Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-6650
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohus
Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi T M vastu 1767,27 krooni nõudes AS Kohtla-Järve Soojus hagi J M vastu 1926,70 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK XXX; asukoht: Ritsika 1, 30327 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa)
Hageja esindaja:
Paul Paas (volikirja alusel)
Kostja:
T M (IK XXX; elukoht: XXX)
Kostja:
J M (IK XXX; elukoht: XXX)
Resolutsioon
krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 1767,27 krooni ning menetluskulud (tl 310). 28.03.2006 on hagiavaldus võetud menetlusse (tl 11). 11.04.2006 kohtule esitatud vastuse kohaselt paluvad J M ja T M jätta hagi läbivaatamata ning arutada J M ja T M kohtuasja koos ühes menetluses (tl 14). Viru Maakohtu 12.04.2006 määrusega on liidetud tsiviilasjad AS Kohtla-Järve Soojus hagi T M vastu 1767,27 krooni nõudes (2-06-6650) ja AS Kohtla-Järve Soojus hagi J M vastu 1926,70 krooni nõudes (2-06-6651) ühte menetlusse (tl 22). Viru Maakohtule 27. märtsil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja J M jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas elukohas aadressil XXX. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja on saatnud kostjale pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemusest ja tasumata jätmise tagajärgedest. Hageja väitel on kostja seisuga 01.03.2006 hageja arvelt alusetult säästnud 1926,70 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 1926,70 krooni ning menetluskulud (tl 23-33). Hageja oma seisukohas jääb hagiavalduse juurde ning palub kostjalt J M’lt välja mõista 1926,70 krooni ning kostja T M’lt välja mõista 1767,27 krooni (tl 39). Hageja seisukoha kohaselt läksid kostjad üle gaasiküttele ning kostja poolt esitatud akti kohaselt 23.12.1998 oli maja soojuskoormus enne alternatiivküttele üleminekut 0,026 MWh. Pärast gaasiküttele üleminekut vähenes koormus 0,008 MWh võrra ja maja koormuseks jäi 0,018 MWh. Kuna kostjatele kuulub projekti kohaselt pool maja, siis arvutuste kohaselt 0,026:2 = 0,013 MWh on poole maja soojuskoormus ning pärast alternatiivküttele üleminekut see vähenes 0,008 MWh võrra, seega jääkkoormus on 0,005 MWh, mis moodustab algsest 38,5 %, mis on tunduvalt suurem kui AS Kohtla-Järve Soojus poolt arvestatud 15% (tl 39).
soojusvõrgust 1998.a ning kogu 1999 ühtegi arvet ei tulnud. Kostja selgitas, et kui nad oleks teadnud ette, et tuleb maksta 15 % siis poleks nad küttest välja läinudki. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud, kuna alates 01.04.2002 lülitati terve maja soojusvõrgust välja, kuid hagi on esitatud 2006 (tl 81). Kostja J M toetas kostja T M poolt öeldut (tl 82). III Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära hageja esindaja ja kostjate seletused, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse (tl 3) kostja T M vastu alusetult säästetud 1767,27 krooni nõudes ja hagiavalduse J M vastu alusetult säästetud 1926,70 krooni nõudes (tl 23). Viru Maakohtu määrusega on tsiviilasjad liidetud ühte menetlusse (tl 22). Hagiavaldustes nõuab hageja soojusenergia võlgnevuse tasumist (tl 3, 23 ja 78). Kostjate vastuväited hagile on alljärgnevad: kostjatel hageja ees võlg puudub (tl 14), kostjad on küttesüsteemist eraldunud (tl 78); kostjad ei ole hagejalt arveid saanud (tl 78) ja hagi on aegunud (tl 81). Hageja tugineb oma nõudes korteriomandiseaduse §-le 13 ja asjaõigusseaduse §-le 26, mille kohaselt omanik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Kohus tuvastas, et kostja T M on korteriomandi, asukohaga XXX, omanik alates 03.10.2001 (tl 7). Hageja on saatnud alates 30.10.2002 kuni 05.04.2003 arveid kliendile T M aadressile XXX (tl 8). Kostja J M on korteriomandi, asukohaga XXX, omanik alates 03.10.2001 (tl 27). Hageja on saatnud alates 30.10.2002 kuni 05.04.2003 arveid kliendile J M’le aadressile XXX (tl 28). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja kohtule tl 8 ja tl 28 märgitud arveid esitatud ei ole ning kostja ei ole arvete kättesaamist omaks võtnud. Seega kohus loeb, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale arveid esitanud. Kostjad on omaks võtnud ja kohtule esitanud hageja poolt neile 10.01.2000 saadetud kirja (tl 74), milles kostja T M’le teatakse, et alates käesolevast kütteperioodist oktoober 1999 tehakse ümberarvestus tarbitud soojusenergia eest ja rakendatakse Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega 11.11.1998 nr 44 kinnitatud eeskirja. Arve nr 1226810 kohaselt (tl 75) kuulub tasumisele kostja T M poolt 179,09 krooni ja arve nr 1210058 kostja J M poolt 195,88 krooni (tl 76). Seega on hageja omaks võtnud kostja vastuväite, et kostjad on küttesüsteemist ära öelnud. Hageja väitel tuleneb arvetel märgitud köetava pinna suuruse arvestus Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusest 11.11.1998.a. nr 44. Eeltoodust järeldub, et Kohtla-Järve linnas on kaugküttesüsteemiga hõlmatud elamus ka alternatiivküttele üleläinud korteriomanik kohustatud tasuma soojusenergia eest 15% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m2 hinnast, välja arvatud kui ta ei ole kooskõlastanud soojusfirmaga litsentseeritud firma või spetsialisti poolt koostatud arvestusi selle kohta, et ta kaudse kütmise puhul tarbib keskküttesoojust üldnormist väiksemal määral või üldse ei tarbi. Kostjate vastuväite kohaselt on hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud ning kostja palub kohtul aegumist kohaldada. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 (kolm) aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest ja vastavalt sama paragrahvi lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2, mille kohaselt kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse aegumistähtaega alates 01.juulist.2002. Enne 01.juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Praegu kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Seega tuleb kohaldada kehtiva TsÜS § 146 lg 1. Riigikohus on oma 22.02.2007 määruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 leidnud, et vaidluses, kus üks pooltest on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Seejuures ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid. Kohtutoimikusse esitatud arve (tl 75 ja 76) on esitatud kostjatele 01.01.2000 ning tasumise tähtajaks on märgitud 25 kuupäev. Seega kohustus muutus sissenõutavaks alates 25.01.2000. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostjad oleks arve tasumise kohustust rikkunud tahtlikult, mis võimaldaks rakendada tehingust tuleneva nõude puhul 10-aastast aegumise tähtaega (TsÜS § 146 lg 4). VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte täitmisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kohus leiab, et õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusest ei saa rääkida siis, kui isikul on oma teo õigusvastasuse suhtes kahtlusi. Kostjate selgituse kohaselt ei ole nad arveid saanud ning saades hagejalt kirja 15 % tasumise kohta tl 74 peale nimetatud kirja hageja kostjatele arveid ei esitanud. Seega ei saa väita, et kostja oleks tahtlikult kohustust rikkunud. Eeltoodud alustel ja põhjendustel leiab kohus, et hagi on aegunud ja tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. IV Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtunik
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-6650
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohus
Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi T M vastu 1767,27 krooni nõudes AS Kohtla-Järve Soojus hagi J M vastu 1926,70 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK XXX; asukoht: Ritsika 1, 30327 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa)
Hageja esindaja:
Paul Paas (volikirja alusel)
Kostja:
T M (IK XXX; elukoht: XXX)
Kostja:
J M (IK XXX; elukoht: XXX)
Resolutsioon
krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 1767,27 krooni ning menetluskulud (tl 310). 28.03.2006 on hagiavaldus võetud menetlusse (tl 11). 11.04.2006 kohtule esitatud vastuse kohaselt paluvad J M ja T M jätta hagi läbivaatamata ning arutada J M ja T M kohtuasja koos ühes menetluses (tl 14). Viru Maakohtu 12.04.2006 määrusega on liidetud tsiviilasjad AS Kohtla-Järve Soojus hagi T M vastu 1767,27 krooni nõudes (2-06-6650) ja AS Kohtla-Järve Soojus hagi J M vastu 1926,70 krooni nõudes (2-06-6651) ühte menetlusse (tl 22). Viru Maakohtule 27. märtsil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja J M jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas elukohas aadressil XXX. