Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse avalikult teatavaks
17. juuni 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-24270
Tsiviilasi
MV hagi SK vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MV(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja vandeadvokaat Martin Männik Kostja SK(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar
Kohtuistungi toimumise aeg
23. mai 2008
MV hagi SK vastu võla nõudes rahulda. Välja mõista SK MV kasuks 54 208 (viiskümmend neli tuhat kakssada kaheksa) krooni ja 86 senti. Välja mõista SK MV kasuks viivis 0,05 (null koma null viis) protsenti päevas alates 15.oktoober 2007 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). Hageja nõue 28.06.2007 esitas MV(edaspidi hageja) hagi SK(edaspidi kostja) vastu 54 208.83 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.12.2006 laenulepingu nr 123-1 lisa (t lk 16). Laenulepingu p 1.1 kohaselt andis hageja kostjale täiendavalt laenu summas 17 000.00 krooni ning laenu kogujääk seisuga 21.12.2006 jäi 62 306.97 krooni. Laenulepingu p 1.3 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu hiljemalt 20.10.2007. 21.12.2006 allkirjastasid pooled ka maksegraafiku laenu tagastamiseks (t lk 17). Maksegraafiku kohaselt pidi kostja
tagastama laenu igakuiste maksetena. Maksed sisaldasid nii põhivõlga kui ka intresse. Pooled allkirjastasid ka üleandmise-vastuvõtmise akti (t lk 18). Kostja on jätnud hagejale tasumata graafikujärgsed maksed alates 15. märtsist 2008. Kostja on tasunud vaid kaks maksegraafikujärgset osamakset, seega on hageja põhinõue 50 602.87 krooni. 04.06.2007 edastas hageja esindaja Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi tähitud kirjaga nr 1076 kostjale nõude lepingurikkumise kõrvaldamiseks (t lk 19-20). Nimetatud kirjas on hageja märkinud, et kui kostja ei tasu hagejale sissenõutavaks muutunud võlgnevust hiljemalt 11.06.2007, palub hageja lugeda laenuleping nõuetekohaselt ülesöelduks. Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt ka intresse maksete eest, mis oleks maksegraafiku kohaselt tulnud teha 15.märtsist 2007 kuni 15.oktoober 2007 summas 3 605.96 krooni. Kokku on hageja nõue 54 208.83 krooni. Laenulepingu p 2.2 kohaselt laenusaaja maksab viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 50 602.87 krooni, intressid summas 3 605.96 krooni ning viivised põhinõudelt 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et 04.06.2007 kiri on kostjale saadetud ning arvatavasti sai ta selle ka kätte. Kostja on ise ka põhivõlga tunnistanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 lg 2 p 3 kohaselt peab kostja oma vastuses hagile teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Kostja on minetanud vastuväite esitamise õiguse, millise kohaselt ta enam hagi ei tunnista. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või OÜ. koostööd võlgnikuga. Antud juhul oli kostjal sõlmitud tööleping ettevõttega I Töölepingu kostjaga sõlmis I OÜ nimel KV ning tööülesandeid andis ja nende täitmist kontrollis MV. Suulise kokkuleppe järgi läks kostja palgast osa automaatselt vaidlusaluse laenulepingu maksegraafiku järgsete maksete tasumiseks. Selliselt toimis asi kuni 2007.a veebruarini. 2007.a märtsist alates kostja enam palka ei saanud. I OÜ ainuke juhatuse liige on KV, kes oli ka laenulepingu nr 123 ja maksegraafiku sõlmimise ainukeseks tunnistajaks. KV ja MV on abikaasad. Seega on kostja suhtes käitutud hea usu põhimõtte vastaselt, lõpetades 2007.a märtsist kostjale töötasu maksmine ning seetõttu ka laenulepingu täitmine. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama sätte lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 119 lg 2 kohaselt võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Nimetatud asjaolusid ei ole hageja hagiavalduses välja toonud. Ka 04.06.2007 kirjalikus nõudes ei ole hageja esindaja märkinud, millisele arveldusarvele peab kostja võlgnevuse tasuma. VÕS § 113 lg 4 kohaselt võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Antud juhul kestab vastuvõtuviivitus tänaseni, kuna ka hagimaterjalidest ei nähtu hageja aadressi ega arveldusarve numbrit võlgnevuse tagastamiseks. Eeltoodu alusel tunnistab kostja hagi osaliselt põhinõude osas summas 50 602.87 krooni. Sisulisel kohtuistungil, kui kompromissi sõlmimine ebaõnnestus, muutis kostja oma seisukohta, mille kohaselt ta hagi ei tunnista, kuna hageja ei ole tõendanud 05.06.2007 teate kättesaamist kostja poolt. Seega oleme seisukohal, et laenulepingu ülesütlemist ei ole toimunud ning seega puudub alus hagi rahuldamiseks.
Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus 21. detsember 2006 sõlmitud laenulepingu olemasolus. Ka on kostja algselt tunnistanud võlgnevuse olemasolu põhivõlgnevuse 50 602,87 krooni suuruses summas. VÕS §396 lg1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg1 kohaselt laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on kokku leppinud 14 protsendilises aastaintressis (lepingu p 2.1.) Hagiavalduse kohaselt on intressisummaks 3 605,96 krooni. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 50 602,87+3 605,96= 54 208,86 krooni. Lisaks põhivõlgnevusele ja intressile kuulub kostjalt väljamõistmisele ka viivis. VÕS §113 lg1 kohaselt: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Pooled on kokku leppinud viivistes 0,05 protsenti tähtajaks tasumata summalt (lepingu p 2.2.). TsMS §367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Laenulepingu punktis 1.3. on pooled kokku leppinud, et laenusaaja kohustub laenu tagastama lõplikult hiljemalt 20. oktoober 2007. Seega kuuluvad viivised väljamõistmisele alates 15.oktoober 2007 kuni põhinõude täitmiseni. Vastuseks kostja seisukohtadele peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohus on seisukohal, et kostja ei saa omaksvõtust loobuda. TsMS §231 lg3 kohaselt omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sellised asjaolude esinemine pole aga tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et lepingu ülesütlemine ei ole toimunud nõuetekohaselt, kuulub hagi rahuldamisele, kuivõrd nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et tuvastamist pole leidnud, et hageja oleks vastuvõtuviivises VÕS §119 mõttes. Asjaolu, et kostja oli sõlminud tööleping OÜ I G , ei puutu käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse. OÜ I ei ole käesolevas menetluses menetlusosaline. Kohus märgib siinjuures ka veel, et töölepingu lõpetamine kostjaga OÜ I poolt ei tõenda hageja hea usu põhimõtte vastast käitumist käesolevas asjas. TsMS §162 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.