Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-53-08 Tartu, 13. juuni 2008. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu P. K hagi H. M vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-04-540 P. K ja H. M kassatsioonkaebused Hageja P. K (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja Kostja H. M (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Viive Kaur 26. mai 2008. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2007. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.P. K kassatsioonkaebus rahuldada. H. M kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Tagastada P. K kassatsioonkaebuselt 18. jaanuaril 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.P. K (edaspidi hageja) esitas 24. mail 2004. a H. M (edaspidi kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada oma isa G. J (edaspidi pärandaja) 10. oktoobri 2002. a testamendi kehtetuks ja testamendi alusel kinnistusraamatusse kostja kohta tehtud omanikukanded tühiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt tegi pärandaja 3. veebruaril 1993. a Tallinna Esimeses Notariaalkontoris testamendi, millega pärandas hagejale 1/2 mõttelist osa Tallinnas Xxxxxxx xxx xx/Xxxxxxxxxx xxx x asuvast majavaldusest. 10. veebruaril 2002. a tegi pärandaja Tallinna notar Sirje Ormani büroos uue testamendi, millega pärandas oma vara võõrale isikule - kostjale. Pärandaja suri 3. jaanuaril 2003. a Tallinna Psühhiaatriakliinikus. Kostja kasuks tehtud testamendi tegemise ajal oli 93 aastane pärandaja raskelt haige (vaimuhaige) ega saanud oma tegude tähendusest nõdrameelsusega tõttu aru. Kostja kasutas ära pärandaja vaimuhaigust ja viis eksitusse ka notari. Kuna pärandaja ei olnud testamendi tegemise ajal oma psüühilise seisundi (vaskulaarne dementsus) tõttu otsusevõimeline ega saanud aru oma tegude tähendusest ega olnud võimeline neid juhtima, tuleb
10.oktoobri 2002. a testament tunnistada tühiseks. Samuti tuleb tunnistada tühiseks Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 7360 8. septembril 2003. a ja
19.augustil 2004. a tehtud omanikukanded nr 2 ja 3.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei esitanud avaldust pärandi vastuvõtmiseks, mistõttu on ta pärandist loobunud. Kostja ei olnud pärandajale võõras inimene. Kostja ja tema ema hooldasid pärandajat viimased paar aastat enne surma. Hageja ei ole suhelnud
pärandajaga enne ega pärast testamendi tegemist. Hageja ei kasvanud pärandaja perekonnas ja kostja sai alles hiljuti teada, et hageja on pärandaja poeg. Pärandaja teovõime ei olnud piiratud. Ta paigutati Tallinna Psühhiaatriakliinikusse, sest vajas hooldust. Hageja on mööda lasknud testamendi kehtetuks tunnistamise tähtaja.
13.aprillil 2006. a palus kostja teha asjas vaheotsuse, millega menetlus lõpetada, sest hageja ei ole pärandit vastu võtnud ja tal puudub asjas õigustatud huvi.
3.Harju Maakohus rahuldas 14. septembri 2007. a otsusega hagi ning tunnistas testamendi ja kinnistusraamatusse kostja kohta tehtud omanikukanded tühiseks. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 60 krooni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võivad pärimisseaduse (PärS) § 94 lg 2 kohaselt testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. PärS § 13 sätestab esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad, kelle hulgas on ka pärandaja lapsed. Tallinna Perekonnaseisuameti 22. aprillil 1993. a väljastatud sünnitunnituse nr CL 0021031 järgi on pärandaja hageja isa. Seega tuleneb hageja kui pärandaja seadusjärgse pärija õigus pärida ja testamenti vaidlustada seadusest. PärS § 118 lg 3 kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Riiklikult tunnustatud eksperdi Arno Aadamsoo 21. jaanuari 2005. a postuumse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga nr 4/05 ja eksperdi Peeter Valvuri 20. juuni 2005. a kordusekspertiisi aktiga nr 18/05, samuti Pirita Perearstikeskuse OÜ perearst Kaja Arbeiteri kirjaga ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et pärandaja oli testamendi tegemise ajal, s.o 10. veebruaril 2002 otsusevõimetu. PärS § 93 lg 1 kohaselt on testament tühine muu hulgas ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud alustel. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on tühised nii 10. veebruari 2002. a testament kui ka pärandajale kuulunud 1/2 kinnistu mõttelise osa kohta kinnistusraamatusse 8. septembril 2003. a ja 19. augustil 2004. a kostja kohta tehtud omanikukanded.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega lõpetada asja menetlus või tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. detsembri 2007. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 8, sest otsus on põhjendamata. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväidetega hagile ega andnud neile hinnangut. Pooled ei vaidle selle üle, et pärandaja suri 3. jaanuaril 2003. a.
