Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2008. a Tartu
Tsiviilasja number
2-07-60185
Tsiviilasi
Heiki Kakko, Arved Palki ja Vitali Štšaslivõi hagi MTÜ Kannikese 1 vastu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ning registrikannete parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 02.04.2008. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Kannikese 1 määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu 02.04.2008 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt TsMS § 390 lg 1.
18.12.2007 esitasid Heiki Kakko, Arved Palk ja Vitali Štšaslivõi maakohtule hagi MTÜ Kannikese 1 vastu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ning registrikannete parandamiseks. Hagejad taotlesid hagi tagamiseks kustutada MTÜ Kannikese 1 registrikaardilt kanded juhatuse liikmete Toivo Laasi, Cari Tamme, Kalle Kiiraneni ja Ilmar Ulpi kohta ning taastada kanded seniste juhatuse liikmete Heiki Kakko, Arved Palki ja Alari Hirmo kohta. Taotluse kohaselt on hoolimata MTÜ Kannikese 1 registritoimikus olevate liikmete andmete erisusest tehtud üldkoosoleku otsuse alusel MTÜ registrikaardile kanne uute juhatuse liikmete kohta, kes võivad esindada MTÜ-t Kannikese 1 kui täieõiguslikud esindajad ning tekitada MTÜ-le pöördumatu kahju, mis võib lõppeda ka MTÜ pankrotiga.
Maakohus rahuldas 21.02.2008 määrusega taotluse osaliselt ning keelas T. Laasil, C. Tammel, K. Kiiranenil ja I. Ulpil MTÜ Kannikese 1 juhatuse liikmetena võtta MTÜ-le Kannikese 1 uusi lepingulisi kohustusi. Kohus tegi hagi tagamiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse MTÜ Kannikese 1 registrikaardile juhatuse liikmete T. Laasi, C. Tamme, K. Kiiraneni ja I. Ulpi volitusi piirava märke, millega piirati T. Laasi, C. Tamme, K. Kiiraneni ja I. Ulpi volitusi võtta MTÜ-le Kannikese 1 uusi lepingulisi kohustusi. Hagejad taotlesid 02.04.2008 kohtult täiendavaid meetmeid hagi tagamiseks, paludes keelata T. Laasil, C. Tammel, K. Kiiranenil ja I. Ulpil MTÜ Kannikese 1 nimel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse avalduste esitamine kannete tegemiseks ning teha hagi tagamiseks MTÜ Kannikese 1 registrikaardile juhatuse liikmete T. Laasi, C. Tamme, K. Kiiraneni ja I. Ulpi volitusi piirav märge, millega piiratakse juhatuse liikmete T. Laasi, C. Tamme, K. Kiiraneni ja I. Ulpi volitusi MTÜ Kannikese 1 nimel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse avalduste esitamiseks kannete tegemiseks. Taotluse kohaselt üritavad juhatuse liikmetena registrikaardile kantud isikud ellu viia oma tegevusplaani, mis ei ole kuidagi seotud MTÜ igapäevase majandustegevusega ning vajalik MTÜ tegevuse jätkamiseks seni, kuni on jõustunud kohtuotsus, mille alusel on saanud selgeks, kas nimetatud isikud on saanud seaduspäraselt MTÜ juhatuse liikmeteks või mitte. Registrikaardile kantud juhatuse liikmed on kutsunud kokku 03.04.2008 MTÜ üldkoosoleku, mille kutse kohaselt on üheks arutluse alla tulevaks teemaks MTÜ põhikirja muutmine ning MTÜ reorganiseerimine hooneühistuks. MTÜ ümberkujundamisega hooneühistuks ajal, mil on käimas vaidlus registrikaardile kantud juhatuse liikmete kannete kehtivuse üle, võivad registrikaardile juhatuse liikmetena kantud isikud tekitada MTÜ-le korvamatut ja pöördumatut kahju. Registrikaardile juhatuse liikmetena kantud isikud käituvad pahauskselt. Registrikaardile kantud juhatuse liikmetel puudub ülevaade MTÜ liikmetest, seega ei ole tagatud, et kõik hetkel MTÜ liikmeks olevad isikud võetakse MTÜ õigusjärglaseks oleva hooneühistu liikmeteks ning hooneühistu liikmeks võivad saada isikud, kellel tegelikult puudub õigus olla MTÜ õigusjärglaseks oleva hooneühistu liige. Lähtuvalt eeltoodust võivad saada pöördumatult kahjustada MTÜ liikmeteks olevate isikute õigused ja huvid.