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja on saatnud kostjale pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemusest ja tasumata jätmise tagajärgedest. Hageja väitel on kostja seisuga 01.03.2006 hageja arvelt alusetult säästnud 1926,70 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 1926,70 krooni ning menetluskulud (tl 23-33). Hageja oma seisukohas jääb hagiavalduse juurde ning palub kostjalt J M’lt välja mõista 1926,70 krooni ning kostja T M’lt välja mõista 1767,27 krooni (tl 39). Hageja seisukoha kohaselt läksid kostjad üle gaasiküttele ning kostja poolt esitatud akti kohaselt 23.12.1998 oli maja soojuskoormus enne alternatiivküttele üleminekut 0,026 MWh. Pärast gaasiküttele üleminekut vähenes koormus 0,008 MWh võrra ja maja koormuseks jäi 0,018 MWh. Kuna kostjatele kuulub projekti kohaselt pool maja, siis arvutuste kohaselt 0,026:2 = 0,013 MWh on poole maja soojuskoormus ning pärast alternatiivküttele üleminekut see vähenes 0,008 MWh võrra, seega jääkkoormus on 0,005 MWh, mis moodustab algsest 38,5 %, mis on tunduvalt suurem kui AS Kohtla-Järve Soojus poolt arvestatud 15% (tl 39).
soojusvõrgust 1998.a ning kogu 1999 ühtegi arvet ei tulnud. Kostja selgitas, et kui nad oleks teadnud ette, et tuleb maksta 15 % siis poleks nad küttest välja läinudki. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud, kuna alates 01.04.2002 lülitati terve maja soojusvõrgust välja, kuid hagi on esitatud 2006 (tl 81). Kostja J M toetas kostja T M poolt öeldut (tl 82). III Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära hageja esindaja ja kostjate seletused, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse (tl 3) kostja T M vastu alusetult säästetud 1767,27 krooni nõudes ja hagiavalduse J M vastu alusetult säästetud 1926,70 krooni nõudes (tl 23). Viru Maakohtu määrusega on tsiviilasjad liidetud ühte menetlusse (tl 22). Hagiavaldustes nõuab hageja soojusenergia võlgnevuse tasumist (tl 3, 23 ja 78). Kostjate vastuväited hagile on alljärgnevad: kostjatel hageja ees võlg puudub (tl 14), kostjad on küttesüsteemist eraldunud (tl 78); kostjad ei ole hagejalt arveid saanud (tl 78) ja hagi on aegunud (tl 81). Hageja tugineb oma nõudes korteriomandiseaduse §-le 13 ja asjaõigusseaduse §-le 26, mille kohaselt omanik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Kohus tuvastas, et kostja T M on korteriomandi, asukohaga XXX, omanik alates 03.10.2001 (tl 7). Hageja on saatnud alates 30.10.2002 kuni 05.04.2003 arveid kliendile T M aadressile XXX (tl 8). Kostja J M on korteriomandi, asukohaga XXX, omanik alates 03.10.2001 (tl 27). Hageja on saatnud alates 30.10.2002 kuni 05.04.2003 arveid kliendile J M’le aadressile XXX (tl 28). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja kohtule tl 8 ja tl 28 märgitud arveid esitatud ei ole ning kostja ei ole arvete kättesaamist omaks võtnud. Seega kohus loeb, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale arveid esitanud. Kostjad on omaks võtnud ja kohtule esitanud hageja poolt neile 10.01.2000 saadetud kirja (tl 74), milles kostja T M’le teatakse, et alates käesolevast kütteperioodist oktoober 1999 tehakse ümberarvestus tarbitud soojusenergia eest ja rakendatakse Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega 11.11.1998 nr 44 kinnitatud eeskirja. Arve nr 1226810 kohaselt (tl 75) kuulub tasumisele kostja T M poolt 179,09 krooni ja arve nr 1210058 kostja J M poolt 195,88 krooni (tl 76). Seega on hageja omaks võtnud kostja vastuväite, et kostjad on küttesüsteemist ära öelnud. Hageja väitel tuleneb arvetel märgitud köetava pinna suuruse arvestus Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusest 11.11.1998.a. nr 44. Eeltoodust järeldub, et Kohtla-Järve linnas on kaugküttesüsteemiga hõlmatud elamus ka alternatiivküttele üleläinud korteriomanik kohustatud tasuma soojusenergia eest 15% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m2 hinnast, välja arvatud kui ta ei ole kooskõlastanud soojusfirmaga litsentseeritud firma või spetsialisti poolt koostatud arvestusi selle kohta, et ta kaudse kütmise puhul tarbib keskküttesoojust üldnormist väiksemal määral või üldse ei tarbi. Kostjate vastuväite kohaselt on hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud ning kostja palub kohtul aegumist kohaldada. