Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja 10195 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.04.2006.a suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus valmistama söögilauale jala. Töö hinnaks lepiti kokku 8 640 krooni, millele lisandus käibemaks, kokku seega 10 195 krooni. Hageja tasus kostjale 25.04.2006.a 5097.50 krooni ja 05.06.2006.a 5097.50 krooni. 05.06.2006.a teatas kostja hagejale, et töö on valmis. Kodus avastas hageja, et kui ühendada lauaplaat lauajalaga, siis laud tugevalt kõigub, mistõttu on laud kasutamiseks kõlbmatu. Olles veendunud, et lauda ei saa otstarbekohaselt kasutada, võttis kostja esindaja lauajala oma valdusesse ja lubas selle parandada. Oktoobris teatas kostja hagejale, et lauajalg on parandatud kujul valmis, kuid nõudis lisatööde eest 2000 krooni tasumist. Hageja oli seisukohal, et tal ei ole kohustust lisaraha tasuda, sest töövõtja peab kandma töö puuduste kõrvaldamisega seotud kulutused. Hageja püüded asja kohtuväliselt lahendada ei õnnestunud. Kuna kostja oluliselt rikkus töövõtulepingut –VÕS § 642 §2 lg 2, taganes hageja 16.11.2006.a lepingust ja saatis kostja asukoha aadressile nõude tagastada tasutud 10 195 krooni. Kostja raha tagastanud ei ole. Laujalg on kostja valduses, mistõttu on tellijapoolsed kohustused, mis tulenevad lepingust taganemisest, täidetud. Vastuseks kostja esitatud vastuväidetele märkis hageja järgmist: kuna lauajalga ei olnud võimalik kasutada lauajalana, sest laud kõikus, siis järelikult ei sobinud töö selleks otstarbeks, milleks hageja seda vajas. Kostja pidi seda otstarvet lepingu sõlmimise ajal teadma, sest hageja võis tugineda kostja erialastele oskustele ja teadmistele. Hageja leidis, et kokku ei lepitud mingites tavapärastes lauaplaadi omadustes ning ka selles, millised need on. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on soovinud lauaplaadina kasutada n.ö tavapärasest raksemat lauaplaati. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, sest leidis, et hagejal puudus õigus lepingust taganemiseks. Kostja võttis omaks, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 07.04.2006.a töövõtuleping, mille esemeks oli tellija joonistele vastava lauajala valmistamine. Hageja andis kostjale üle autorijoonised, mille järgi kostja töö teostas. Pärast hageja poolt töö vastu võtmist 2006.a juunis ilmnes, et hageja enda jooniste järgi valmistatud lauajalg ei olnud võimeline kandma hageja poolt soovitud lauaplaati. Kostja oli nõus tegema lisatöid ja muutma või täiustama laujalga, mille eest tuleb hagejal tasuda lisatasu. Lisatööde tegemine ei olnud mingis mõttes käsitletav töö parandamisena. Kostja leidis, et ta on saavutanud kokkulepitud tulemuse ning valmistanud täpselt hageja nõuetele ja joonistele vastava lauajala. Kuna ta ei ole töövõtulepingut rikkunud, puuduvad hagejal nii formaalsed kui materiaalsed alusel lepingust taganemiseks. Kostja märkis ka, et probleem seisnes selles, et hageja soovib tellitud tööd kasutada viisil, millest ta kostjale tellimust esitades teada ei andnud. Valmistatud lauajalal on selle tavapärasel viisil kasutamiseks vajalikud omadused. Poolte vahelise töövõtulepingu tingimuseks ei olnud, et lauajalg peaks suutma kanda tavapärasest kordades raskemat lauaplaati. Hageja tellis kostjalt üksnes lauajala, mitte aga laua. Kostja märkis, et ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ka lähtudes VÕS § 641 lg 3, sest juhindus töö teostamisel hageja poolt antud joonistest ja hageja muid juhiseid töö tegemiseks ei andnud. Joonistega tutvumisel ei tekkinud kostjal kahtlusi jooniste õigsuse osas. Kostja põhitegevuseks on tööde teostamine, mitte jooniste koostamine ja kontrollimine. Kostja märkis ka, et hageja ise ei ole täitnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi tasuda tellitud lisatööde eest.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille sisuks oli hageja poolt esitatud joonistele vastava lauajala valmistamine. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leidis, et ta ei ole saanud töövõtulepingu alusel tööd, mida tellis, kostja leidis, et on lepingu nõuetekohaselt täitnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et koos hageja poolt lauajalale asetatud plaadiga ei olnud laud kui tervik stabiilne- lauaplaat kõikus. Hageja oli seisukohal, et töö ei vastanud lepingutingimustele vastavalt VÕS § 642 lg 2 p 2: töö ei vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja seisukoha kohaselt ei vastanud töö lepingutingimustele, kuna valmistatud lauajalg ei sobinud otstarbeks, milleks hageja seda vajas- lauajalg peab sobima kasutamiseks joonisel toodud omadustele vastavale lauaplaadile nii, et see ei kõigu. Vaidlus puudub selles, et hageja tellis kostjalt lauajala (mitte lauda kui tervikut) ja töö tegemiseks andis hageja kostjale juhised- joonise, mille järgi töö teostada (t lk 24). