Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsuse peale võivad apellatsioonimenetluse pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 03.08.2004 hageja ja kostja vahel kliendi teenindamise leping, mille alusel kostja kohustus osutama hagejale teenuseid korteri asukohaga Tallinnas Tulika 50-22 ostmisel. Korteri hind oli 415 000 krooni. Lepingu punktis 6.5 oli kokku lepitud, et ostja (hageja) maksab müüjale ettemaksu 20 000 krooni, mis kuulub müügihinna sisse. Kostja poolt välja antud kviitung-orderist nähtub, et hageja tasus kostja kaudu müüjale müügihinna ettemaksu 35 000 krooni, millest hagejale tagastati 15 000 krooni 2004. a. oktoobris. Notariaalne müügileping jäi müüja süül sõlmimata. Hageja leidis, et kostja on rikkunud lepingut, kuna konkreetse korteri müügitehing ei toimunud, mille eest hageja oli ettemaksu tasunud. Kõnealuse kliendi teenindamise lepingu punkti 7.5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 100, § 101 lg 1 p 3 alusel palus hageja mõista kostjalt välja võla 20 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Õige on hageja väide, et 03.08.2004 sõlmiti hageja ja kostja vahel kliendi teenindamise leping, kuid kostja ei ole nimetatud lepingut rikkunud. Kostja kohustus lepingu punktide 2 ja 4 alusel osutama kaasabi korteri ostmisel ja müügilepingu juriidilisel vormistamisel ning konsulteerima ostjat. Kostja on kohustused täitnud. Tehingu mittetoimumises oli süüdi korteri müüja Viktor Gontšarov, kes ilmus notari juurde alkoholijoobes. Hageja ja kostja vahel ei ole võlaõiguslikku suhet. Hageja on teadlik, et kostja ei ole omastanud temalt saadud käsiraha, vaid edastas selle müüjale. Hagi on esitatud ebaõige isiku vastu. Alusetult on rikastunud müüja Viktor Gontšarov, mitte kostja. Kuna lepingu punktis 6.5 oli sätestatud, et 20 000 krooni on ettemaks, siis tagastas kostja hagejale omal arvel 15 000 krooni. OÜ KETRIKEN vastuhagi nõue ja põhjendused 03.04.2006 esitas OÜ KETRIKEN vastuhagi Alla Hokkaneni vastu, milles palus välja mõista hagejalt põhivõla 17 500 krooni ja viivise 1 760,50 krooni. Vastuhagi esitaja tugines nõudes ostu-müügi eelläbirääkimiste protokollile ning VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, §-le 113 ja §-le 619. Vastuhagi põhjenduste kohaselt on hageja jätnud täitmata pooltevahelise lepinguga võetud kohustused. Hageja Alla Hokkaneni kui ostja ning Ranna Alijeva ja Nizami Alijevi kui müüjate vahel 24.09.2004 sõlmitud korteri ostu-müügi eelläbirääkimiste protokolli punkti 1.3 kohaselt tegid pooled OÜ-le KETRIKEN ülesandeks juriidiliselt ette valmistada ostu-müügi tehing notariaalseks vormistamiseks ning kontrollida poolte vastastikuste arvelduste korrektsust. Protokolli nr 24/9 punktis 4.4 on fikseeritud, et Alla Hokkanen tasub 5 % korteri müügihinnast OÜ-le KETRIKEN vahendustegevuse eest pärast korteri Vindi 18-111 ostu-müügi lepingu sõlmimist. Korteri müügihind oli 350 000 krooni. Hageja jättis maksmata kostjale kokkulepitud vahendustasu 17 500 krooni. Alla Hokkanen on viivituses alates 08.11.2004 kuni 28.03.2006, kokku 503 päeva. Kostja leidis, et tal on õigus nõuda vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 hagejalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub 7 % aastas. Viivitatud perioodi eest moodustab viivis 1 760,50 krooni, arvestades põhivõla suurust 17 500 krooni.