Kostja esitas pärandi vastuvõtmise avalduse notarile 20. jaanuaril 2003. a. Ametlikes Teadaannetes avaldati pärimisteade 30. jaanuaril 2003. a, millega määrati pärandi vastuvõtmise tähtajaks 20. mai 2003. a. Hageja esitas kostja vastu hagi testamendi kehtetuks tunnistamiseks 24. mail 2004. a. PärS § 117 lg 1 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks PärS §-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärand avanes välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust, esitatakse avaldus notarile, kelle tööpiirkonnas pärandvara asub. PärS § 118 lg 1 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Praeguses pärimisasjas oli notari määratud pärandi vastuvõtmise tähtajaks 20. mai 2003. a. Hageja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt esitatud pärandi vastuvõtmise avaldust. Samuti võib pärija võtta pärandi vastu ka siis, kui asub pärandvara või selle osa valdama näiteks sel viisil, et pärandajaga koos elanud pärija annab talle üle pärandisse kuuluva vara, kuid tema tahe pärandvara osa just pärijana vallata peab olema väljendatud PärS §-s 118 sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus tegi eelmenetluse toimingud puudulikult ega kontrollinud menetluse lubatavuse eeldusi. Otsusest ei nähtu, kas maakohus leidis, et hageja on asunud pärandvara valdama enne 20. maid 2003. a. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks pooltele selgitanud PärS § 118 lg-s 21 sisalduvat, mille kohaselt võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistada. Kuna maakohus tegi eelmenetluse toimingud puudulikult ja rikkus menetlusõiguse norme, tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks, sest uute asjaolude ulatuslik tuvastamine ringkonnakohtus rikub oluliselt poolte kaebeõigust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt arutas maakohus menetluse lubatavuse eeldusi ja asus seisukohale, et hagi on lubatav. Hageja ei pidanud testamendi tühisuse tuvastamiseks pärandit notari antud tähtaja jooksul, s.o 20. maiks 2003. a vastu võtma. Hageja esitas 11. detsembril 2006. a notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks ja kavatseb esitada kohtule avalduse möödalastud tähtaja ennistamiseks. Hageja ei pea seda tegema testamendi tühiseks tunnistamise menetluses.
8.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha määruse, millega jätta hagi läbi vaatamata. Kostja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud hagejal õigust hagi esitada, sest vaidlustatud testament ei riku ega puuduta hageja õigusi ega huve. Hageja esitatud seisukohtadest tuleneb, et hageja ei ole siiani pärandit vastu võtnud ja peab võimalikuks võtta pärandi vastu 10 aasta jooksul pärandi avanemisest. Seega on hageja võtnud TsMS § 231 lg 2 järgi omaks, et ta ei ole pärandit vastu võtnud. Ringkonnakohus, nõustudes kostjaga selles, et hageja pidi pärandi vastu võtma
enne 20. maid 2003. a, saanuks ise hagi lubatavuse küsimuse lahendada, kuid ei teinud seda, rikkudes sellega menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtul puudus vajadus hinnata ja tuvastada uusi asjaolusid, sest hageja ise ei ole esitanud menetluses väidet, et ta on pärandi vastu võtnud. Ringkonnakohus rikkus vaidluse lahendamisel poolte võistlevuse põhimõtet.
9.Hageja ja kostja vaidlesid teineteise kassatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta vastaspoole kassatsioonkaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kostja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas testamendi tühisuse tuvastamiseks PärS § 93 ja TsÜS § 13 lg 1 alusel peab hageja olema pärandi PärS §-s 117 sätestatud korras vastu võtnud.
