AS Kohtla-Järve Soojus hagi M.P. vastu 1 014,68 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
P.P. (volikirja alusel)
Kostja:
M. P. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
M.P. (IK xxx, volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M.P. AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 1 014 (üks tuhat neliteist) krooni 68 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Hageja menetluskulud peab kandma kostja.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.AS Kohtla-Järve Soojus esitas 01.06.2006. a kohtule hagi M. P. vastu tasumata teenustasude 1 014,68 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on jätnud kostja õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arved, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.04.2006. a on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 1 014,68 krooni. Hageja tugineb asjaõigusseaduse (AÕS) § 26, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027.
II Kostja vastus
2.Kirjalikus vastuses hagile (tl 14) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Kostja märkis, et hageja on arvestanud teenustasu vannitoas (2,10 m2) asuva külma siugtoru eest. Kostja leiab, et ta on piisavalt tasunud sisuliselt tarbimata kuuma vee eest, kui arvestada tarbimist ühe inimese kohta perioodil, mil puudus veemõõtur. Kostja lisas vastusele korteriühistu Puru tee 24 tõendi, mille kohaselt KÜ registreerimise ajal – 27.07.2001. a, maja sooja veega varustamine puudus.
III Hageja seisukohad
3.Hageja kostja seisukohtadega ei nõustunud. Hageja märkis (tl 21), et kostja on kaasomanikuna kohustatud maksma ka üldkasutatavate ruumide kütmise eest, korterit läbivast soojavee torustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest. Kostja korteri köetavaks jääkpinna suuruseks on arvestatud 2,10 m2, mille eest kostjal on kohustus tasuda. Kostja viide vannitoa siugtoru eest tasumise nõudele on ekslik. Kütteperioodi vahelistel kuudel on hageja arvestanud soojavee varustuse kaudseid kulusid vastavalt majandusministri 11.08.1997. a käskkirjaga nr 86 kinnitatud Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikale. Kuna soojusenergia kaudsete kulude puhul on tegemist soojuskadudega elamu ühiskonstruktsioonides ja trassides, millede kaasomanikuks on kõik elamu korteriomanikud, siis nende soojuskadude maksumuse tasumise kohustus lasub ka kostjal, kui elamu kaasomanikul. Kostja on oma vastusele lisanud KÜ tõendi, millega soovib nähtavasti
tõendada sooja vee varustuse puudumist. Hageja palus KÜ-l selgitada kostja poolt esitatud tõendi sisu. KÜ esimehe selgituste kohaselt (tl 22) oli elamu üleandmise päeval ja sellele järgnenud veel mõne päeva jooksul puudunud elamu soojusenergiaga varustamine.
4.Hageja esitas KÜ Puru tee 24 esimehe poolt 27.06.2006. a kostjale väljastatud tõendi kohta kirjaliku selgituse (tl 22).
IV Kostja seisukoht
5.Kostja esindaja esitas 24.01.2008. a vastuse hageja seisukohale (tl 27-36). Kostja esindaja märkis, et vannitoas asuv külm siugtoru vähendab kogu korteri soojust, tekib niiskus ja vannitoas hallitab. Kostjale on arvestatud 12 m3 kuuma vee eest 347,40 krooni (1 m3 = 28,95 krooni), vannitoa kütmise eest (2,1 m2) 945 krooni, viivist 46,74 krooni. 05.09.2003. a arvega on tagastatud 10 m3 kuuma vee maksumuse tasu 220,80 krooni.
V Hageja seisukoht
6.Hageja esitas 11.03.2008. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 47-48), soojusenergia eest esitatud arvete, laekumiste ja võlgnevuste arvestuse (tl 49-53) ning arved perioodil oktoober 2002. a kuni august 2004. a (tl 54-76). Hageja märkis, et Puru tee 24 elamus oli kunagi tõesti kogu elamu ulatuses rikutud sooja vee tagasivool, mille tõttu jäid korterite vannitubades siugtorud külmaks. Kuid see probleem oli kogu maja ulatuses. Elamus tarbitud soojusenergia hulk oli mõõdetud soojasõlmes asuva soojusmõõturiga ja jagatud korteriomanike vahel. Elamu korterite vannitubades olevate siugtorude korrasoleku eest vastutavad korteriomanikud aga mitte elamu soojustarnija. Alates 03.10.1996. a on kostja korteris paigaldatud soojavee mõõtur ja tarbitud sooja vee arvestus toimus mõõturi järgi, kusjuures tarbitud kuuma vee hulgast teatas kostja ise hagejale. Alates aprillist 2001. a lisandub soojusenergia jaotamise teenustasu 10,80 krooni. Analüüsides 2002, 2003 ja 2004. a arvestusi ja kostja poolt teostatud tasumisi, saab järeldada, et kostja on kütteperioodide vahelisel ajal talle arvestatud sooja vee varustuse kaudsete kulude eest tasunud. Kostjale tehti tagasiarvestus 10 m3 tarbitud sooja vee osas hinnaga 27,57 krooni kuupmeeter, millele lisandub käibemaks 5%. Kuni 2004. a septembrini teostas hageja elamu korteriomanikega neile osutatud teenuste eest otsearveldust. Alates 2004. a septembrikuust tarbitud soojusenergia eest on hageja esitanud ühiseid arveid terve elamu kohta korteriühistule.
