Toimik nr 2-07-40780
Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 17.juuni 2008 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts. Tsiviilasi: OÜ RE hagi OÜ D vastu 250 000 krooni nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg: 21.mai 20008 Hageja: OÜ RE(kood XXX; XXX); esindaja: Margus Mets (ik XXX). Kostja: OÜ D (reg kood XXX; XXX); esindaja Jürgen Kirsis (Attend Õigusbüroo OÜ; XXX). Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
alusetult kinni pidanud. Nimetatud tegevust on kostja põhjendanud osaliselt objektiga seotud kulutustega, osaliselt väitega, et summa on deponeeritud ning puudub võimalus selle kätte saamiseks. 15.03.2007.a dateeritult esitas hageja kostjale vastavasisulise pretensioonipankrotihoiatuse, nõudes võlgnevuse likvideerimist ning nõude täpsustamiseks vajalike dokumentide esitamist (tl 24-25). 10.04.2007.a dateeritud vastusega kostja nõuet ei tunnistanud (tl 27). Hageja on püüdnud võlgnevust likvideerida inkassoteenust osutavate isikute abil, kuid tulutult, mistõttu on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma Harju maakohtu poole. Hagi aluseks olnud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on omapoolsed lepingulised kohustused täitnud sinna maani, kuni esialgne tellija kostjaga sõlmitud lepingu üles ütles, kostja aga on keeldunud tehtud töö eest tasu maksmast. Lepingu kohaselt oleks kostja pidanud tellijalt laekunud summad edasi kandma hagejale. VÕS § 76 lg 1 Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled olid kokku leppinud, et kostjal on laekunud summadest õigus maha arvestada ainult ehitusobjektiga otseselt seotud kulutused. Kuigi kostja on kohtueelselt olnud seisukohal, et tal olid objektiga seotud kulutusi samas määras võlgnevusega hagejale, ei ole ta suutnud esitada ühtegi vastavasisulist tõendit. Seega on hageja seisukohal, et kostja võlgneb talle hagi aluseks oleva lepingu alusel 980 000.- EEK. Hagejale on teadmata kostja kulutused, mis ta on õigustatud tasumisele kuuluvatest summadest maha arvama. Samuti loodab hageja saada kostjaga mõistlikule kokkuleppele nii tasumisele kuuluvate summade, kui maksegraafiku osas. Seetõttu esitab hageja esialgselt kostja vastu hagi põhinõude summas
VÕS § 101 p 6, § 113 lg 1 kohaselt on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Lepingu p 8.5. kohaselt on kokku lepitud viivise määraks 0,03% viivitatud summalt päevas, kuid mitte rohkem, kui 10% lepingu kogumaksumusest. Seega esitatud põhinõudelt on viivise summaks 75.- EEK iga viivitatud päeva eest, viivise maksimaalsummaks sõltumata viivitatud summast on 616 075.- EEK. Viivisearvestuse alguseks võtab hageja edasiste segaduste vältimiseks pankrotihoiatuses toodud kuupäeva – 31.03.2007.a, kuna nimetatud ajast on kostja igati teadlik hageja maksekohustuse olemasolust. Viivisearvestuses lähtub hageja 365-e päevasest aastast ning 30-e päevasest kuust. Hagi esitamise seisuga on kostja seega olnud makseviivituses 6 kuud, seega viivisevõlgnevus esialgsest haginõudest 13 500.- EEK (6X30X75). Hageja palub mõista OÜ-lt REH OÜ RE kasuks välja võlgnevus põhisummas 250 000.EEK ning viivis 13 500.- EEK ning menetluskulud jätta OÜ REH kanda.
Hageja ei ole hagis tõendanud, missugusel õiguslikult alusel ta nõuab kostjal 250 000 (või siis 980 800 krooni). Asjaolu, et kostja on saanud OÜ-lt LK rohkem raha kui ta on hagejale maksnud on ju igati normaalse äritegevuse tulemus. Pealegi oli objektil teisi alltöövõtjaid, kes teostasid neid töid, mida hageja teha ei suutnud. Seega pidi kostja tasuma tööde eest ka neile. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kinnitaksid või väljendaksid hageja nõude õiguslikku alust. Vastavalt TsMS §-ile 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti sätestab TsMS § 363 lg 1 p 3, et hagiavalduses märgitakse tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja ei ole hagis märkinud, millistest tõenditest tuleneb nõue summas 250 000 krooni kostja vastu. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ühtegi kostja täitmata kohtustust hageja ees – puuduvad nii tasumata arved, kui ka võimalikud kahjunõuded. Hageja on kostja vastu esitanud viivisenõude summas 13 500 krooni. Kostjale jääb sügavalt arusaamatuks, mille alusel ja kuidas viivis on arvestatud. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu põhinõue, siis on täiesti põhjendamatu ka viivisenõue. Pankrotihoiatus aluseks võtmine on aga absurde, kuna ka pankrotihoiatus on tehtud olematul õiguslikul alusel. Arvestades eeltoodut, palub kostja jätta OÜ RE hagi OÜ REH vastu võlgnevuse põhisummas 250 000 krooni ja viiviste 13 500 krooni nõudes täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.
Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud võlgnevuse olemasolu kostjal hageja ees, jääb rahuldamata ka hageja nõue viiviste väljamõistmiseks.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.