Tartu Maakohus jättis 02.04.2008 määrusega maakohtu 21.02.2008 määrusega pandud hagi tagamise abinõud kehtima ja tagas täiendavalt hagi ning keelas T. Laasil, C. Tammel, K. Kiiranenil ja I. Ulpil MTÜ Kannikese 1 nimel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse avalduste esitamise kannete tegemiseks ning tegi hagi tagamiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse MTÜ Kannikese 1 registrikaardile juhatuse liikmete T. Laasi, C. Tamme, K. Kiiraneni ja I. Ulpi volitusi piirava märke, millega piirati T. Laasi, C. Tamme, K. Kiiraneni ja I. Ulpi volitusi MTÜ Kannikese 1 nimel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse avalduste esitamiseks kannete tegemiseks. Määruse kohaselt on hagiga vaidlustatud kanded mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, mille kohaselt on hetkel MTÜ Kannikese 1 juhatuse liikmed T. Laas, C. Tamm, K. Kiiranen ja I. Ulp. Hagiga soovitaks muuhulgas muuta MTÜ Kannikese 1 registrikaarti, kustutades praegused juhatuse liikmed ja asendades need H. Kakko, A. Palki ja V. Štšaslivõiga. MTÜS § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui hagi rahuldatakse, selgub, et hetkel juhatuse liikmetena tegutsevad T. Laas, C. Tamm, K. Kiiranen ja I. Ulp said oma volitused tühise üldkoosoleku otsuse alusel. Kohus leidis, et on vaja reguleerida esialgset õigussuhet, hoidmaks ära kahjulike tehingute tegemine MTÜ Kannikese 1 suhtes, kuni tsiviilasja lahendamiseni.
MTÜS § 23 lg 1 kohaselt on vaja põhikirja muutmiseks üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete või nende esindajate poolthääli. Hagejate avaldatu viitab kostjate võimalikule kuritarvitusele ning hagi täiendav tagamine on vajalik ja põhjendatud. Hetkel registrikaardile kantud MTÜ juhatuse liikmed võivad järjekordselt sisuliselt tühise üldkoosoleku otsuse alusel saavutada registriosakonnale tehtava avalduse alusel põhikirja muutmiseks vajaliku kande tegemise registrikaardile, kahjustades pöördumatult MTÜ ja selle liikmete huve. Hagi mittetagamisega ei oleks võimalik hagi rahuldamise korral kohtuotsust täita.