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 05.juuniks 2006.a oli kostja valmistanud lauajala (t lk 23), mis vastas esitatud joonisele. Hageja seisukoha kohaselt olid lauaplaadi omadused lauajala jooniselt näha ja kostjal oleks pidanud tekkima kahtlus, et konkreetse lauaplaadi jaoks ei ole lauajalg sobiv ja hageja ei pruugi saavutada soovitud eesmärki. Kostja vaidles nimetatud seisukohale vastu lähtudes VÕS § 641 lg 3, mille kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja vastutuse alusena võimalik kohaldada VÕS § 642 lg 2 p 2, sest nimetatud säte käsitleb eelkõige olukordi, kus puudusid kokkulepped töö omaduste kohta. Käesoleval juhul olid pooled töö omadustes kokku leppinud- töö pidi vastama hageja poolt kostjale esitatud joonisele. Hageja ise on kinnitanud, et esialgselt üle antud lauajalg vastas joonisele (hageja 25.10.2007.a seiskoht taotluse osas, t lk 39). Nimetatud asjaolu on tuvastatud ka ekspertiisi käigus- eksperdi arvamuse p 3.3. kohaselt vastab laua jalg tellija polt esitatud joonisele SAD-08, staadium TP (esialgsel kujul (t lk 75-76). Seega on üheselt tuvastatud, et kostja poolt valmistatud lauajalg vastas tellitud tööle. Vastuseks hageja väitele, et lauajalg ei sobinud otstarbeks, milleks hageja seda vajas, sest ei suutnud joonisel märgitud omadustega plaati kanda, märgib kohus eksperdi arvamusel tuginedes, et jooniselt ei ole nähtu lauaplaadi materjal, konstruktsioon ja kinnitused (arvamuse p 3.7). Lauajalga on aga võimalik kasutada stabiilse laua jalana, kui vähendada lauaplaadi diameetrit (p 3.5.) või siis ka kui kasutada võimalikult kerget lauaplaadi materjali või jala valmistamiseks eriomadustega metalli, suurendada metalliprofiili ristlõiget (arvamuse lõpuosa). Seega sobib kostja poolt valmistatud töö selle tavapäraseks otstarbeks-lauajalaks. Kohus leiab, et kuna hageja tellis laua erinevad komponendid erinevatelt töövõtjatelt/müüjatelt, siis lasub vastutus lõpptulemuse kvaliteedi osas temal endal või siis ka isikul, kellelt tal tööjoonised tellis. Nimelt on ekspert asunud arvamuses seisukohale, et esitatud joonisel kajastatud täpsusaste on omane mitte tööjoonisele vaid põhiprojekti

staadiumile (arvamuse p 3.6). Joonise muudatused olid võimalikud ainult autori loal. Tellija enda vastustus tuleneb VÕS § 641 lg 3- ta andis töövõtjale juhised, mille järgi töövõtja tellitud töö teostas, kuigi menetluse käigus on ilmnenud, et hageja poolt soovitud lõpptulemuse-laua- saamiseks tehtud eeltööd olid puudulikud: tööjoonis oli selle autori poolt koostatud puudustega, lauaplaat ja lauajalg ei olnud omavahelises vastavuses. Kohus leiab, et need on sellised eeltööd, mille vastavust kostja kontrollima ei pidanud, sest temalt ei tellitud mitte tervet lauda vaid lauajalg. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjalt töövõtulepinguga ei tellitud tööjooniste tegemist ja seega ei saanud hageja eeldada, et kostja nimetatud joonised ise koostab. Kõike eeltoodust arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud, mistõttu puudus hagejal õigus lepingust taganemiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus märgib ka, et pärast 05.06.2006.a kostja poolt lauajala suhtes tehtud tööd ei ole parendused vaid lisatöö, mille hageja kostjalt juba tehtud tööle n.ö juurde tellis. Seda tuleb käsitleda eraldi töövõtulepinguna, mille üle pooled aga käesolevas vaidluses ei vaidle. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus kostja kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kostja tasus 17.03.2008.a. kohtu tagatiskontole nr 221023778606 Hansapangas ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud 12 000 krooni (t lk 65). Ekspertiisi maksumuseks kujunes 11 210 krooni (t lk 78). Kohus on teinud 06.05.2008.a määruse eksperdi tasu välja maksmiseks. Seega on kostja tasunud eksperditasuks ette 790.- krooni vajalikust rohkem. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjale tagastada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.