12.Testament on PärS § 93 järgi tühine mh tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. TsÜS § 13 lg 1 järgi on tühine tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on otsusevõimetu isiku tehtud testament tühine ja sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
13.Pärimisseadus ei sätesta otseselt isikute ringi, kes saavad testamendi tühisuse tuvastamiseks kohtu poole pöörduda, ega näe ette eraldi tähtaega, mille jooksul saab testamendi tühisust tuvastada. Üksnes juhuks, kui soovitakse testament eksimuse, pettuse, ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu kehtetuks tunnistada, näeb pärimisseadus otseselt ette selleks nõudeõigust omavate isikute ringi ja nõude esitamiseks tähtaja. PärS § 94 lg 2 järgi võivad testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. See säte ei puuduta aga juhtumeid, mil testament on tühine.
14.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei saa testamendi tühisuse tuvastamiseks siiski igaüks ning piiramata aja jooksul kohtusse pöörduda. Kohus menetleb TsMS § 3 lg 1 järgi tsiviilasja juhul, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Praeguses asjas pöördus hageja kohtusse tuvastushagiga testamendi tühisuse kindlakstegemiseks. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega võib isik pöörduda kohtusse, et kaitsta oma seadusest või testamendist tulenevat pärimisõigust, mille väidetavalt tühine testament välistab. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on pärandaja poeg, s.o tema seadusjärgne pärija. Samuti ei vaielda selle üle, et pärandaja oli teinud 1993. aastal hageja kasuks testamendi. Seega on hagejal
2002. aasta testamendi tühisuse korral õigus pärida pärandaja vara ja on ilmne tema õiguslik huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks.
15.Pärimiseks peab pärija PärS § 4 järgi pärandi vastu võtma. Viidatud sättest tulenevalt on pärandi vastuvõtmine vajalik pärimiseks, mitte aga testamendi tühisuse tuvastamiseks. Seega ei tule praegusel juhul testamendi tühisuse tuvastamise menetluses kontrollida asjaolu, kas testamendi vaidlustanud isik on pärandi vastu võtnud. Piisab, kui isikul on õiguslik huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks ja tal on testamendi tühisuse korral põhimõtteliselt võimalik pärida. Ühelgi juhul ei saa pärandit PärS § 118 lg 3 järgi enam vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega kaotab pärija õiguse pärandile, kui ta ei ole pärandit 10 aasta jooksul pärandi avanemisest vastu võtnud. Sellisel juhul ei ole tal enam õiguslikku huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks. Pärandi avanemise aeg on PärS § 3 lg 2 järgi pärandaja surmapäev. Praeguses asjas on tuvastatud, et testaator suri 3. jaanuaril 2003. Hagi esitati 24. mail 2004. Seega ei ole hageja kaotanud õiguslikku huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks. Eeltoodud põhjendustel on väär ringkonnakohtu seisukoht, et hageja peab testamendi tühisuse tuvastamiseks olema pärandi vastu võtnud. Seetõttu puudub ka vajadus saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule asja sisuliseks lahendamiseks.
16.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et juhul kui kohus tuvastab 2002. a testamendi tühisuse ja kostjal, kelle kasuks testament tehti, puudub pärimisõigus ning seaduse või testamendi alusel ei ole muu pärima õigustatud isik pärandit vastu võtnud, ei ole hagejale vaja pärandi vastuvõtmise tähtaega ennistada. Sellisel juhul peab hageja PärS § 118 lg 3 järgi võtma pärandi vastu 10 aasta jooksul alates pärandi avanemisest. Notari antud pärandi vastuvõtmise tähtajal ei ole sellisel juhul testamendi tühisuse tõttu õiguslikku tähendust ja hageja suhtes kehtib pärandi vastuvõtmise üldine tähtaeg (vt ka Riigikohtu 18. detsembrist 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-07, p 14). Juhul kui pärandi vastuvõtmiseks tähtaja ennistamine on vajalik, sest pärandi on vastu võtnud muu pärimiseks õigustatud isik, võib testamendi tühisuse tuvastamine olla mõjuvaks põhjuseks hagejale pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks PärS § 118 lg 21 p-de 1 või 2 alusel.
17.Kuna hageja ei pidanud testamendi tühisuse tuvastamiseks pärandit PärS §-s 117 sätestatud korras vastu võtma, ei ole õige ka kostja seisukoht, et ringkonnakohus pidi jätma hagi läbi vaatamata. Seega tuleb kostja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuna kostja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kostja tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 järgi arvata riigituludesse. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium TsMS § 149 lg 4 alusel hagejale kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni. Menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel otsustatakse asja lõplikul lahendamisel. Jaak Luik, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.