(Õigeksvõtul põhinev otsus) Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse avalikult teatavaks
17. juuni 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-45814
Tsiviilasi
OÜ VVja OÜ V hagi VV vastu võlgnevuste ja täiendavate viiviste saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ VV(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja OÜ V (registrikood XXX, asukoht XXX) Hagejate esindaja vandeadvokaat Piret Blankin Kostja VV(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Martin Männik
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
23. mai 2008
• • • • •
Hagi rahuldada. Välja mõista VV OÜ VVkasuks 801 642 (kaheksada üks tuhat kuussada nelikümmend kaks) krooni ja 25 senti. Välja mõista VV OÜ V kasuks 332 774 (kolmsada kolmkümmend kaks tuhat seitsesada seitsekümmend neli) krooni ja 65 senti. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). Hageja nõue
01.11.2007 esitasid OÜ VV(edaspidi hageja 1; toimik 45814) ja OÜ V (edaspidi hageja 2; toimik 61180) hagi VV(edaspidi kostja) vastu vastavalt 980 000.00 krooni ja täiendavate viiviste nõudes ning 300 000.00 krooni ja täiendavate viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja 1 ja kostja 26.05.2006 laenulepingu (t nr 45814 lk 12), mille kohaselt andis hageja 1 kostjale laenu kogusummas 1 200 000.00 krooni. Laenulepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma koos intressidega tagastama hiljemalt 01.06.2007. Hageja 1 täitis oma laenulepingust tuleneva kohustuse laenulepingu sõlmimise päeval ning kandis kostja arveldusarvele 1 200 000.00 krooni. Nimetatud asjaolu kinnitab maksekorraldus (t nr 45814 lk 13). 12.01.2007 tasus kostja hagejale 1 intressid summas 42 967.00 krooni (t nr 45814 lk 14). 28.05.2007 saatis hageja 1 kostjale teate (t nr 45814 lk 15), milles tuletas meelde laenulepingu saabuvat tähtaega ja palus kostjal laenu põhiosa ja intressid 2007. aasta eest tähtajaks tasuda. 01.06.2007 tasus kostja hagejale 1 intressid summas 30 000.00 krooni (t nr 45814 lk 16). 19.06.2007 tasus kostja hagejale 1 laenu põhiosa summas 200 000.00 krooni ning 04.07.2007 20 000.00 krooni, kokku summas 220 000.00 krooni (t nr 45814 lk 17-18). Kuna kostja ei ole laenusummat laenulepingus kokku lepitud tähtajaks tasunud, on ta enda lepingujärgset kohustust rikkunud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja 2 ja kostja 21.02.2006 laenulepingu (t nr 61180 lk 8), mille kohaselt andis hageja 2 kostjale laenu kogusummas 300 000.00 krooni. Laenulepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma koos intressidega tagastama hiljemalt 01.06.2007. Samal päeval kandis hageja 2 laenusumma 300 000.00 krooni kostja arveldusarvele. Nimetatud asjaolu kinnitab maksekorraldus (t nr 61180 lk 9). Kostja ei ole laenulepingu alusel saadud rahasummat hagejale 2 tagastanud. 12.01.2007 tasus kostja hagejale 2 intressid summas 15 750.00 krooni (t nr 61180 lk 10). 28.05.2007 saatis hageja 2 kostjale teate, milles tuletas meelde laenulepingu saabuvat tähtaega ja palus kostjal laenu põhiosa ja intressid 2007. aasta eest tähtajaks tasuda (t nr 61180 lk 11). 01.06.2007 tasus kostja hagejale 2 intressid summas 7 500.00 krooni (t nr 61180 lk 12). Eeltoodu alusel paluvad hagejad kostjalt välja mõista 26.05.2006 laenulepingu alusel võlgnevus summas 980 000.00 krooni ja 21.02.2006 laenulepingu alusel 300 000.00 krooni ning mõlemalt nõudelt hagi esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised 0,03014% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja 1, et kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist tasunud 270 000.00 krooni, vähendab hageja oma nõuet ning palub hagi rahuldamisel kostjalt välja mõista võlgnevus summas 710 000.00 krooni. Hageja lisas veel, et ei nõustu kostja väitega, et kostja