2(7)

Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Poolte vahel ei ole sõlmitud käsunduslepingut. 24.09.2004 ostu-müügi eelläbirääkimiste protokoll nr 24/9 on sõlmitud müüja ja ostja vahel ning kostja esindaja üksnes protokollis kokkuleppe, mille osaline ta ei olnud. Nimetatud protokolli kohaselt ei ole Alla Hokkanen võtnud endale OÜ KETRIKEN suhtes kohustusi. Korteri Tallinnas Vindi 18-111 leidis endale hageja ise, kostja abistas üksnes notari aja kokkuleppimisel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas 21.12.2007 otsusega Alla Hokkaneni hagi ja mõistis OÜ-lt KETRIKEN hageja kasuks välja 20 000 krooni võlga ja 4 900 krooni kohtukulude katteks. OÜ KETRIKEN vastuhagi Alla Hokkaneni vastu jättis kohus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on OÜ KETRIKEN kviitung–orderiga 03.09.2004 tõendatud asjaolu, et hageja on tasunud kostjale 35 000 krooni. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et kostja tagastas hagejale 15 000 krooni, hagetav summa on 20 000 krooni. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ilmneb, et 03.08.2004 sõlmisid pooled lepingu, mis kandis nimetust „kliendi teenindamise leping“. Hageja väitel tasus ta ettemaksu korteri müügihinna osas, korteri asukohaga Tallinnas Tulika 50-22 ostu-müüki aga ei toimunud. Pooled leppisid lepingu punkti 6.5 kohaselt kokku, et ostja maksab müüjale müügihinna ettemaksuna 20 000 krooni, mida hageja ka tegi, tasudes selle kostjale kui vahendajale. Kostja vastuväidete kohaselt edastas ta hagejalt saadud summa müüjale Viktor Gontšarovile. Kohus asus tuvastatud asjaolude hindamisel seisukohale, et hagi tuleb rahuldada, kuna on tõendatud, et hagetav summa oli käsitletav ettemaksuna, mille hageja on kostjale maksnud. Tegelikkuses tulnuks ettemaks maha arvestada ostu-müügi hinnast. Kuivõrd korteri ost ebaõnnestus, on kostja saanud hagejalt alusetult rahasumma. Kohtuistungil selgitas hageja, et tasus OÜ-le KETRIKEN 10 000 krooni teenuste eest, mida kinnitab allkiri, ja 35 000 krooni, mida kinnitab order-kviitung. Kostja vastuväidete (tlk 17) kohaselt on ta Viktor Gontšarovile edastanud hageja poolt ülekantud 35 000 krooni. OÜ KETRIKEN on esitanud hagiavalduse Viktor Gontšarovi vastu. Harju Maakohtu 10.11.2006 tagaseljaotsusega on kostja kasuks Viktor Gontšarovilt välja mõistetud 54 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 kohaselt peab isik alusetu rikastumise korral andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja tasus kostjale korteri ettemaksu, kuid korteri ostu-müüki ei toimunud. Kohus leidis, et vastuhagi ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 24.09.2004 ostu-müügi eelläbirääkimiste protokoll nr 24/9 on sõlmitud müüja Žanna [peab olema Ranna] Alijeva ja Nizami Alijevi ning ostja Alla Hokkaneni vahel, reguleerimaks suhteid korteri Vindi 18-111 müügilepingu sõlmimiseks. Nimetatud protokoll kajastab, et poolte vastastikuse nõusoleku kohaselt tehti ettepanek kostjale ette valmistada ostu-müügi leping notariaalseks vormistamiseks ning kontrollida poolte vastastikuste arvete korrektsust. Kohus leidis, et esitatud protokoll ei kinnita käesoleva tsiviilasja menetlusosaliste vahelist käsundussuhet VÕS § 619 lg 1 tähenduses. Samuti ei kinnita ükski kirjalik tõend, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe, et nõutavat summat 20 000 krooni tuleb arvestada teenuste osutamise tasuks Vindi tänava korteri ostu-müügi korraldamisel (liidetud tsiviilasja tlk 13). Hageja on selgitanud kohtuistungil (liidetud tsiviilasja tlk 13), et 10 000 krooni tasuti Vindi tänava korteri ostu-müügi 3(7)