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 (kolm) aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest ja vastavalt sama paragrahvi lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2, mille kohaselt kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse aegumistähtaega alates 01.juulist.2002. Enne 01.juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Praegu kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Seega tuleb kohaldada kehtiva TsÜS § 146 lg 1. Riigikohus on oma 22.02.2007 määruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 leidnud, et vaidluses, kus üks pooltest on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Seejuures ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid. Kohtutoimikusse esitatud arve (tl 75 ja 76) on esitatud kostjatele 01.01.2000 ning tasumise tähtajaks on märgitud 25 kuupäev. Seega kohustus muutus sissenõutavaks alates 25.01.2000. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostjad oleks arve tasumise kohustust rikkunud tahtlikult, mis võimaldaks rakendada tehingust tuleneva nõude puhul 10-aastast aegumise tähtaega (TsÜS § 146 lg 4). VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte täitmisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kohus leiab, et õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusest ei saa rääkida siis, kui isikul on oma teo õigusvastasuse suhtes kahtlusi. Kostjate selgituse kohaselt ei ole nad arveid saanud ning saades hagejalt kirja 15 % tasumise kohta tl 74 peale nimetatud kirja hageja kostjatele arveid ei esitanud. Seega ei saa väita, et kostja oleks tahtlikult kohustust rikkunud. Eeltoodud alustel ja põhjendustel leiab kohus, et hagi on aegunud ja tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. IV Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtunik
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-6650
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohus
Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi T M vastu 1767,27 krooni nõudes AS Kohtla-Järve Soojus hagi J M vastu 1926,70 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK XXX; asukoht: Ritsika 1, 30327 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa)
Hageja esindaja:
Paul Paas (volikirja alusel)
Kostja:
T M (IK XXX; elukoht: XXX)
Kostja:
J M (IK XXX; elukoht: XXX)
Resolutsioon
krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 1767,27 krooni ning menetluskulud (tl 310). 28.03.2006 on hagiavaldus võetud menetlusse (tl 11). 11.04.2006 kohtule esitatud vastuse kohaselt paluvad J M ja T M jätta hagi läbivaatamata ning arutada J M ja T M kohtuasja koos ühes menetluses (tl 14). Viru Maakohtu 12.04.2006 määrusega on liidetud tsiviilasjad AS Kohtla-Järve Soojus hagi T M vastu 1767,27 krooni nõudes (2-06-6650) ja AS Kohtla-Järve Soojus hagi J M vastu 1926,70 krooni nõudes (2-06-6651) ühte menetlusse (tl 22). Viru Maakohtule 27. märtsil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja J M jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas elukohas aadressil XXX. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja on saatnud kostjale pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemusest ja tasumata jätmise tagajärgedest. Hageja väitel on kostja seisuga 01.03.2006 hageja arvelt alusetult säästnud 1926,70 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 1926,70 krooni ning menetluskulud (tl 23-33). Hageja oma seisukohas jääb hagiavalduse juurde ning palub kostjalt J M’lt välja mõista 1926,70 krooni ning kostja T M’lt välja mõista 1767,27 krooni (tl 39). Hageja seisukoha kohaselt läksid kostjad üle gaasiküttele ning kostja poolt esitatud akti kohaselt 23.12.1998 oli maja soojuskoormus enne alternatiivküttele üleminekut 0,026 MWh. Pärast gaasiküttele üleminekut vähenes koormus 0,008 MWh võrra ja maja koormuseks jäi 0,018 MWh. Kuna kostjatele kuulub projekti kohaselt pool maja, siis arvutuste kohaselt 0,026:2 = 0,013 MWh on poole maja soojuskoormus ning pärast alternatiivküttele üleminekut see vähenes 0,008 MWh võrra, seega jääkkoormus on 0,005 MWh, mis moodustab algsest 38,5 %, mis on tunduvalt suurem kui AS Kohtla-Järve Soojus poolt arvestatud 15% (tl 39).