MTÜ Kannikese 1 taotleb määruskaebuses maakohtu 02.04.2008 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kostja vastuses hagile selgitanud hagi puudusi: hagis puudub hagejate õiguste rikkumise väljatoomine ning faktilisi asjaolusid käsitletakse alternatiivselt. Hagi on esitatud MTÜ Kannikese 1 vastu, mida esindab juhatus. Hagi ei ole esitatud füüsiliste isikute ehk liikmete vastu. Juhul kui hagi oleks esitatud isikute vastu, keda hagejad ei pea liikmeteks, siis oleks võimalik sel moel hagi tagada. Praegu soovivad kolm isikut piirata 63 isiku õigusi. Juhul kui hagejad leiavad, et 63 garaažiboksi ainukasutajat (MTÜ Kannikese 1 liikmed), ei ole ühingu/hooneühistu liikmed, peaksid nad esitama hagid nende vastu. 02.04.2008 määrusega piiratakse liikmete õigusi, mitte ei piirata juhatuse õigust. Tulenevalt hooneühistuseaduse § 20 lg 1, 2 laieneb alates 01.01.2005 MTÜ-le Kannikese 1 hooneühistuseadus, sest põhikirjast tulenevalt on MTÜ Kannikese 1 mittetulundusühing, mille eesmärgiks on MTÜ liikmete huvide esindamine garaažide ja juurdekuuluva maa majandamisel ja korrashoiul (põhikirja p 1.3). Hooneühistuseaduse kohaselt peab MTÜ Kannikese 1 võimaldama oma liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Kinnisasjal Tartus Ringtee 62 asub ehitis, kus faktiliselt toimub hoone osade – garaažibokside – ainukasutus. Vastuses hagile on esitatud hoonejaotusplaan, näitamaks, kui palju saab olla ühingul liikmeid (võib juhtuda, et üks ja sama isik omab mitme garaaži ainukasutust). Esitatud on ka liikmete nimekiri. Alusetu ja seadusele mittetuginev on hagejate seisukoht, et MTÜ reorganiseeritakse ümber hooneühistuks, kuna hooneühistuseadus laieneb MTÜ-le Kannikese 1 juba alates 01.01.2005. Seega mittetulundusühingut ei reorganiseerita, vaid MTÜ Kannikese 1 põhikiri viiakse vastavusse hooneühistuseaduses nõutuga. Veel enamgi, hooneühistuseadus (§ 20 lg 7) kohustab MTÜ-t Kannikese 1 viima oma põhikiri vastavusse hooneühistuseadusega. Alusetu ja seadusel mittetuginev on ka hagejate väide, et hooneühistut on võimalik ümber teha teiseks ühinguks. Seaduseandja mõte on ühene, kui isikul on olemas kinnisasi, mida kasutab palju isikuid, siis on tegemist hooneühistuga (hooneühistuseaduse § 1). Seega kui isikutele võimaldatakse ühe kinnisasja piires oleva hoone osa ainukasutusõigust, on tegemist hooneühistuga, mitte mingi muu juriidilise isiku vormiga. Käesoleval ajal ei laiene MTÜ-le Kannikese 1 mittetulundusühingute seadus, vaid hooneühistuseadus ja tulundusühistuseadus. Lähtuvalt eeltoodust on kohus väljunud nõude piiridest ja tagab nõuet – liikmesuse mittetunnustamine, mida kohtusse esitatud ei ole;
ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi, kuna hagi tagamise õiguslikuks aluseks on MTÜS sätted; MTÜ Kannikese 1 on alates 01.01.2005 hooneühistuseaduse regulatsioonile alluv juriidiline isik ja peab lähtuma oma tegevusest hooneühistuseaduses sätestatust; keelanud seadusjärgse kohustuse (hooneühistuseaduse § 20 lg 7) täitmise. Vaidlustatava määrusega on kohus jätnud jõusse ka 21.02.2008 hagi tagamise abinõud. Kaebaja on vaidlustanud ka 21.02.2008 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõud.
