Muud › Muud hagiasjad

Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. I. Asjaolud. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 26.04.2002.a. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad laenulepingust tuleneva pandilepingu ehitisele, mis oli abikaasade ühisomand, sest hageja ja kostja J.N on abielus ning abielu ajal omandatud vara on abikaasade ühisvara. Ehitise pandileping rikub hageja kui abikaasa ja kaasomaniku õigusi. Hageja palub tunnistada pandileping kehtetuks ja tunnistada hageja õigust kostjate mitteõiguspärase tegevusega tekitatud kahju hüvitamisele. Kostja AS Hansapank kohtule 27.11.2002.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja J.N kohtule 29.11.2002.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi ja palub selle rahuldada. Hageja on 30.10.2002.a. esitanud kohtule avalduse, milles ta loobub nõudest tunnistada hageja õigust kostjate mitteõiguspärase tegevusega tekitatud kahju hüvitamisele. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 11.03.2008.a. määrusega võttis tsiviilasja menetlusse Rakvere kohtumajas, kohustas hagejat 20-ne päeva jooksul, arvates määruse saamisest, teatama kohtule kirjalikult oma seisukoha hagi edasise menetlemise suhtes, kuna asja algatamisest on möödunud mitu aastat ja hageja arvamus kostja vastuse suhtes puudub. Hageja on kohtumääruse 25.03.2008.a. kätte saanud, kuid kohtule talle antud tähtajas oma seisukohta pole esitanud. Kostja AS Eesti Hoiupank õigusjärglasena AS Hansapank 14.03.2008.a. saabunud kirjalikus seisukohas leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, selle läbivaatamisel aga jätta hagi rahuldamata. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja J.N kohtu antud ajas oma seisukohta kohtule ei esitanud. II. Kohtumääruse põhjendus. 17.06.2008.a. toimunud eelistungile hageja ega kostja J.N ei ilmunud, Mõlemad on 16.06.2008.a. faksi teel saatnud kohtule kirja, milles paluvad asi läbi vaadata kirjalikus menetluses vastavalt TsMS §-le 403. Selle seisukoha esitamine tõendab, et mõlemad menetlusosalised on kohtukutse kätte saanud, kuid kohtu määratud eelistungile ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud, asja läbivaatamist istungil ilma nende kohalolekuta ei taotlenud. Kohale ilmunud kostja esindaja tegi taotluse jätta hagi läbi vaatamata ja selgitas ühtlasi, et laen, mille katteks oli pandileping sõlmitud, on tasutud, pandileping ise on aga algusest peale tühine. Kohus leidis, et menetluse viisi muutmine lähtuvalt TsMS §-st 403 ei ole põhjendatud ja asi tuleb jätta läbi vaatamata järgmistel asjaoludel. Hageja viidatud TsMS § 403 lg. 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Seega on asja kirjaliku menetluse määramine kohtu õigus, mitte kohustus. TsMS § 392 kohaselt eelmenetluses kohus selgitab välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Sama paragrahvi lg. 3 ja 4 kohaselt eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli. Kohus on pooltele andnud piisavalt aega kohtule teatada oma seisukoht asja menetlemise suhtes, esitada oma väited ja vastuväited, kuid ei hageja ega kostja J.N ole seda õigeaegselt teinud. TsMS § 398 järgi kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil. Sama paragrahvi lg. 2 järgi kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud ei ole

piisavalt välja selgitatud. Kuna hageja kohtu kohustust ei täitnud ja hageja seisukoht ei ole selge, siis kohus määras eelistungi toimumise aja ja ühtlasi hoiatas hagejat, et kui ta kohtusse ei ilmu, jätab kohus asja läbi vaatamata või lahendab asja sisuliselt. Seega, kui kohtuistung on määratud, siis tuleb kohtu sellekohast määrust ka täita. TsMS § 200 menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Kohtuistungi päeva eelõhtul saadetud taotlus menetluse vormi muutmiseks on ilmselgelt tehtud menetluse venitamiseks ja selline teguviis on seega menetlusosalise õiguste kuritarvitamine. TsMS § 330 lg. 3 kohaselt uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Kuigi TsMS § 403 lg. 2 kohaselt pooled võivad lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel, siis pole välistatud taotleda järjekordselt menetluse viisi muutmist, et asja menetlemist venitada. Kuna isikul on õigus osaleda oma tsiviilasja läbivaatamisel kohtus, siis on hageja otsustada, kas ta seda soovib või mitte. TsMS § 423 lg. 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Vastavalt TsMS § 409 lg. 1 p. 1, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Hagejat on vastavalt TsMS §-le 409 hoiatatud, et kui hageja ei ilmu eelistungile, jätab kohus hagi läbi vaatamata või lahendab asja sisuliselt. Viidatud asjaoludest lähtuvalt ei ole põhjendatud kohaldada TsMS § 412 lg. 1 p. 1 sätteid. TsMS § 412 lg. 3 kohaselt juhul, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbi vaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. TsMS § 426 lg. 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. TsMS 661 lg. 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg hagi läbi vaatamata jätmise määruse puhul 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus TsMS §-de 200, 403, 409 lg. 1 p. 1, 412 lg. 3, 423 lg. 3, 426, 427, §-de 464-465, 661 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 31. juulil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.