Asjaõigus › Omandiasjad

14.01.1997.a.oli allkirjastatud elektrienergiaga varustamise Piiritlusakt nr. 2, mille allkirjastasid PEV Harju Elektrivõrk ja AÜ S, AÜ L kui isemajandav subjekt, seal ei figureeri. 2004.a. algasid mõlemal kooperatiivil regulaarselt elektritakistused kuna võimsust kõigile ei jätkunud. Kuna mõlemas kooperatiivis elanike arv kasvas, mõlemas kooperatiivis ehitatakse uusi maju - tekkis küsimus alajaama võimsuse kasutamisest. AÜ KS04.08.2005.a. alajaama kasutamise kirjalikule päringule vastas AÜ L et on alajaama kaasomanik. Elektrialajaam oli paigaldatud ja on tänaseni AÜ KS omandis. 2003.a. toimunud revisjonikontrolli tulemuse käigus avastati lepingu tekst, mis oli allkirjastatud sellel ajal tegutsevate kooperatiivide S ja LA esimeeste poolt. Kooperatiiv AÜ KS ei olnud nimetatud lepingu allkirjastamisest teadlik, leping oli omavoliliselt allkirjastatud esimees MT poolt. Lepingu p.2.2 kohaselt on alajaam poolte ühisomandis, osades, mis vastavad iga poole poolt ehituseks mahutatud rahalistele ja materiaalsetele vahenditele. 01.10.2005.a. toimunud AÜ KS liikmete üldkoosolekul tunnistati leping kehtetuks kuna oli allkirjastatud selleks volitust mitteomava isiku (esimehe) poolt, sest oli vastuolus AÜ KS põhikirja p. 18, 24, 26. Hageja ettepanekule tagada iseseisva elektrienergia sisselülitamise võimalust, kostja ei reageeri. Kostja kinnitab, et tema on alajaama kaasomanik seejuures mingeid dokumente oma positsiooni põhjenduseks ta ei esita, kuigi hageja on korduvalt teda sellest palunud. Hageja leiab, et alajaama omanik on tema, alajaam on alati seisnud ja seisab tänase päevani hageja bilansis ja hageja teostab kogu alajaama remondi- ja profülaktilisi töid. Hageja arvab, et kostjal ei ole alajaamale omandiõigust. Kostja ei ole tasunud alajaama eest, 1978.a. leping kajastab vaid poolte läbirääkimisi, leping on allkirjastamata. Alajaam oli S bilansis, hageja tegi eelarve. Leping, millega lubatakse kostja lülitada alajaama, hageja on selle omanik ja lubas kostjal kasutada jaama, võttis selle eest tasu, alajaam oli bilansis ja on praegu bilansiväline vara, kuna on amortiseerunud, väärtus on null. Hageja palub tunnustada omandit märgitud alajaamale-transformaatorile S võimsusega 160KVA ja jätta menetluskulud kostja kanda. Tõendid: akt 937 P-303 02.11.78, leping 30.05.79, akt nr 2 14.01.97m kiri kostjale 04.08.05, kiri Eesti Energiale 16.12.07, Eesti Energia vastus hagejale, pooltevaheline leping 25.11.01, üldkoosoleku protokolli 01.10.05, majandusaasta aruanne, hageja põhikiri, leping 67/61, saatelehed, eelarve

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista, palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled tegutsesid ühiselt vastavalt lepingule 15.01.78 ehitasid alajaama, selleks et varustada kooperatiive L, S ja K elektriga. K kohustus demonteerima madalpinge liini jaamast ja hageja ning kostja leppisid kokku selles, et ühiselt ehitada kõrgepingeliin, paigaldada ja monteerida alajaam vastavalt projektile ja ehitusloale. Lepingu järgi tuli kulud kanda ühiselt ja kulude jaotus pidi toimuma vastavalt kooperatiivi liikmete arvule, materjalide varustamine ja seadmete hankimine toimus kokkuleppel poolte poolt. Alajaam on kaasomand. 30.05.79 sõlmitud täiendav leping, millega reguleeriti alajaama kasutamist ja kulude küsimusi, kostja pidi esitama liini vastuvõtu ja piiritlusaktid, tasuma elektri eest, hoolduse eest ja hageja pidi elektriliinid ja jaama hoidma tehniliselt korras. Kulud pidid jagunema kooperatiivi liikmete vahel võrdselt. 26.11.2001 leping kinnitab, et alajaam on kaasomandis, et osade suurus vastab poolte rahalisele ja materiaalsele panusele, hageja haldab alajaama. 25.11.2001 leping on kehtiv, hageja juhatuse esimees võis MTÜS § 26 lg 1 järgi sellele alla kirjutada. Kaasomand tekkis tegelikult 15.01.78 alusel sõlmitud kokkuleppe alusel, seega 25.11.2001 lepingul ei ole tähendust. Hageja

