Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused PlusPlus Capital AS esitas Viru Maakohtule hagi K. J. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 04.11.2022. Hagiavaldus koos lisadega ja 04.11.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus on kostja kätte toimetatud 04.11.2022. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 24.11.2022 hagile vastuväiteid esitanud. 04.11.2022 e-kirjas kinnitas kostja hagimaterjalide kättesaamist ning esitas küsimuse, miks on kostjal 2 eraldi võlgnevust, kui oli 1 võlgnevus. 07.11.2022 on kohus e-kirja teel märkinud kostjale, et kirjalik vastus hagile tuleb esitada hiljemalt 24.11.2022. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (TsMS § 407). 25.11.2022 e-kirjas (pealkirjaks vastus hagile) kinnitas kostja, et soovib kirjalikku menetlust ja kui vähegi võimalik, siis kompromissi korras maksegraafiku sõlmimist (kompromissi summa läbi arutamist). 09.12.2022 e-kirjas teatas hageja, et pöördus kostja poole kompromissläbirääkimiste pidamiseks 25.11.2022, 29.11.2022, 30.11.2022, 01.12.2022 ja 07.12.2022, kuid kostja ei pidanud mõistlikuks asja lahendamist kompromissiga. Seega pooled kompromissile jõudnud ei ole. Arvestades eeltoodut, et kostja ei ole sõltumata kohtu 07.11.2022 e-kirjas ja 04.11.2022 menetlusse võtmise kohtumääruses toodud hoiatusest tulenevalt hagile vastust esitanud (sh ka sisulisi vastuväiteid hagile) ja pooled ei ole asjas allkirjastatud kompromissi esitanud, siis peab kohus võimalikuks asjas tagaseljaotsuse tegemist. Vastuseks kostja 04.11.2022 e-kirjas toodule 2(4)

kontrollis kohus kohtuinfosüsteemist (KIS), et käesolevas asjas oleva nõudega seonduvaid muid kohtuasju registris ei kajastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 6486,68 eurot, intressivõlgnevus 1073,59 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 4347,32 eurot (periood 11.05.2020-03.11.2022), sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis 27% aastas põhinõudelt 6486,68 eurolt alates 04.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisenõudega, mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 31.08.2019 Fresh Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 6486,68 eurot, intressivõlgnevuse 1073,59 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 4347,32 eurot (periood 11.05.2020-03.11.2022), sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise 27% aastas põhinõudelt 6486,68 eurolt alates 04.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisenõudega, mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise 3(4)

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud kokku summas 1330 eurot (sh riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, sh käibemaks). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur), s.o käibemaksuga 240 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud summas 1150 eurot (910+240=1150 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.