soojusvõrgust 1998.a ning kogu 1999 ühtegi arvet ei tulnud. Kostja selgitas, et kui nad oleks teadnud ette, et tuleb maksta 15 % siis poleks nad küttest välja läinudki. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud, kuna alates 01.04.2002 lülitati terve maja soojusvõrgust välja, kuid hagi on esitatud 2006 (tl 81). Kostja J M toetas kostja T M poolt öeldut (tl 82). III Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära hageja esindaja ja kostjate seletused, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse (tl 3) kostja T M vastu alusetult säästetud 1767,27 krooni nõudes ja hagiavalduse J M vastu alusetult säästetud 1926,70 krooni nõudes (tl 23). Viru Maakohtu määrusega on tsiviilasjad liidetud ühte menetlusse (tl 22). Hagiavaldustes nõuab hageja soojusenergia võlgnevuse tasumist (tl 3, 23 ja 78). Kostjate vastuväited hagile on alljärgnevad: kostjatel hageja ees võlg puudub (tl 14), kostjad on küttesüsteemist eraldunud (tl 78); kostjad ei ole hagejalt arveid saanud (tl 78) ja hagi on aegunud (tl 81). Hageja tugineb oma nõudes korteriomandiseaduse §-le 13 ja asjaõigusseaduse §-le 26, mille kohaselt omanik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Kohus tuvastas, et kostja T M on korteriomandi, asukohaga XXX, omanik alates 03.10.2001 (tl 7). Hageja on saatnud alates 30.10.2002 kuni 05.04.2003 arveid kliendile T M aadressile XXX (tl 8). Kostja J M on korteriomandi, asukohaga XXX, omanik alates 03.10.2001 (tl 27). Hageja on saatnud alates 30.10.2002 kuni 05.04.2003 arveid kliendile J M’le aadressile XXX (tl 28). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja kohtule tl 8 ja tl 28 märgitud arveid esitatud ei ole ning kostja ei ole arvete kättesaamist omaks võtnud. Seega kohus loeb, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale arveid esitanud. Kostjad on omaks võtnud ja kohtule esitanud hageja poolt neile 10.01.2000 saadetud kirja (tl 74), milles kostja T M’le teatakse, et alates käesolevast kütteperioodist oktoober 1999 tehakse ümberarvestus tarbitud soojusenergia eest ja rakendatakse Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega 11.11.1998 nr 44 kinnitatud eeskirja. Arve nr 1226810 kohaselt (tl 75) kuulub tasumisele kostja T M poolt 179,09 krooni ja arve nr 1210058 kostja J M poolt 195,88 krooni (tl 76). Seega on hageja omaks võtnud kostja vastuväite, et kostjad on küttesüsteemist ära öelnud. Hageja väitel tuleneb arvetel märgitud köetava pinna suuruse arvestus Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusest 11.11.1998.a. nr 44. Eeltoodust järeldub, et Kohtla-Järve linnas on kaugküttesüsteemiga hõlmatud elamus ka alternatiivküttele üleläinud korteriomanik kohustatud tasuma soojusenergia eest 15% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m2 hinnast, välja arvatud kui ta ei ole kooskõlastanud soojusfirmaga litsentseeritud firma või spetsialisti poolt koostatud arvestusi selle kohta, et ta kaudse kütmise puhul tarbib keskküttesoojust üldnormist väiksemal määral või üldse ei tarbi. Kostjate vastuväite kohaselt on hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud ning kostja palub kohtul aegumist kohaldada. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 (kolm) aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest ja vastavalt sama paragrahvi lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2, mille kohaselt kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse aegumistähtaega alates 01.juulist.2002. Enne 01.juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Praegu kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Seega tuleb kohaldada kehtiva TsÜS § 146 lg 1. Riigikohus on oma 22.02.2007 määruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 leidnud, et vaidluses, kus üks pooltest on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Seejuures ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid. Kohtutoimikusse esitatud arve (tl 75 ja 76) on esitatud kostjatele 01.01.2000 ning tasumise tähtajaks on märgitud 25 kuupäev. Seega kohustus muutus sissenõutavaks alates 25.01.2000. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostjad oleks arve tasumise kohustust rikkunud tahtlikult, mis võimaldaks rakendada tehingust tuleneva nõude puhul 10-aastast aegumise tähtaega (TsÜS § 146 lg 4). VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte täitmisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kohus leiab, et õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusest ei saa rääkida siis, kui isikul on oma teo õigusvastasuse suhtes kahtlusi. Kostjate selgituse kohaselt ei ole nad arveid saanud ning saades hagejalt kirja 15 % tasumise kohta tl 74 peale nimetatud kirja hageja kostjatele arveid ei esitanud. Seega ei saa väita, et kostja oleks tahtlikult kohustust rikkunud. Eeltoodud alustel ja põhjendustel leiab kohus, et hagi on aegunud ja tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. IV Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtunik
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-6650
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohus
Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi T M vastu 1767,27 krooni nõudes AS Kohtla-Järve Soojus hagi J M vastu 1926,70 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK XXX; asukoht: Ritsika 1, 30327 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa)
Hageja esindaja:
Paul Paas (volikirja alusel)
Kostja:
T M (IK XXX; elukoht: XXX)
Kostja:
J M (IK XXX; elukoht: XXX)
Resolutsioon
krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 1767,27 krooni ning menetluskulud (tl 310). 28.03.2006 on hagiavaldus võetud menetlusse (tl 11). 11.04.2006 kohtule esitatud vastuse kohaselt paluvad J M ja T M jätta hagi läbivaatamata ning arutada J M ja T M kohtuasja koos ühes menetluses (tl 14). Viru Maakohtu 12.04.2006 määrusega on liidetud tsiviilasjad AS Kohtla-Järve Soojus hagi T M vastu 1767,27 krooni nõudes (2-06-6650) ja AS Kohtla-Järve Soojus hagi J M vastu 1926,70 krooni nõudes (2-06-6651) ühte menetlusse (tl 22). Viru Maakohtule 27. märtsil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja J M jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas elukohas aadressil XXX. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja on saatnud kostjale pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemusest ja tasumata jätmise tagajärgedest. Hageja väitel on kostja seisuga 01.03.2006 hageja arvelt alusetult säästnud 1926,70 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 1926,70 krooni ning menetluskulud (tl 23-33). Hageja oma seisukohas jääb hagiavalduse juurde ning palub kostjalt J M’lt välja mõista 1926,70 krooni ning kostja T M’lt välja mõista 1767,27 krooni (tl 39). Hageja seisukoha kohaselt läksid kostjad üle gaasiküttele ning kostja poolt esitatud akti kohaselt 23.12.1998 oli maja soojuskoormus enne alternatiivküttele üleminekut 0,026 MWh. Pärast gaasiküttele üleminekut vähenes koormus 0,008 MWh võrra ja maja koormuseks jäi 0,018 MWh. Kuna kostjatele kuulub projekti kohaselt pool maja, siis arvutuste kohaselt 0,026:2 = 0,013 MWh on poole maja soojuskoormus ning pärast alternatiivküttele üleminekut see vähenes 0,008 MWh võrra, seega jääkkoormus on 0,005 MWh, mis moodustab algsest 38,5 %, mis on tunduvalt suurem kui AS Kohtla-Järve Soojus poolt arvestatud 15% (tl 39).