üldkoosolek ei saanud kehtetuks tunnistada 25.11.2001 lepingut sest seda sai vaid teha kohus. Lisaks on sellise lepingu vaidlustamine aegunud. Majandusaasta aruannetega ei saa hageja tõendada omandit alajaamale tervikuna, bilansivälise kandega ei saa tõendada omandit asjale. 15.01.78 leping on esitatud koopiana, mis on tõestatud Harju Rajooni Saku külanõukogu poolt, seega ei tõusetu lepingu usaldamatust. Kostja tasus jaama hoolduskulude eest, kuid nende küsimuste lahendmaine kuulus hageja kompetentsi, kõrgepingliinide tasude tõstmine ei seostu kaasomandi tekke küsimisega. Esitatud kauba saatelehed ei ole arved, nendest ei nähtu kauba saajat, kokkulepe 67/61 on dateerimata, arvestades allakirjutanud isikuid, siis võis see olla sõlmitud enne 25.11.2001 ega mõju seega lepingu kehtivusele, samuti ei nähtu lepingust 67/61, kellele kuulub alajaam. Tõendid: 15.01.78 leping, tugines ka hageja tõenditele

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Poolte vahel puudus vaidlus selles, et 1978 ehitati transformaator–elektrialajaam S võimsusega 160 KVA, mistõttu puudub vajadus anda hinnangut energiamüügi aktile 937-P-303, piiritlusaktidele (lk 14-15, 20, 22) aktile nr 2. Vaidlus tekkis selle üle, kas hageja on terves ulatuses märgitud alajaama omanik. Vaidlust ei ole ka selles, et kooperatiiv S õigusjärglane on AÜ KSja AÜ LA õiguseellane vastavalt kooperatiiv L. Märgitud ajal, so 1978.a. kehtinud TsK §-de 438 lg 1 ja 440 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuvad pooled ühise tegutsemise lepingu järgi ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas ehitamiseks. TsK § 440 lg 1 järgi tasuvad lepingu pooled § -s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel ning lg 2 järgi on lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara nende kaasomandiks. TsK § 439 lg 1 järgi toimub ühise tegutsemise lepingu osaliste ühiste asjade ajamine nende kokkuleppel ning lg 2 järgi siis, kui ühise tegutsemise lepingu osalised tegid ühise tegutsemise juhtimise ülesandeks ühele lepinguosalisele, pannakse temale ka lepinguosaliste ühiste asjade ajamine. Kostja esitatud AÜ L, S ja K vahelisest lepingust 15.01.1978 (lk 50) nähtub, et kooperatiiv K pidi demonteerima oma jõududega madalpinge elektriliini ja vastava materjali andma üle kooperatiividele L ja S (p 1). Punkti 2 järgi pidid S ja L ehitama kõrgepinge elektriliini, paigaldama ja monteerima alajaama ranges vastavuses projektiga ja ehitusloaga ning nende kooperatiivide, so S ja L rahaliste vahenditega. Punkti 3 alusel kohustusid pooled ühiselt kandma elektriliinide ja alajaama ehitamisega seotud kulud ning nende jaotus toimus vastavalt kummagi kooperatiivi liikmete arvule. Lepingus on märgitud nii L kui Si liikmete arv ning arvestus tööde kulude osas ja kokkulepe kooperatiivide vahel kulude jagamise kohta, mille kohaselt oli L osa 3558,40 rbl ja Si osa 1779,20 rbl (lk 51). Lepingu punktist 7 nähtub, et ehitustööde üldine juhtimine pandi S . Lepingul on ka märge, millega on hr I andnud korralduse L. T maksta S 3344 rbl. Hinnates esiteks märgitud lepingu eesmärki, millega kohustusid S ja L ehitama, paigaldama, monteerima alajaama mõlema kooperatiivi vahenditega, teiseks kulude arvestust ja jaotust vastavalt mõlema kooperatiivi liikmete arvule, kolmandaks, et ehituse asjaajamise korraldus pandi kokkuleppel Sile ning neljandaks korraldust tasuda Sile 3344 rbl, mis vastab sisuliselt L jaotuse suurusele (3558,40 rbl), leiab kohus, et märgitud lepinguga on kostja tõendanud, et poolte õiguseellaste vahel oli ühise tegutsemise leping TsK 438 lg 1, 2, § 439 lg 1, 2 ja 440 lg 1 järgi ja seda ühiseks alajaama-transformaatori ehitamiseks selleks et tagada liikmeskonna varustamine elektriga. Seda, et alajaam-transformaator valmis ehitati, vaidlustatud ei ole ja seega on TsK § 438 järgi lepinguosalisele ühise tegutsemise tulemusena loodud alajaam-transformaatori nende lepinguosaliste kaasomandis ehk ka käosolevate vaidlevate poolte kaasomandis. Hageja on kohtule esitanud 30.05.1979 a. lepingu, milles tuginetakse samuti eelmärgitud ja kohtu poolt hinnatud 15.01.1978 lepingule ning kohtu arvetes kinnitab märgitud 30.05.1979 kokkuleppe just 15.01.1978 sõlmitud ühise tegutsemise lepingu

