Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-48740 Pooled on 29.09.1998 sõlminud liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus teleteenuse kasutamise eest tasuma vastavalt kehtivale aktsiaselts xxx hinnakirjale. Hageja esitas kostjale arved, kuid kostja ei tasunud neid nõuetekohaselt ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 3 592.33 krooni. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ja pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat on hageja vähendanud viivisevõlga ning palub kostjalt välja mõista viivist põhivõlast väiksemas ulatuses s.o 3 591.33 krooni. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 16.05.2008 kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama. 21.05.2008 on kostja esitanud kohtule kirjaliku avalduse, milles teatab, et võtab esitatud hagi õigeks. Samas palub kostja, et seoses kinnipidamisasutuses viibimisega ei ole tal püsivat sissetulekut, mistõttu tagastab võlgnevuse peale kinnipidamisasutusest vabanemist s.o peale 04.05.2009. Kohus on kõnealuse kostja kirjaliku vastuse edastanud hagejale ning hageja on avaldanud nõusolekut pikendama kostja tagasimakse tähtaega üks kuu peale kinnipidamisasutusest vabanemist. Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,5% päevas. Kuna viivis ületab põhivõla, vähendab hageja, lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas ka Eesti Vabariigi kohtupraktikat ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, viivise nõuet alla põhivõla suuruse, s.o. 3 591.33 kroonini.

2-07-48740

Kostja võlgnevus hageja ees moodustas kokku 7 183.66 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 3 592.33 krooni ning viivis 3 591.33 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtule 21.05.2008 saadetud kirjalikus avalduses on kostja teatanud, et võtab esitatud hagi õigeks, kuid seoses kinnipidamisasutuses viibimisega ei ole tal võimalik võlgnevust koheselt tasuda, mistõttu palub võimaldada tal võlgnevus likvideerida peale kinnipidamisasutusest vabanemist s.o peale 04.05.2009. Kõnealusele ettepanekule ei ole hageja vastu vaielnud ning 04.06.2008 edastatud kirjas on hageja avaldanud nõusolekut kohustuse maksetähtajaga üks kuu peale kinnipidamisasutusest vabanemist s.o 04.05.2009. Kohus leiab, et kuna kostja on kohtule esitatud kirjalikus avalduses hageja nõude õigeks võtnud, tuleb hageja nõue lugeda tõendatuks ning hagi rahuldada. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks muu hulgas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud ja palunud pikendada tagasimakse tähtaega kuni kinnipidamisasutusest vabanemiseni s.o kuni 04.05.2009 ning hageja ei ole kõnealusele taotlusele vastu vaielnud, märkides, et on nõus maksetähtajaga üks kuu peale kostja kinnipidamisasutusest vabanemist, peab kohus mõistlikuks, et käesolev kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele alates 04.06.2009. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.