Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-22-6220
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2022. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
Mxxxxxx Axxxx(pankrotis) pankrotimenetlus
Tsiviilasja number
2-22-6220
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik: Mxxxxxx Axxx (pankrotis; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon:xxxxxxxxx e-post: Pankrotihaldur: Anne Tammer (Advokaadibüroo Tammer & Tammer, Kalevi tn. 9 pk. 4 Tartu 51010; epost: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
28.10.2022 ja 14.11.2022
Saamata nõue € 540,34 4 523,81 558,22 1 431,74 5 280,70 1 560,97 94,95 871,24 2 359,66 2 387,65 1 168,97 3 504,49
Tsiviilasi nr 2-22-6220
Renovum OÜ (14042462) Aktiva Finants OÜ (10746479) Aktiva Portfolio AS (16013522) Aktiva Portfolio AS (16013522) Kokku:
545,26 2 320,93 116,23 499,58 27 764,74
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
Tartu Maakohus kuulutas 18.05.2022. a määrusega välja Mxxxxxx Axxxxpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Pankrotihaldur esitas 17.10.2022. a kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 19.10.2022. a määrusega. 15.11.2022. a esitas pankrotihaldur Anne Tammer kohtule järgmised taotlused: 1. Lõpetada MxxxxxxxAxxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega; 2. Määrata pankrotihaldur Anne Tammeri tasuks 1077,60 eurot (sh käibemaks), millest 292,80 eurot maksta välja pankrotivarast. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 784,80 eurot (sh käibemaks). Tasu maksta büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ (registrikood 10853152), arvelduskonto nr EE772200221074511252 Swedbank AS. Saata kohtumäärus selles osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele; 3. Vabastada pankrotihaldur Anne Tammer pankrotihalduri kohustustest Mxxxxxx Axxxx(pankrotis) pankrotimenetluses;
Tsiviilasi nr 2-22-6220
Tsiviilasi nr 2-22-6220
Tsiviilasi nr 2-22-6220
lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Samuti edastas haldur võlgnikule väljavõtte pankrotiseaduse asjakohastest sätetest. Kuna võlgnik kirjade kättesaamist ei kinnitanud, saatis haldur võlgnikule uue e-kirja 27.05.2022. Võlgnik vastas 30.05.2022: Tere. Kiri käes. Ma mõtlesin tükk aega, et ma ei sooviks ikkagi seda kõike. 31.05.2022 kohustas haldur võlgnikku osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 08.06.2022.a. kell 14:40 Tartu kohtumajas, kuid võlgnik kohale ei ilmunud. Samuti palus haldur uuesti esitada pankrotimenetluses vajalikud andmed. 31.05.2022 saatis võlgnik haldurile ekirja, milles teatas: Ma ei sooviks pankrotimenetlust enam, kas pean tegema avalduse ? Pankrotihaldur vastas võlgnikule samal päeval, et haldur ei otsusta pankrotimenetluse lõpetamise üle. Pankrotihalduri arvukatele telefonikõnedele ei ole võlgnik kordagi vastanud. Pankrotihaldur saatis võlgnikule e-posti teel järelepärimisi pankrotimenetluses vajalike andmete saamiseks veel 02.06.22, 04.06.22, 14.06.22, 01.07.22, 07.07.22, 07.10.22 ja 11.10.22, kuid võlgnik nendele ei reageerinud, nõutud andmeid ei esitanud ega selgitanud, miks ta seda teha ei saa. Küll aga saatis võlgnik haldurile mitmeid e-kirju küsimusega, kas töötukassa raha on laekunud. Võlgnik pidas silmas töötuskindlustushüvitist, mis laekus halduri kontrolli all olevale võlgniku pangakontole, millelt haldur tegi võlgnikule väljamakseid tema kasutuses olevale kontole. Võlgnik ei ole täitnud PankrS § 35 lg-st 2 tulenevat kohustust, mille kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 lg-s 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab võlgnik andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. PankrS § 11 sätestab, et võlgnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Eesti Töötukassa maksab võlgnikule alates 2022. a aprillist töötuskindlustushüvitist, mis võlgniku avalduse alusel kanti aprillis ja mais, so enne pankroti väljakuulutamist, võlgniku kontole EE537700771003111649 AS-is LHV Pank. Seejärel tegi võlgnik Eesti Töötukassale avalduse, mille alusel kanti töötuskindlustushüvitis 07.06.2022 Exxxxx Lxxx kontole EE181010011657194225. Pankrotihalduri hinnangul sai sellise tegevuse eesmärgiks olla ainult oma sissetulekute varjamine pankrotimenetluses. Pankrotihaldur leiab, et töötuskindlustushüvitise väljamaksmise korraldamisega teisele isikule, võlausaldajate esimesele üldkoosolekule mitteilmumisega, vara ja kohustuste nimekirja esitamata jätmise ning haldurile teabe mitteandmisega on võlgnik tahtlikult rikkunud pankrotimenetlusest osavõtu kohustust ja teabe andmise kohustust. Võlgnik ei ole selgitanud, miks ta ei ole täitnud pankrotimenetluses temale pandud kohustusi. Kui isik tahtlikult rikub pankrotivõlgniku kohustusi, on alust eeldada, et ta ei täida ka kohustustest vabastamise menetluses võlgnikul ja usaldusisikul lasuvaid kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hasartmängude mängimine, vastutustundetult ja kergekäeliselt suurtes summades erinevatelt laenuandjatelt kõrge intressiga laenude võtmine, mille tagasimaksmise võimatusest pidi võlgnik aru saama, sest tema töötasu ja varaline olukord seda ilmselgelt ei võimaldanud. Halduri hinnangul on selline võlgniku käitumine käsitletav vara raiskamisena. Võlgnik on 30.05.2022 ja 31.05.2022 avaldanud, et ta ei soovi pankrotimenetlust.