H. Kakko, A. Palk ja V. Štšaslivõi taotlevad määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu 02.04.2008 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohus põhjendatult ning kooskõlas seadusega hagi täiendavalt taganud. Kohus on leidnud õigesti, et juhul, kui hagi rahuldatakse ja üldkoosoleku otsuse, millega valiti hetkel registrikaardile kantud juhatuse liikmed, tühisus tuvastatakse, siis on hiljem võimatu vabaneda olukorrast, mille on tekitanud isikud, kellel selleks alust ei olnud. Kostja on viidanud põhjendamatult puudustele hagis. Hagejad on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et 11.10.2007 väidetav MTÜ üldkoosolek, mille protokolli kohaselt otsustati valida juhatuse liikmeteks T. Laas, C. Tamm, K. Kiiranen ja I. Ulp, ei ole läbi viidud MTÜ liikmete poolt ning igal juhul on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Seega on üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised. Liikmelisuse määratlemisel on hagejad lähtunud põhimõttest, et 21.03.2000 MTÜ registreerimise ajal reguleeris MTÜ õiguslikku seisundit mittetulundusühingute seadus. MTÜS § 6 kohaselt olid mittetulundusühingu esmasteks liikmeteks asutajad. Ülejäänud MTÜ liikmete vastuvõtmise üle otsustas MTÜ põhikirja punkti 2.2 ja MTÜS §-de 12 lg 1, 2; 13 lg 1 kohaselt MTÜ juhatus ning juhatus pidas ka MTÜ liikmete üle arvestust. Juhul, kui juhatus keeldus liikmeid vastu võtmast, siis oli tulenevalt MTÜ põhikirja punktist 2.3 ja MTÜS § 13 lg 2 liikmekandidaadil õigus esitada avaldus vastava küsimuse arutamiseks MTÜ üldkoosolekule. Liikmeks saamiseks ei ole ükski üldkoosolekul osalenud ja protokollis osalejate nimekirjale alla kirjutanud isik MTÜ liikmeks saamise protseduuri läbinud ning MTÜ liikmeks saanud. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et MTÜ allub alates hooneühistuseaduse jõustumisest 01.01.2005 hooneühistuseaduse regulatsioonile ning hooneühistuseaduses reguleerimata küsimustes lähtutakse tulundusühistuseaduse (TÜS) regulatsioonist, ei saa ikkagi minna mööda MTÜ põhikirjas sätestatud liikmeks vastuvõtmise regulatsioonist, kuna nimetatud põhikirja regulatsioon on kooskõlas hoone- ja tulundusühistuseaduse regulatsiooniga. Hooneühistuseaduse § 2 lg 1 tulenevalt on hooneühistu liikmelisusega seonduvad õigused seotud paljuski hoonejaotusplaaniga, mis ei tähenda aga seda, et keegi saaks minna mööda liikmeks hakkamise protseduurist, mille rakendamisel tuleb hooneühistuseaduse § 5 lg 1 tulenevalt lähtuda tulundusühistuseaduses sätestatud normidest. Tulenevalt TÜS § 12 peab liikmeks soovija tegema ühingu juhatusele avalduse ning isik loetakse TÜS § 13 lg 3 kohaselt ühingusse vastuvõetuks pärast juhatuse poolt vastuvõtmise kohta otsuse tegemist. TÜS § 14 lg 4 kohaselt võib liikmekandidaat, kelle ühingu liikmeks vastuvõtmisest keelduti, esitada kaebuse üldkoosolekule, ning üldkoosolekult keelduva otsuse saamisel on liikmekandidaadil õigus pöörduda TÜS § 14 lg 6 tulenevalt kohtusse. Nimetatud protseduuri ei ole võimalik eirata, vastasel juhul tekiks mõeldamatu olukord, kus iga hooneosa valdaja saaks hakata võtma vastu, olenemata valduse õiguspärasusest, MTÜ suhtes otsuseid. MTÜ liikmeksvõtmise protseduuri eesmärgiks on tagada, et toimub MTÜ põhikirja ning seaduste
kohane kontroll liikmeks saamise õiguspärasuse eelduste üle. Seega tuleb asuda seisukohale, et protokollile lisatud nimekirjale alla kirjutanud isikud ei ole MTÜ liikmed ning on välistatud nimetatud isikute MTÜ üldkoosolekul osalemine ja MTÜ suhtes kehtivate otsuste vastuvõtmine. Vastupidiselt kostja seisukohale peaksid liikmekandidaadid ise esitama hagi liikmelisuse tuvastamiseks, et saaksid alustada tegevust MTÜ täieõiguslike liikmetena. Määrusega on piiratud just MTÜ juhatuse liikmete õigusi. Juhatuse liikmetel on väga oluline positsioon MTÜ juhtimisel ning seda veel olukorras, kus käib vaidlus MTÜ liikmelisuse üle ja võimaliku MTÜ ümberkujundamise üle hooneühistuks. Juhul, kui hetkel registrikaardile kantud juhatus lähtub MTÜ liikmelisuse määratlemisel valedest eeldustest, siis võidakse tekitada ebaõigesti kokku kutsutud üldkoosoleku otsuste alusel esitatud kandeavaldustega pöördumatut kahju. Kohus on