Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

maksma krediidiandjale intressi 24,98 % krediidisummast aastas. 23.05.2007 sõlmisid pooled kokkuleppe tarbijakrediidilepingu nr 0607192/96st krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, mille kohaselt kostjal olid täitmata rahalised kohustused hageja ees krediidisumma 53 413,65 krooni ja intressi 126 741,17 krooni osas, millest eelnimetatud intress annulleeriti ja krediidisummat suurendati 45 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 98 413,65 krooni. Kokkuleppe alusel loeti pooltevahelises krediidilepingus alates 23.05.2007 uueks intressimääraks 24,38 % uuelt krediidisummalt aastas. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning ei tasunud vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ning lepingu ülesütlemise hoiatusele kolme järjestikust osamakset, mistõttu hageja ütles 20.09.2007 tarbijakrediidilepingu üles võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 alusel. Lepingu ülesütlemisel tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3 ja 9.3 ning VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg-te 1 ja 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata krediidisummat, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivist, leppetrahvi 20 % ülesütlemise ajaks tagastamata krediidisummast ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on viivisemääraks lepingus kokkulepitud intressimäär 24,38 % võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvutas viivist antud viivisemäära alusel pärast lepingu ülesütlemist kostja poolt täitmata rahaliste kohustuste (krediidisumma koos sissenõude kuludega) summalt 99 105,91 krooni. Eeltoodust lähtuvalt palus Balti Investeeringute Grupi Pank AS 24.01.2008 esitatud hagiavalduses Juhan Varikult välja mõista poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0607192/96st tuleneva võla 135 783,77 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 98 305,91 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 8 667,66 krooni, leppetrahv 19 661,18 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 8 349,02 krooni, samuti 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks. TsMS § 367 lubab viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus mõista kostjalt välja lisaks eeltoodule viivise 24,38 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 25.01.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni ja viivise 24,38 % tagastamata intressi summalt alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni. Kostja vastus hagile Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjale Juhan Varikule hagiavalduse koos lisadega ja määras 20-päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 01.02.2008. Vastamise tähtpäev saabus seega 21.02.2008. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 26.02.2008 tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistis Juhan Varikult Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks välja võla 135 783,77 krooni ja viivised 24,38 % tagastamata krediidisummalt (98 305,91 krooni) aastas alates 25.01.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohus jättis rahuldamata Balti Investeeringute Grupi Pank AS nõude kostjalt viiviste väljamõistmiseks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summalt. Harju Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses

kostja kanda, põhjendades TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust kõrvalekaldumist asjaoluga, et kohus rahuldas hagi suuremas osas ning hagi rahuldamata jäetud osa moodustab vaid 6 % kogunõudest. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti hagile vastamiseks piisav aeg ning hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 06.12.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0607192/96. Kostja ei tasunud võlgnevust ning rikkus lepingutingimusi. Kostja võlg hageja ees on 135 783,77 krooni, millest 98 305,91 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 667,66 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8 349,02 krooni viivis, 19 661,18 krooni leppetrahv ning 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 158 lg-st 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja viivis sissenõutavaks muutunud intressi summalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni intressivõlgnevuse tasumiseni, kuna VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole lubatud viivist nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 26.02.2008 tagaseljaotsuse ning saata tsiviilasi