soojusvõrgust 1998.a ning kogu 1999 ühtegi arvet ei tulnud. Kostja selgitas, et kui nad oleks teadnud ette, et tuleb maksta 15 % siis poleks nad küttest välja läinudki. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud, kuna alates 01.04.2002 lülitati terve maja soojusvõrgust välja, kuid hagi on esitatud 2006 (tl 81). Kostja J M toetas kostja T M poolt öeldut (tl 82). III Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära hageja esindaja ja kostjate seletused, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse (tl 3) kostja T M vastu alusetult säästetud 1767,27 krooni nõudes ja hagiavalduse J M vastu alusetult säästetud 1926,70 krooni nõudes (tl 23). Viru Maakohtu määrusega on tsiviilasjad liidetud ühte menetlusse (tl 22). Hagiavaldustes nõuab hageja soojusenergia võlgnevuse tasumist (tl 3, 23 ja 78). Kostjate vastuväited hagile on alljärgnevad: kostjatel hageja ees võlg puudub (tl 14), kostjad on küttesüsteemist eraldunud (tl 78); kostjad ei ole hagejalt arveid saanud (tl 78) ja hagi on aegunud (tl 81). Hageja tugineb oma nõudes korteriomandiseaduse §-le 13 ja asjaõigusseaduse §-le 26, mille kohaselt omanik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Kohus tuvastas, et kostja T M on korteriomandi, asukohaga XXX, omanik alates 03.10.2001 (tl 7). Hageja on saatnud alates 30.10.2002 kuni 05.04.2003 arveid kliendile T M aadressile XXX (tl 8). Kostja J M on korteriomandi, asukohaga XXX, omanik alates 03.10.2001 (tl 27). Hageja on saatnud alates 30.10.2002 kuni 05.04.2003 arveid kliendile J M’le aadressile XXX (tl 28). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja kohtule tl 8 ja tl 28 märgitud arveid esitatud ei ole ning kostja ei ole arvete kättesaamist omaks võtnud. Seega kohus loeb, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale arveid esitanud. Kostjad on omaks võtnud ja kohtule esitanud hageja poolt neile 10.01.2000 saadetud kirja (tl 74), milles kostja T M’le teatakse, et alates käesolevast kütteperioodist oktoober 1999 tehakse ümberarvestus tarbitud soojusenergia eest ja rakendatakse Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega 11.11.1998 nr 44 kinnitatud eeskirja. Arve nr 1226810 kohaselt (tl 75) kuulub tasumisele kostja T M poolt 179,09 krooni ja arve nr 1210058 kostja J M poolt 195,88 krooni (tl 76). Seega on hageja omaks võtnud kostja vastuväite, et kostjad on küttesüsteemist ära öelnud. Hageja väitel tuleneb arvetel märgitud köetava pinna suuruse arvestus Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusest 11.11.1998.a. nr 44. Eeltoodust järeldub, et Kohtla-Järve linnas on kaugküttesüsteemiga hõlmatud elamus ka alternatiivküttele üleläinud korteriomanik kohustatud tasuma soojusenergia eest 15% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m2 hinnast, välja arvatud kui ta ei ole kooskõlastanud soojusfirmaga litsentseeritud firma või spetsialisti poolt koostatud arvestusi selle kohta, et ta kaudse kütmise puhul tarbib keskküttesoojust üldnormist väiksemal määral või üldse ei tarbi. Kostjate vastuväite kohaselt on hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud ning kostja palub kohtul aegumist kohaldada. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 (kolm) aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest ja vastavalt sama paragrahvi lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2, mille kohaselt kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse aegumistähtaega alates 01.juulist.2002. Enne 01.juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Praegu kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Seega tuleb kohaldada kehtiva TsÜS § 146 lg 1. Riigikohus on oma 22.02.2007 määruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 leidnud, et vaidluses, kus üks pooltest on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Seejuures ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid. Kohtutoimikusse esitatud arve (tl 75 ja 76) on esitatud kostjatele 01.01.2000 ning tasumise tähtajaks on märgitud 25 kuupäev. Seega kohustus muutus sissenõutavaks alates 25.01.2000. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostjad oleks arve tasumise kohustust rikkunud tahtlikult, mis võimaldaks rakendada tehingust tuleneva nõude puhul 10-aastast aegumise tähtaega (TsÜS § 146 lg 4). VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte täitmisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kohus leiab, et õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusest ei saa rääkida siis, kui isikul on oma teo õigusvastasuse suhtes kahtlusi. Kostjate selgituse kohaselt ei ole nad arveid saanud ning saades hagejalt kirja 15 % tasumise kohta tl 74 peale nimetatud kirja hageja kostjatele arveid ei esitanud. Seega ei saa väita, et kostja oleks tahtlikult kohustust rikkunud. Eeltoodud alustel ja põhjendustel leiab kohus, et hagi on aegunud ja tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. IV Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.