vormistamisel. Asjaolu, et hageja selle summa tasus OÜ KETRIKEN töötaja kätte, kinnitab viimase allkirjaga kinnitus (liidetud tsiviilasja tlk 14). Kostja ei ole teistsugust seletust nimetatud summa osas andnud. Tunnistajana andis ütlusi Ljudmilla Sofjakova, kes on hageja ema, kelle ütluste kohaselt tasuti sularahas 10 000 krooni OÜ KETRIKEN töötaja Lilia Bortsova kätte. Tunnistajana andis ütlusi ka Lilia Bortsova, kelle ütluste kohaselt vahendas ta Vindi tänava korteri ostu-müüki, leping sõlmiti ostja ja müüja vahel. Lilia Bortsova kinnitas, et on hagejalt vastu võtnud 10 000 krooni Tulika tänava korteri ostu-müügi vahendamise eest. Samas kinnitas tunnistaja, et ei mäleta täpseid summasid. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 21.12.2007 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad sõlmisid 03.08.2004 kliendi teenindamise lepingu, mille järgi kostja OÜ KETRIKEN pidi osutama hagejale teenuseid korteri asukohaga Tallinnas Tulika 50-22 soetamisel. Kostja nimetatud teenuseid osutaski ning hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi pretensiooni lepingu mittekohase täitmise kohta. Kostja tegi lepingu kohaselt kõik võimaliku tehingu sõlmimiseks: eksponeeris korterit, aitas kaasa müüja (Viktor Gontšarovi) ja ostja (hageja) vahelistele lepingueelsetele läbirääkimistele, aitas hagejat asjaajamisel pangas, broneeris aja notari juures, korraldas notariaalse lepingu ettevalmistamise. Kostja ei vastuta lepingu järgi selle eest, et müüjast tulenevalt jäi korteri müügileping sõlmimata. See, et müüja süül jäi korteri müügileping sõlmimata, on kostja mõjusfäärist välja jääv asjaolu ning ei ole pooltevahelise lepingu kohaselt tingimuseks, mille saabumisel kostja OÜ KETRIKEN peaks lepingus ettenähtud tasust loobuma. Kostjal on õigus saada osutatud teenuste eest tasu 20 000 krooni ning selle summa väljamõistmiseks hageja kasuks puudub seaduslik alus. Apellandi arvates jättis esimese astme kohus põhjendamatult rahuldamata OÜ KETRIKEN vastuhagi Alla Hokkaneni vastu 17 500 krooni ja viivise saamiseks. Kohtule oli esitatud 24.09.2004 ostu-müügi eelläbirääkimiste protokoll nr 24/9, mis sisaldab võlaõiguslikke kokkuleppeid. Nimetatud dokumendi allakirjutamisel oli hageja oluline huvi, et kostja teda abistaks Tallinnas Vindi 18-111 asuva korteri ostmisel ja kostja oluline huvi oli saada hagejalt teenustasu 5 % korteri müügihinnast. Seega olid antud lepingu allakirjutamisest alates mõlemal poolel äratuntavad olulised huvid ning nendega kaasnevad kohustused. Hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi pretensiooni lepinguliste kohustuste täitmise osas. Asjaolu, et hageja tutvustas korterit enne ostmist oma tuttavatele, ei väära fakti, et korteri aitas leida OÜ KETRIKEN, abistas tehingu tegemisel pangas ja notari juures aja broneerimisel, lepingu ettevalmistamisega seonduvate küsimuste lahendamisel jne. Seega on kostja endale lepinguga võetud kohustused täitnud, hageja on saanud Tallinnas Vindi 18-111 asuva korteri omanikuks ning kostjal on tekkinud õigus lepingus kokkulepitud tasule. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et Harju Maakohtu 21.12.2007 otsus on õige ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused 4(7)

Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega leiab, et otsus kuulub osalisele tühistamisele vastuhagi osas materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu tõendite hindamisel. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega Alla Hokkaneni hagi rahuldamise osas ning leiab, et otsus on seaduse nõuete kohaselt põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele kolleegium märgib, et apellandi seisukoht on ekslik, et tal esineb seaduslik õigus Tallinnas, Tulika 50-22 korteriomandi müügilepingu ettevalmistamise eest 20 000 krooni saamiseks. 03.08.2004 kliendi teenindamise leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel, mille kohaselt kostja kohustus vahendama Tallinnas Tulika 50-22 oleva korteri ostmist. Lepingu punkti 6.5 kohaselt pidi ostja, so hageja maksma ettemaksuna 20 000 krooni. Puudub vaidlus, et faktiliselt maksis hageja 35 000 krooni, millest talle tagastati 15 000 krooni. Apellandi väide sellest, et leping jäi müüjaga sõlmimata viimasest olenevatel põhjustel, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hageja maksis kostjale nimelt korteri ettemaksuna 35 000 krooni. Kuivõrd leping jäi sõlmimata on hagejal õigus nõuda raha tagasi VÕS § 1028 lg 1 järgi. Apellandi väide sellest, et hageja on õigustatud esitama nõude V.Gontšarovi kui korteri omaniku vastu, on ekslik. 03.08.2004 a. käsundusleping on sõlmitud poolte vahel ning ka raha on hageja üle andnud kostjale, mitte V. Gontšarovile. Sellest tulenevalt on nõue esitatud õige kostja vastu. Asjaolusid, mis annaksid alust kostjal mitte tagastada nimetatud summat hagejale, kolleegium ei tuvastanud OÜ KETRIKEN vastuhagi jättis maakohus rahuldamata põhjusel, et 24.09.2004 ostu-müügi eelläbirääkimiste protokoll nr 24/9 kajastab poolte ettepanekut kostjale ette valmistada ostu-müügi leping notariaalseks vormistamiseks ning kontrollida poolte vastastikuste arvete korrektsust, kuid ei ole käsitletav käsunduslepinguna VÕS § 619 lg 1 tähenduses. Kolleegium antud seisukohaga ei nõustu. 24.09.2004 ostu-müügi eelläbirääkimiste protokoll nr 24/9 on alla kirjutatud kolme osapoole poolt, so müüja Žanna [peab olema Ranna] Alijeva ja Nizami Alijevi, ostja Alla Hokkaneni ning OÜ KETRIKEN poolt ning on vormistatud reguleerimaks suhteid korteri Vindi 18-111 müügilepingu sõlmimiseks. Nimetatud protokolli punkti 1.3 kohaselt tegid pooled, so. müüjad Ranna Alijeva ja Nizami Alijev ja ostja Alla Hokkanen, kinnisvarafirmale OÜ KETRIKEN ülesandeks juriidiliselt ette valmistada ostu-müügi tehing notariaalseks vormistamiseks ning kontrollida poolte vastastikuste arvelduste korrektsust. Seega anti OÜ KETRIKEN konkreetne käsund VÕS § 619 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja A. Hokkaneni vastuväide ekslik, et poolte vahel ei ole sõlmitud käsunduslepingut. Nimetatud protokolli punkti 4.4. kohaselt leppisid pooled kokku, et Alla Hokkanen maksab OÜ-le KETRIKEN vahendustasuna 5% Tallinnas Vindi 18-111 müügihinnast. Korteriomandi maksumus oli 350 000 krooni, millest 5 % moodustab 17500 krooni. Kolleegium leiab, et nimetatud protokollis sisalduv vahenduse kokkulepe on käsitlev käsunduslepinguna VÕS § 619 lg 1 tähenduses ning selle sõlmimiseks ei ole nõutav notariaalse vormi järgimine. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et korteriomand Alla Hokkanenile müüdi 350 000 krooni eest. Apellatsioonikohtu istungil vastustaja väidetest ilmneb, et OÜ KETRIKEN aitas broneerida notari aega. Sellest vastustaja vastusest ilmneb, et faktiliselt OÜ KETRIKEN täitis 24.09.2004 kokkuleppe tingimusi ning aitas hagejal sõlmida müügilepingut. 5(7)

