsusega tühistati Viru Maakohtu 22.01.2007 kohtuotsus ning saadeti asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks (tl 103-107).
II Kohtuistung 05. juunil 2008 kell 11.00
7.Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja esindaja märkis, et tõendit korteriomandi ülemineku kohta kostja esitanud ei ole. Lepingus on punkt, et valdus antakse üle hiljemalt 20.03.2004. Poolte kohustuseks oli sõlmida korteri üleandmise-vastuvõtmise akt. Kui kostja sai korteri omanikuks, siis ta ei teatanud sellest hagejale ja arved tulid edasi endise omaniku nimele. Kõik arved saadeti kostja Puru tee aadressile (tl 121).
8.Kostja seletas, et tema nimele esitatud arve 32 krooni on ta ära tasunud. Korteri sai ta kätte tegelikult aprillikuus 2004, kuid üleandmise akti nad müüjaga ei koostanud, märtsikuus temale korterit üle ei antud (tl 121).
III Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja ja kostja seletused, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Hageja nõuab kostjalt soojusenergia võlgnevuse summas 656,20 krooni tasumist. Võlgnevus tuleneb arvest nr 407676 seisuga 06.04.2004 (tl 122). Nimetatud arve on soojusenergia eest perioodil 27.02.04-29.03.04 koos käibemaksuga 5 % kogusummas 648,36 krooni, millele lisandub koos käibemaksuga 18 % 10,8 krooni soojusenergia jaotamise teenuse eest, so kokku 659,10 krooni. Arve on esitatud xxx Jõhvi M T nimele kogusummas 3703,06 krooni, millest 3043,96 krooni on võlg eelmise perioodi eest. Nimetatud arvest on kostja poolt tasutud 2,90, seega võlgnevus 656,20 krooni (tl 8).
11.Kostja kohtuistungil antud seletuse kohaselt tema sellist arvet saanud ei ole. Kostja on tasunud korteril lasuvad võlgnevused alates enda korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest. Kostja nimele väljastatud arve nr 470270 kohaselt 03.08.2004 eelmisest perioodist tulenevaid võlgu ei olnud.
12.Asjas on vaidlus sisuliselt selle üle, kas kostjal tekkis kohustus korteriomandiga seonduvate kulude kandmiseks alates 01.03.2004, so alates kostja poolt korteriomandi omandamise kohta asjaõiguslepingu sõlmimisest või hilisemast ajast. Kostja kirjalikule vastusele lisatud hageja arved aprillikuu eest 2004 nr 431012 ja maikuu eest nr 448167 olid adresseeritud M T-le xxx Jõhvi ja nende kohaselt kuulus tasumisele eelmise perioodi eest vastavalt 3703,06 krooni ja 3971,26 krooni (tl 16-17). Kostja nimele adresseeritud arve 470270 järgi 03.08.2004 korteril eelmisest perioodist võlgnevust enam ei olnud (tl 18). Hageja õiendi kohaselt on kostja tasunud aprillikuu ja maikuu eest esitatud arved, välja arvatud võlgnevus eelmise perioodi eest, samuti 2,90 krooni märtsikuu eest (tl 8).
13.Kostja omandas korteriomandi, asukohaga xxx, Jõhvi linn, Ida-Virumaa, M T-ga sõlmitud müügi-ja asjaõiguslepingu alusel 01.03.2004.a. (tl 74-80). Nimetatud lepingu p 2.2.6 kohaselt on elamus, mille paikneb korteriomand, asutatud korteriühistu. Lepingu p 4.1 kohaselt lepingupooled lepivad kokku, et lepingu otsene valdus antakse ostjale üle hiljemalt 20.03.2004 ning müüja loovutab ostjale lepingu väljanõudeõiguse. Lepingu p 4.4. kohaselt müüja kannab kõik esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning ostja nõudmisel esitab ostjale maksedokumendi, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. Punkt 4.5 kohaselt lepingu eseme valduse üle-andmisel allkirjastavad müüja ja ostja lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti, mis loetakse ostja poolt väljastatud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga.
14.Eeltoodu alusel kohus nõustub kostja osaliselt vastuväidetega, et hagi esitamine kostja vastu korteriomandil lasuvate võlgnevuste osas märtsikuu 2004 eest on põhjendamatu. Kostja kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 01.03.2004 sõlmitud asjaõiguskokkuleppe alusel 24.03.2004 (tl 9). Lepingu järgi pidi korteriomandi valduse üleminek toimuma kuni 20.03.2004. Kuigi kostja ei esitanud korteriomandi üleandmise-vastuvõtu akti, on kohtu hinnangul ka tõendamata, et see oleks toimunud varem kui 20.03.2008.a. Järelikult tuleb korteriomandi üleminekul kostjale lähtuda viimasest kuupäevast, so 20.03.2008. Arve nr 407676 kohaselt on selle aluseks korteriühistuga Puru tee 18 sõlmitud leping nr 3007.
15.Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.
16.Juhindudes eeltoodust kohus leiab, et kuivõrd kostja vastutab korteriomandiga seonduvate kulutuste eest mitte varem kui 20.30.2004, hagi Puru tee xxx, Jõhvi soojusvõlgnevuse kohta on aga esitatud perioodi 01.-31.03.2004 eest, siis tuleb hagi rahuldada ainult osaliselt, so perioodi eest alates 20.-31.03.2008, mil kostja oli korteriomandi omanik ja valdaja. Kohtu arvestuste kohaselt kuulub selle perioodi eest proportsionaalselt kostja poolt täiendavalt tasumisele 252,23 krooni (659,10 /31 x 12-2,90).
IV Menetluskulude jaotus
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so kostja kanda jääb 38/100 hageja menetluskuludest.
Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.