Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

kostja kohustatud maksma hagejale intressi 28,99% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud tasuma intressi summas 82 130,32 krooni. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja kostjale 09.01.2007.a lepingu ülesütlemishoiatuse. 09.02.2007.a ütles hageja lepingu üles ning nõudis 127 596.24 krooni tasumist, millest 94 337.04 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 12 613.65 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 18 867.41 krooni leppetrahv, 134.77 krooni viivis ning 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kuna pärast lepingu üles ütlemist ning ka lepingu kehtivuse ajal ei ole kostja hagejale mitte ühtegi makset teinud, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 94 337.04 krooni. Samuti palub hageja kostjalt üldtingimuste p.de 2.1 ja 5.3, 6.1. ja 6.2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1 ning § 113 alusel välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 12 613.65 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivis 13 022.19 krooni. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tasumata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 18 867.41 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud summas 700 krooni, mille tasumist nõuab hageja VÕS § 100, § 101 lg1 p1 , § 108 lg1 ning üldtingimuste p.5.3 ja 9.3. alusel. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise nõude ehk saamata jäänud tulu nõude summas 40 459.71 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb kokkuleppes nr 1 kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 12 613.65 ning leppetrahv 18 867.41 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 50 649.26 krooni, mida hageja vähendab 40459.71 kroonini. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et kokkuleppe nr 1 täitmise raames ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Sellest johtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud kostjaga lepingu sõlmimisel, et kostja hakkab lepingut rikkuma ning, et hageja saab kostja poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingu sõlmimisel kokku lepiti.

KOSTJA VASTUS

Kirjalikus vastuses kostja tunnistab põhivõla ja intressi nõuet. Menetluskulude tasumisest kostja keeldub, kuna tal puuduvad selleks vahendid. Kostja soovib hagejaga kompromissi sõlmimist.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungile 09.06.2008.a kostja ei ilmunud, olles sellest kohut eelnevalt e-meili teel teavitanud ja palunud vaadata asi läbi ilma tema kohal olekuta ning lahendada asi sisuliselt. Hageja esindaja jäi haginõuete juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja esindaja ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja võttis oma vastuses hagi õigeks osaliselt, tagastamata krediidisumma 94 337,04 krooni ja intresside 12 613,65 krooni ulatuses. Kohus rahuldab hagi selles osas vastavalt TsMS § 444 lg 1, 2(5)

kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud hagis esitatud asjaoludega ning juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega ja kostja on hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ja hagejal on õigus võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) alusel nõuda kohustuste täitmist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 tulenevalt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 108 lg-st 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja vaidleb kõrvalnõuetele vastu. Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, tal ei ole vaidlust nende ja hageja vahel lepingute sõlmimise, lepingutega võetud kohustuste täitmata jätmise, võlgnevuse tekkimise ega tekkinud võlgnevuse suuruse üle. Viivise nõue Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitus intressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu üldtingimuste (tl 13-15) p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. VÕS § 113 lg 1 p 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks kokkuleppes nr 1 sätestatud intressimäär ehk 28.99% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 09.02.2007.a oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 134.77 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna hageja ütles lepingu üles 09.02.2007.a, alustab hageja viivise arvestamist alates 10.02.2007.a. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tagastamata krediidisumma katteke mitte ühtegi makset tagastanud, on hageja viivisenõue perioodil 10.02.2007- 31.07.2007 suurenenud 12 887.42 krooni ( 94 337.04 kr * 28,99% * 172 päeva/365). Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et esineksid viivisenõude vähendamise alused, sh , et viivis on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav.

3(5)

Seega 31.07.2007 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p6 ja § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 13 022.19 krooni (134.77 kr + 12 887.42 kr). Leppetrahvi nõue VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste (tl 13-15) p-st 6.3 tuleneb, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 18 867,41 krooni (94 337,04 krooni * 20%), mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et esineksid leppetrahvi vähendamise alused, sh, et leppetrahv on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav. Kahju hüvitamise nõue Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitas hageja leppetrahvi ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 40 459,71 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja põhjendab kahju tekkimist ja selle suurust asjaoluga, et kokkuleppe nr 1 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 28.99% krediidi summast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 82 130,32 krooni intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb kokkuleppes nr 1 kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 12 613,65 krooni ning leppetrahv 18 867,41 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 50 649,26 krooni (82 130,32 krooni – 12 613,65 krooni – 18 867,41 krooni), mida hageja vähendab 40 459,71 kroonini. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitamiseks 40 459,71 krooni. 4(5)

Võla sissenõudmisega seotud kulud Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist hageja nõuab VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning üldtingimuste p 5.3 ja 9.3 alusel. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt kostjale 05.12.2006 saadetud meeldetuletuskirja, 09.01.2007 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse ning 09.02.2007 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulude katteks 700 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega antud tsiviilasjas kannab menetluskulud kostja J L, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Helgi Vinni Kohtunik:

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.