TsMS § 657 lg 2 alusel tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub jätta oma menetluskulud vastustaja kanda ja vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab apellant esimese astme kohtu otsust osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude sissenõutavaks muutunud tagastamata intressilt viivise väljamõistmiseks. Apellandi hinnangul kohaldas kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja lg 6 ebaõigesti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Hageja võttis hagiavalduses nimetatud sätteid arvesse ning nõudis viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumisega viivitamiselt, mitte intressi tasumisega viivitamiselt. Samas TsMS § 461 lg 4 sätestab õiguse arvestada viivist kohtuotsusega välja mõistetud põhinõudelt ja intressilt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni. Apellandi arvates on TsMS § 461 lg 4 erinormiks võlaõigusseaduse suhtes, mis lubab nõuda viivist kohtuotsusega väljamõistetud põhivõlalt ja intressilt alates kohtuotsuse tegemisest, samas kui VÕS § 113 lg 6 järgi alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole lubatud intressivõlalt viivist nõuda. Hageja ongi taotlenud viivise väljamõistmist üksnes kohtuotsusega väljamõistetud intressilt. Kui kohus rahuldab hageja intressinõude, siis peab ta rahuldama ka nõude rahuldatud intressivõlalt viivise saamiseks TsMS § 461 lg 4 alusel, kuna nii intressi kui viivise nõue on läbinud kohtuliku kontrolli. Apellant leiab ka, et TsMS § 461 lg 4 kohaldamata jätmisega on esimese astme kohus rikkunud menetlusõiguse normi ja võtnud hagejalt õiguse nõuda kostjalt kohtuotsusega väljamõistetud intressilt viivist, mis on seadusega otseselt lubatud. Kuna kohus ei ole kaevatavas kohtuotsuses põhjendanud, miks ta ei ole TsMS § 461 lg-s 4 sätestatut arvesse võtnud, ning on teinud TsMS § 461 lg-ga 4 vastuolus oleva otsuse, on kohus rikkunud ka TsMS § 436 lg 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud, ning TsMS § 444 lg 1, mille kohaselt peab tagaseljaotsuse põhjendavas osas olema märgitud õiguslik põhjendus. Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele Tallinna Ringkonnakohus võttis Balti Investeeringute Grupi Pank AS apellatsioonkaebuse 23.04.2008 määrusega menetlusse ja toimetas apellatsioonkaebuse vastustaja Juhan Varikule kätte 24.04.2008. Vastustaja ei ole Tallinna Ringkonnakohtu poolt kaebuse menetlusse võtmise määruses määratud tähtaja jooksul (14 päeva arvates määruse ja apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest) kaebusele kirjalikult vastanud.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud apellatsioonkaebuse ja toimiku materjalidega, leiab, et tagaseljaotsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning apellatsioonkaebust on võimalik läbi vaadata üksnes kaebuse põhjal TsMS § 646 järgi. Tagaseljaotsuse tegemisel paneb TsMS § 407 lg 1 kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on tagaseljaotsuse osalisel rahuldamisel asunud ekslikule seisukohale, et nõue on osaliselt õiguslikult põhjendatud. Otsuse kohaselt intressilt ei saa arvestada viivist ka alates kohtuotsuse tegemisest kuni intressivõlgnevuse tasumiseni, kuna VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole lubatud viivist nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Kolleegium nõustub apellandiga, et TsMS § 461 lg 4 on erinormiks võlaõigusseaduse suhtes, mis lubab nõuda viivist kohtuotsusega väljamõistetud põhivõlalt ja intressilt alates kohtuotsuse tegemisest. VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole lubatud aga alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni intressivõlalt viivist nõuda. Apellatsioonkaebusest ilmneb, et hagiavalduses olev nõue vajas täpsustamist, mida oli võimalik teha eelmenetluses. TsMS § 392 sätestab eelmenetluse ülesanded, milles kohus selgitab välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes tulenevalt TsMS § 392 lg 1 p-st 1. Kolleegium leiab, et arvestades hagiavalduses esitatud nõudeid ja asjaolu, et kohus ei ole hageja väidetel esitatud nõudest õigesti aru saanud, oli vajalik eelmenetluses välja selgitada hageja seisukohad esitatud nõuete osas. Toimikust ei ilmne, et maakohus oleks eelmenetluse ülesannet seaduse nõuete kohaselt täitnud ning seetõttu oli kohtuotsus hagejale üllatuslik. TsMS § 657 lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, siis saadab ta tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule täies ulatuses. Menetluskulud jaotab kohus tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.