Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

vajalik ning tasuda kautsjon summas 7750 (seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.

MENETLUSE KÄIK

22.05.2007.a esitas ASH Harju Maakohtule hagi BOÜ ja M M vastu, milles palus mõista kostjatelt välja 21.09.2005.a liisingulepingust nr 0110312L tulenev nõue summas 150 154,78 krooni, 26.10.2005.a liisingulepingust nr 0112947L tulenev nõue summas 126 671,81 krooni ja 05.09.2005.a liisingulepingust nr 0109153L tulenev nõue summas 6430,83 krooni. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid aadressile xxx ning kohustas kostjaid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 18.04.2008.a kostjale II ja 12.05.2008.a kostjale I edasiandmiseks kätte kostja I esindajaga ja kostjaga II koos elavale isikule. TsMS § 318 ja § 322 kohaselt loeb kohus kostjatele menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostjad vastanud ei ole. Neid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Tulenevalt VÕS § 142 lg-st 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, s.h kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

2-07-19758 maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 165 lg-ga 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.