Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 85% ulatuses kostja xxx kanda ja 15% ulatuses hageja OÜ xxx kanda. Edasikaebamise kord

MENETLUSE KÄIK

01.04.2008.a esitas OÜ xxx Harju Maakohtule hagi xxx vastu, milles palub kostjalt välja mõista laenusumma 1854,15 krooni, intressi laenu kasutamise eest 37,04 krooni, leppetrahvi 472,80 krooni, hageja tehtud kulutused summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 528,43 krooni ning edaspidi 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.12.2006.a tähtajalise laenulepingu nr LT6108-061206 (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 20 000 krooni, intressimääraga 24% aastas, viivisega 0,25% päevas tasumisega viivitatud summalt. Kohustuse rikkumise puhuks leppisid pooled kokku leppetrahvi 25% tagastamata laenusummast, samuti lepiti kokku, et kostja hüvitab hagejale kõik kulud, mida hageja teeb kohustuste rikkumise tõttu. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja jätnud tagastamata saadud laenust 1854,15 krooni ja tasumata intressi 37,04 krooni. Viivisevõlgnevus on 528,43 krooni. Kostja ei ole tasunud ka leppetrahvi summas 472,80 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja teinud kulutusi ja nõudnud nende hüvitamist kostjalt 500 krooni ulatuses. Kostja ei ole kulutusi hagejale hüvitanud. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile xxx ning kohustas kostjat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale 13.05.2008.a isiklikult kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi saab rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

2-08-12012 Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, leppetrahvi, rikkumisega seoses hagejale tekkinud kulu ja viivise, samuti alates hagi esitamisest viivise protsendina tagastamata summalt. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja viivise ning leppetrahvi osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, ja 6, § 113 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel. Hageja nõude osas kostja lepingurikkumisega seonduva kulu hüvitamiseks summas 500 krooni jätab kohus rahuldamata. VÕS § 113 lg-s 5 sätestatut arvestades ei ole nimetatud nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 500 krooni ei ületa hagis nõutavat viivist 528,43 krooni (vt nt: Riigikohtu 19.12.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07, p 14). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2892,42 krooni ja jätab rahuldamata 500 krooni nõude. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 esimese lause kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi 2892,42 krooni ulatuses, mis moodustab ligikaudu 85% hageja nõudest (3392,42 krooni). Lähtudes eeltoodust, jätab kohus menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ning 15% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.