olemasolu ning seega on ainetu hageja väide, et 15.01.78 lepingu väljavõtte koopial lepinguosaliste allkirjade puudumine tähendaks lepingu puudumist või olematust. Lisaks on märgitud lepingu õigsust kinnitatud Harju Rajooni Saku Külanõukogu ning seega ei saanud koopia õiguse kinnitaja sinna allkirju märkida, koopia on tõestatud seda tõestava isiku allkirjaga ja viidatud lepinguosaliste esindajate nimedele. Hageja poolt kohtule esitatud 30.05.1979 a. leping reguleerib transformaatori kasutamist, ekspluatatsiooni, elektri eest tasumist, mis iseloomustab kaasomandi kasutamisega seonduvaid kulusid jmt kaasomanike vahel. Kohtule on esitatud ka hageja poolt AÜ KS ja AÜ LA 25.11.2001 sõlmitud leping, mis reguleerib poolte suhteid jaama teenindamisel (leping p 1). Asjaolu, et pooled on märkinud lepingu p-s 2.2. et märgitud alajaam on nende ühisomandis, ei tähenda samuti omandi tekkimist, sest märgitud alajaama kaasomand tekkis pooltel varemmärgitud ühise tegutsemise lepingu alusel ehitamisega ning selle tõttu ei oma vaidluses mingit tähendust kaasomandi tekkimises, kas hageja on oma koosolekul pidanud lepingut kehtetuks või mitte selle tõttu, et 25.11.2001 lepingule on justkui alla kirjutanud isik, kellel puudus selleks õigus. Kohus nõustub siinkohal kostjaga ja peab vajalikuks märkida, et märgitud lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 67 alusel sai vaieldavat tehingut kehtetuks tunnistada kohus ja seda vastava hagi esitamisega teise lepingu poole vastu; antud juhul on üldkoosoleku otsus 4 (lk 29), millega tunnistati leping kehtetuks, hageja sisemine dokument, mis ei loo õiguslikke tagajärgi lepingu teisele poolele ja seega ei anna kohus hinnangut hageja põhikirjale või selle võimalikule rikkumisele. Asjaolu, kelle bilansis on/oli märgitud alajaam-transformaator, ei oma vaidluses mingit kaalu, sest kaasomand märgitud alajaamale poolte vahel tekkis ühise tegutsemise lepingu alusel ning bilansis tehtavad kanded on vaid raamatupidamisliku tähendusega ega loo omandit, mistõttu ei anna kohus hinnangut ka hageja majandusaasta aruandele. Hageja väited sellest, et kostja ei ole raha tasunud, ei oma vaidluses kaalu, sest rahanõuet kostja vastu ei ole hageja esitanud ning iseenesest võla olemasolu ei välista kaasomandi tekkimist ülalmärgitud ühise tegutsemise lepingu alusel asja ehitamisega. Hageja poolt kohtule esitatud saatelehed, arvestused (lk 62-66) kulude kohta kinnitab vaid asjaolu, et hageja õiguseeellane täitis kohtu arvates lepingust talle tulenevat ehitamisega seonduva asjaajamise kohustust. Ka hageja poolt kohtule esitatud käsikirjaline leping (lk 67) poolte õiguseellaste vahel kinnitab pooltevahelisi suhteid elektrienergia kasutamiseks kostja õiguseellase poolt, so elektris sisselülitamiseks jmt (2a, v, 3) samuti kulude jaotamises võimalike remontidega (punkt 2 b) kandmisel, mis aga ei tähenda seda, et kostja ei ole alajaama kaasomanik, mille kasutamisega seonduvaid probleeme eelmärgitud lepingus reguleeriti. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lg 2 järgi on omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kuna kostja on tõendanud, et tema omand, antud juhul kaasomand transformaator-alajaamale S on tekkinud ehitamisega vastavalt ühise tegutsemise lepingule 15.01.1978, siis tuleb hageja hagi omandiõiguse tunnustamiseks märgitud asjale kui tervikule jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus on tehtud ja seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.