VI Kostja seisukoht
7.Kostja esindaja märkis (tl 88, 95), et kuna kuum vesi siugtorus ei tsirkuleerinud, tuli pikalt sooja vee kraanist külm vesi, mida oli vaja kütta gaasiga, samas arvestas soojavee mõõtur kraanist jooksvat külma vett. Käesoleval ajal arvestab hageja faktiliselt tarbitud soojusenergia eest.
VII Kohtu põhjendused
8.Kohus tuvastas, et kostja M. P. on korteri asukohaga xxx omanikuna kinnistusraamatusse kantud 11.04.2000. a (tl 7). AS Kohtla-Järve Soojus esitatud arvestuse kohaselt võlgneb kostja hagejale 1 014,68 krooni tasumata jäetud tarbitud soojusenergia eest (tl 8, 40-44).
9.Vastavalt TsMS § 438 hindab kohus otsust tehes, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01. juulit 2002. a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 23 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 01. juulit 2002. a.
12.Võlgnevus tekkis M. P. ajavahemikus 07.1997 – 17.09.2004. a (tl 41-44). Seega osaliselt hõlmab ajavahemik 01.07.2002. a eelnevat aega ning langeb tsiviilkoodeksi (TsK) kehtivuse aja perioodi.
13.Kuni 30.06.2002. a kehtisid TsK alusetu rikastumise sätted (TsK § 477) ning alates 01.07.2002. a kehtivad VÕS § 1027 jj alusetu rikastumise sätted.
14.Ekslikud on hageja viited nõude alusena AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002. a kehtinud AÕS § 26 redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 redaktsiooni. KOS § 13 on aga kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes.
15.Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista alusetult säästetud 1 014,68 krooni. Vastavalt hageja poolt esitatud arvete, laekumiste ja võlgnevuste arvestusele on kostja M. P. jätnud hagejale perioodil 07.1997 -17.09.2004. a tasumata 1 014,68 krooni tarbitud soojusenergia eest (tl 40-44).
16.Kostja hagi ei tunnista, leides, et hageja nõuab 1 014,68 krooni teenuste eest, mis on faktiliselt arvestatud 2,10 m2 vannitoa külma siugtoru eest (tl 14). Kuna vannitoa siugtoru oli aastate vältel külm, leiab kostja, et nõuda tasu kütmata vannitoa toru eest on põhjendamatu. KÜ Puru tee 24 tõendi kohaselt kinnitab korteriühistu esimees, et korteriühistu registreerimise ajal 27.07.2001. a oli mõned päevad soojaveevarustus häiritud. Probleeme oli mõnedes korterites, kus ei soojenenud torud (konkreetseid kortereid nimetada ei ole võimalik) (tl 22).
17.Kostja selgitas kohtuistungil 21.02.2008. a, et kuna vannitoas oli radiaator külm, tegi ta vannitoa kohta eraldi arvestuse, millega võttis korteri kütmise üldpinnast maha 2, 10 m2 ja tegi ümberarvestuse palju oleks pidanud maksma keskkütte ja vee soojendamise eest (tl 46).
18.Hageja esindaja leiab, et kostja on kaasomanikuna kohustatud maksma üldkasutatavate ruumide kütmise, korterit läbivast soojavee torustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbiva soojuse eest. Kostja korteri köetavaks jääkpinna suuruseks on arvestatud 2, 10 m2, mille eest on kostjal ka kohustus tasuda. Kütteperioodi vahelistel kuudel arvestas hageja soojaveevarustuse
kaudseid kulusid majandusministri 11.08.1997. a käskkirjaga nr 86 kinnitatud Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika kohaselt. Kuna soojusenergia kaudsete kulude puhul on tegemist soojuskadudega elamu ühiskonstruktsioonides ja trassides, mille kaasomanikuks on kõik elamu korteriomanikud, siis soojuskadude tasumise kohustus lasub ka kostjal kui korteriomanikul.
19.Kohus leiab, et keskküttesüsteemi puhul on tegemist korteriomanike kui elamu kaasomanike varaga. Vaidlusalune usstoru on keskküttesüsteemi üks osa, mis sõltumata tema asukohast (ka siis kui asub korteriomandi reaalosa piires) kuulub korteriomanike kaasomandisse.
20.KOS § 2 lg 1 sätestab korteriomandi eseme reaalosa mõiste ning sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Nimetatud sätetest tuleneb, et elamusisese küttesüsteemi püstakud on korteriomanike kaasomandis.
21.Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi keskküttesüsteemi püstakuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest (sama seisukohta on väljendanud Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-38-05).
22.Kuni korteriomandi seaduse vastuvõtmiseni 15.11.2000. a kehtinud eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 järgi korraldas elamu haldamist kuni elamu üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele eluruumide erastamise kohustatud subjekt.
23.Seega leiab kohus, et teenuse osutaja ei saanud mõjutada ega vastutada elamusisese keskküttesüsteemi korrasoleku eest.
24.Kostja, tehes ise ümberarvestuse, tasus sisuliselt sooja tarbimise eest oma äranägemise järgi. (tl 46).
25.30.10.2002 -06.09.2004. a on hageja arvestanud kostjale soojusenergia tarbimise eest 7 903, 63 krooni, millest kostja M. P. on tasunud 6 888, 95 krooni. Seega on kostja võlg hageja ees 1 014,68 krooni ( 7 903,63 – 6 888,95 = 1 014,68 krooni).
26.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
VIII Menetluskulud
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
28.Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2).
29.Kuna kohus rahuldab hagi, kannab hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud kostja M. P.
30.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.