Tsiviilasi nr 2-22-6220
Eeltoodud asjaoludest saab teha järelduse, et võlgnikul puudub huvi kohustustest vabastamise menetluse vastu. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku kohustuste rikkumise tõttu tuleb Mxxxxxx Axxx kohustustest vabastamise menetlus jätta PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel algatamata.
Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Mxxxxxx Axxxx(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu: võlgnik võttis kergekäeliselt ja vastutustundetult laenusid, mängis hasartmänge ja ei tööta. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Anne Tammer vabastada pankrotihalduri kohustusest Mxxxxxx Axxx pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse
Tsiviilasi nr 2-22-6220
määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lõikes 12 on sätestatud, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva PankrS § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotihaldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast (pankrotivarasse on laekunud 292,68 eurot, millelt alammääras halduri tasu oleks 70,24 eurot, mis ei vasta halduri töö mahule). Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 898 eurot, millele lisandub käibemaks 179,60 eurot, kokku koos käibemaksuga 1077,60 eurot. Pankrotihaldur on täitnud oma kohustusi 22,5 tunni ulatuses, Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ-le Advokaadibüroo Tammer & Tammer. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 784,80 eurot, sh käibemaks 130,80 eurot. Pankrotivara arvel on halduri tasu võimalik tasuda summas 292,80 eurot, sh käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on maksimaalselt 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on tööülesandeid täitnud kokku 22,5 eurot kokku tasuga 898 eurot, st haldur on töötunni tasuks arvestanud ca 40 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Anne Tammeri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 22,5 töötunni eest summas 1077,60 eurot, sh käibemaks 179,60 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Tammer & Tammer. Pankrotihalduri tasust 292,80 eurot, sh käibemaks, tasuda pankrotivara arvel. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu täies ulatuses katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot.
Tsiviilasi nr 2-22-6220
Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning Mxxxxxx Axxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 784,80 eurot, sh käibemaks. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Advokaadibüroo Tammer & Tammer. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel või menetluse raugemisel. PankrS § 171 lg 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Mxxxxxx Axxx esitas 18.05.2022. a kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. Avalduses sisaldusid osaliselt kinnitused vastavalt PankrS § 170 lg-le 2. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid takistada tema kohustustest vabastamist. Kuid võlgnik ei ole kinnitanud, et ta kohustub täitma PankrS § -s 173 nimetatud kohustusi. Pankrotihaldur kohustas 31.05.2055. a võlgnikku osa võtma võlausaldajate esimesest üldkoosolekust, kuid võlgnik üldkoosolekule kohale ei ilmunud. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et võlgnik ei ole pankrotihalduri arvukatele telefonikõnedele kordagi vastanud. Samuti ei ole võlgnik reageerinud pankrotihalduri järelepärimistele, nõutud andmeid ei esitanud ega selgitanud, miks ta seda teha ei saa. Võlgnik on teinud Eesti Töötukassale avalduse, mille alusel kanti töötuskindlustushüvitis 07.06.2022 Exxxxx Lxxx kontole EE181010011657194225. Pankrotihalduri hinnangul sai sellise tegevuse eesmärgiks olla ainult oma sissetulekute varjamine pankrotimenetluses. Kohus korraldas 28.10.2022. a võlgniku ärakuulamiseks istungi, kuid kohtul ei õnnestunud kohtukutset kätte toimetada. Kohus on võlgnikule korduvalt helistanud numbrile xxxxxxxx, helistamisel on kutsuv toon, kuid kõne vastu ei võeta. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja edastas võlgnikule kohtukutse TsMS § 3141 kohase hoiatusega. 14.11.2022. a toimunud
Tsiviilasi nr 2-22-6220
istungile võlgnik kohale ei ilmunud. Kohus helistas taas korduvalt võlgniku numbrile xxxxxxxx, helistamisel on kutsuv toon, kuid kõnet vastu ei võeta. Kohus on täpsustanud võlgniku võimalikke kontakte ja tema lähisugulaste (vanemad, õde, lapse ema) kontakte läbi rahvastikuregistri andmebaaside, kuid isikutel kontaktid puuduvad. Ainus kättesaadav kontakt on võlgniku isa Soome Vabariigis registreeritud telefoninumber, millele helistamisel on kutsuv toon, kuid kõne vastu ei võeta. Kohus leiab, et pankrotihaldurile vastamata jätmisega ja istungile mitteilmumisega on võlgnik tahtlikult rikkunud pankrotimenetlusest osavõtu kohustust ja teabe andmise kohustust. Samuti on võlgnik tegelenud vara varjamisega pankrotimenetluses, kui ta on esitanud avalduse oma sissetuleku (töötuskindlustushüvitis) kandmiseks kolmanda isiku kontole. Kui isik tahtlikult rikub pankrotivõlgniku kohustusi, on alust eeldada, et ta ei täida ka kohustustest vabastamise menetluses võlgnikul ja usaldusisikul lasuvaid kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud pankrotimenetluses PankrS 4. peatükis ettenähtud võlgniku kohustusi, st teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust, samuti on võlgnik varjanud oma vara. Võlgniku kohustuste rikkumise tõttu tuleb Mxxxxxx Axxx kohustustest vabastamise menetlus jätta PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel algatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.