käitumine ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Nimelt oli laenu tagastamise tähtaeg 01.06.2007. Selleks ajaks oli 1 200 000.00 krooni suurustest laenust tasumata 980 000.00 krooni. Tänaseks on tasumata 710 000.00 krooni. Kuivõrd kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust korrektselt täitnud, ei ole ka võimalik rääkida heausksest käitumisest. Sisulisel kohtuistungil jäid hagejad esitatud nõuete ja põhjenduste juurde ja lisasid, et paluvad kuulutada otsus viivitamatult täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja vaidleb vastu hageja 1 nõude suurusele summas 980 000.00 krooni. Kostja ei eita võlgnevust hageja 1 ees, kuid on hagejale 1 tasunud 16.11.2007 laenu põhiosa summas 150 000.00 krooni, 29.11.2007 50 000.00 krooni, 20.12.2007 25 000.00 krooni, 22.12.2007 20 000.00 krooni ja 22.01.2008 25 000.00 krooni (t nr 45814 lk 46-50). Seega kokku on kostja pärast hagi esitamist (kuid enne kui kostja sai teada hagi esitamisest) hagejale 1 tasunud 270 000.00 krooni. Eeltoodu alusel on hageja nõude rahaline suurus 980 000.00 krooni ja viiviste nõue ebaõige. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei ole kunagi eitanud võlgnevuse
olemasolu ning on tasunud hagejale 1 igakuiseid makseid võlgnevuse likvideerimiseks vastavalt oma likviidsete rahaliste vahendite suurusele. Kostja on seisukohal, et tema käitumine ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja 1 oleks kostja hinnangul pidanud püüdma enne hagi esitamist vaidlust lahendada kompromissiga, mistõttu hageja 1 menetluskulud tuleb jätta hageja 1 kanda. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hageja 1 hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole kunagi eitanud ka võlgnevust kostja 2 ees, kuid kostja ei ole põhjustanud ka hageja 2 poolt hagi esitamist kohtusse, mistõttu tuleb ka hageja 2 menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel jätta hageja 2 kanda. Kostja on seisukohal, et TsMS eesmärgipärasel tõlgendamisel peab menetluskulud kandma hageja ka siis, kui kostja vaidlustab üksnes hageja poolt kohtusse pöördumise, hageja poolt nõutava summa suuruse ja hageja menetluskulude nõude, kuid jaatab võlgnevuse olemasolu. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hageja 2 hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja 2 kanda. 23.05.2008 kohtuistungil palus kostja hagejate nõuetelt viivised välja mõista mõistlikus ulatuses. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde.
Kohtu põhjendused Harju Maakohtu 5.märtsi 2008 määrusega tsiviilasjas 2-07-61180 on ühte menetlusse liidetud tsiviilasjad 2-07-61180 ja 2-07-45814. Liidetud tsiviilasja numbriks on 2-07-45814. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 20.02.2008 ja 29.04.2008 kohtule esitatud avaldustes märkinud, et ei eita ega ole kunagi eitanud võlgnevusi hagejate ees. Seega on kostja sisuliselt hagejate nõuded õigeks võtnud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-d 1 ja 2, mille kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §396 lg1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostjalt kuulub laenulepingute alusel väljamõistmisele põhivõlgnevus OÜ VV kasuks 710 000 krooni ja OÜ V kasuks 300 000 krooni. VÕS §113 lg1 kohaselt: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Kostjalt kuulub laenulepingute alusel väljamõistmisele viivis 91 642,25 krooni OÜ VV kasuks ja 32 774,65 krooni OÜ V kasuks.
Kohus on seisukohal, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS §168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et põhjendatud pole
menetluskulude väljamõistmine kostjalt olukorras, kus kostja on hagid õigeks võtnud, samuti on kostja enne VV hagiavalduse menetlusse võtmist tasunud võlgnevust. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.