. Kuivõrd 24.09.2004 kokkuleppes oli kokku lepitud vahendustasu maksmine, siis tuli Alla Hokkanenil maksta OÜ-le KETRIKEN 17500 krooni. Maakohus tuvastas, et A. Hokkanen ka maksis Tallinnas Vindi tänaval asuva korteri ostumüügi korraldamise eest 10 000 krooni, andes selle summa kostja töötaja L. Bortsova kätte 16.08.2004, mida tõendab toimikus olev allkiri raha saamise kohta ( t. lk. 14). Apellandi väidetel nimetatud summa on vastustajale tagastatud, mida viimane eitab. Vastustaja vastuväidetel ei ole talle raha tagastatud ning ta ei nõudnud seda, leides, et see summa oligi antud korteri ostu-müügilepingu vormistamise eest. Kuivõrd raha tagastamise kohta puuduvad usaldusväärsed tõendid, siis on apellandi väide paljasõnaline ja sellega ei saa arvestada. Arvestades eeltoodut loeb kolleegium tõendatuks, et A. Hokkanen oli tasunud 24.09.2004 kokkuleppe täitmiseks 10 000 krooni ning tasumata jäi veel 7500 krooni, millises ulatuses tuleb vastuhagi rahuldada. Vastustaja vastuväited sellest, et tegelikult oli ta ise müügiobjektiks oleva korteri leidnud ning faktiliselt ei osutanud apellant mingit teenust, on ümber lükatud 24.09.2004 kokkuleppe tingimustega, mille kohaselt Tallinnas, Vindi 18-111 korteri ostmiseks oli vajalik valmistada ette dokumentatsioon, milleks andsid nii müüja kui ka ostja OÜ-le KETRIKEN käsundi. Kelle kaudu faktiliselt korter leiti, ei oma antud kokkuleppe puhul tähendust. Vastuhagis taotleb OÜ KETRIKEN Alla Hokkanenilt VÕS § 113 kohaselt viiviste väljamõistmist perioodi eest 08.11.2004 kuni 28.03.2006, so 503 päeva eest. Vastavalt VÕS §le 94 on viivis arvestatud 7% aastas, mis moodustab 0,02 % päevas. Summast 7500 krooni moodustab 0,02 % 1,50 krooni. Viivis perioodi 08.11.2004 kuni 28.03.2006 eest moodustab kokku 754,50 krooni (so 503 päeva x 1,50 krooni). Seega kuulub vastuhagi rahuldamisele summas 8254,50 krooni( 7500 + 754,50). Menetluskulu jaotamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Maakohus on hageja kasuks hagi rahuldamisel välja mõistnud, arvestades vastuhagi ja hagi, õigusabikulu 3500 krooni ja riigilõivu 1400 krooni. Kolleegium leiab, et kehtinud TsMS § 61 lg 1 ja lg 11 alusel tuleb muuta kohtukulude jaotust ning hageja kasuks tuleb välja mõista riigilõiv 1400 krooni ja õigusabikulu TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel 5% rahuldatud hagihinnast, so 1000 krooni. Vastuhagi kuulub rahuldamisele summas 8254,50 krooni. Õigusabikulu tuleb välja mõista proportsionaalselt vastuhagi rahuldatud osale, mis moodustab rahuldatud osast 43% . Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 5% 8254.50 kroonilt moodustab 412,70 krooni, sellest 43 % moodustab 178,50 krooni, mis kuulub väljamõistmisele OÜ KETRIKEN kasuks ja 57% moodustab 234,20 krooni, mis kuulub välja mõistmisele A. Hokkaneni kasuks. Seega kokku kuulub A. Hokkaneni kasuks kohtukuluna väljamõistmisele 2634,20 krooni (õigusabikulu 1234,20 krooni ja riigilõiv 1400 krooni). OÜ KETRIKEN kasuks tuleb A. Hokkanenilt välja mõista riigilõiv rahuldatud hagi osast 8254,50 krooni, mis riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 kohaselt moodustab 650 krooni. Seega kokku kuulub OÜ KETRIKEN kasuks väljamõistmisele kohtukulu 828,50 krooni.

6(7)

Kuivõrd apellatsioonikaebus kuulub osalisele rahuldamisele, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Malle Seppik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.