valinud hagi tagamiseks MTÜ huve kõige vähem kahjustavad meetmed, MTÜ saab jätkata tegevust hoolimata hagi tagamisest. MTÜ jaoks olemuslikult oluliste sammude tegemine ei ole vältimatult vajalik enne vaidluse lahendamist registrikaardile kantud juhatuse liikmete valimise aluseks olevates küsimustes. Kostja on määruskaebuses võtnud omaks, et juhatuse liikmetel puudub ülevaade võimalike liikmete üle, märkides, et „Kaebaja on oma vastuses hagile esitanud hoonejaotusplaani (hagile vastuse lisa 15), näitamaks, kui palju saab olla liikmeid ühingul (võib juhtuda, et üks ja sama isik omab mitme garaaži ainukasutust)“. MTÜ põhikirja muutmine ei saa olla lubatud MTÜ liikmeks mitte olevate isikute ning ebaseadusliku juhatuse poolt ka isegi olukorras, kus seadusest justkui põhikirja muutmise kohustus tuleneb, kuna MTÜ põhikirja muutmisega võib registrikaardile kantud juhatus muuta ka muid olulisi põhikirja punkte. Maakohus ei saa MTÜ-le ette kirjutada, milline põhikiri tuleb vastu võtta. Seega on välistatud ka muu hagi tagamise meetme rakendamine. Alusetu on ka kostja väide, et MTÜ-na jätkamine ning MTÜ põhikirja vastavusse viimine hooneühistuseadusega on ainuvõimalik lahendus. Üheks alternatiiviks hooneühistuna jätkamisele on ka näiteks MTÜ lõpetamine ning kinnistu jagamine korteriomanditeks, jätkates majandamist korteriühistuna. Viidatud alternatiivsete valikuvõimalustega oluliste otsuste ettevalmistamine ning täide viimine saab aga olla üksnes seaduslikult valitud MTÜ juhatuse pädevuses, et välistada pöördumatu kahju tekkimine MTÜ-le ning MTÜ liikmetele. Hagi tagamine on ka juba sellest tulenevalt põhjendatud, et kostja seaduslikud esindajad ei varja, et nende eesmärgiks on MTÜ reorganiseerimine hooneühistuks enne seda, kui on saanud selgeks, kas nende valimise aluseks olnud üldkoosoleku otsus on kehtiv või mitte. Seeläbi soovivad kostja seaduslikud esindajad saavutada käesoleva menetluse käigus tulemust, mis on kostja eesmärgiks hagi rahuldamata jätmise korral, ning ühtlasi muuta käesoleva vaidluse sisutuks. Kindlasti tuleks arvestada ka sellega, et registrikaardile kantud juhatuse liikmetel puudub ülevaade MTÜ liikmetest, seega on suur oht, et võivad saada kahjustada isikute huvid, kelle liikmelisusega ei arvestata.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et hagi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks on õigesti esitatud juriidilise isiku vastu, kuid see ei takista hagi tagamise korras kannete tegemise peatamist või keelamist konkreetsete ühingu liikmete suhtes.
Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise menetluses on maakohus pädev vaid esialgse otsustuse tegemiseks küsimuses, kas hagiavalduses esitatud asjaolude õigsust eeldades on hüpoteetiliselt võimalik hagi rahuldamine, seega on määruskaebuse etteheide, et maakohus on hagi piiridest väljunud, alusetu. Hageja on esitanud nõude 11.10.2007 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kuna nimetatud üldkoosolekul valiti juhatus, siis on hagi esemega kooskõlas nõue peatada vaidlustatud üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete õiguste piiramine ning valitud isikute poolt uute kannete tegemine. Hagi tagamise abinõu kohaldamisel on kohus õigustatud hindama hagi tagamise alust ja nõuet. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on maakohus õigesti hagi tagamise avalduse lahendanud. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise abinõu kohaldamise taotlemisega võtab hageja TsMS § 391 alusel endale riski kahju hüvitamiseks, mis võib kostjal tekkida seoses hagi tagamisega juhul, kui hagi jäetakse põhimenetluses rahuldamata.
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.