M.P. hagi M.P., K.P. ja V.V. vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks ning sundosa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. veebruari 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.P. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): M.P. (ik: XXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. veebruari 2017 määrus osas, milles maakohus jättis menetlusse võtmata M.P. hagi M.P., K.P. ja V.V. vastu sundosa saamiseks ja testamendi tühisuse tuvastamiseks.
2.Saata tühistatud osas M.P. hagi M.P., K.P. ja V.V. vastu maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Jätta muutmata Tartu Maakohtu 16. veebruari 2017 määrus osas, milles maakohus jättis menetlusse võtmata M.P. hagi M.P., K.P. ja V.V. vastu testamendi osaliseks tühistamiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruse resolutsiooni p 3 peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.M.P. esitas 28.12.2016 maakohtule hagiavalduse, milles taotleb oma ema M.P. (surnud XXX.2003) testamendi osalist tühistamist ja sundosa välja mõistmist M.P.lt, K.P.lt ja M.V. pärijalt V.V.lt. Hageja väitel oli ema autist ning M.P., K.P., M.V., V.V. ja K.K. käisid hageja äraolekul ema mõjutamas ja ähvardamas, et vara pärimine kalduks nende kasuks. Hagejat ei kutsutud 2003. a augustis ema testamendi, mis oli koostatud notar Ree Milvere poolt 20.11.1995, avamisele, kuigi ta oli vanemate ainuke laps ja elas koos emaga. Hageja esitas notarile avalduse oma puude kohta vastavalt tolleaegsele seadusele. 1968. a diagnoositi hagejal südamereuma ja Wolf-Parkinson-White sündroom, mille tõttu oli hageja III grupi invaliid. Praegu on hageja 40% ulatuses töövõimetu.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus jättis 16. veebruari 2017 määrusega M.P. hagi M.P., K.P. ja V.V. vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks ja sundosa saamiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt on hageja formuleerinud oma nõude selliselt, et taotleb testamendi osalist tühistamist, kuid avalduses esitatud asjaoludest nähtub, et hageja nõudeks võib olla testamendi tühisuse tuvastamine (teo- ja otsusevõimetus) või kehtetuks tunnistamine (ähvardus) ning testamendijärgsetelt pärijatelt sundosa saamine. Hageja ema M.P. suri ja seega pärand avanes XX.2003. 01.01.2009 jõustunud pärimisseaduse § 180 järgi kohaldatakse asjas kuni 31.12.2008 kehtinud pärimisseadust (PärS). Testament on tühine PärS § 93 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks käesoleva seaduse paragrahvides 86 ja 92 sätestatud alustel. TsÜS § 13 lg 1 järgi on tühine tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. PärS § 94 lg 1 kohaselt võib kohus testamendi või selle osa tunnistada kehtetuks TsÜS §-des 92, 94, 96 ja 97 sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma. PärS § 94 lg 2 järgi testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist võivad nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. Kuigi pärimisseadus ei näe ette tähtaega ja isikuid, kes saavad testamendi tühisuse tuvastamiseks kohtu poole pöörduda, ei saa tulenevalt TsMS-st testamendi tühisuse tuvastamiseks siiski igaüks ning piiramata aja jooksul kohtusse pöörduda. Kohus menetleb
TsMS § 3 lg 1 järgi tsiviilasja juhul, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kuna hageja on M.P. poeg (s.o seadusjärgne pärija), on hagejal iseenesest olemas õigustatud huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks ja tühise testamendi korral oleks tal võimalus pärida. PärS § 118 lg 3 kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Kui pärija ei ole PärS § 118 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul pärandit vastu võtnud, kaotab ta õiguse pärandile ning sel juhul puudub tal ka õiguslik huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks, sest võimalust pärida enam ei ole. Sundosa pärimise õigus oli sugulastel ja abikaasal PärS § 104 järgi siis, kui pärandaja oli testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või oli seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud. Hageja on märkinud, et tegi notarile avalduse oma puude kohta vastavalt sellele, mida tookordne seadus ette nägi, täpsustamata, millal ja mis sisuga avalduse. Isegi kui hageja tegi notarile sundosa saamiseks avalduse, ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks sundosa saamise nõudega varasemalt kohtu poole pöördunud. Kuivõrd M.P. pärand avanes XX.2003 ning hageja on oma nõude testamendi tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja sundosa saamiseks esitanud 28.12.2016, s.o enam kui 13 aastat pärast pärandi avanemist, on hageja kaotanud nii õigusliku huvi testamendi tühistamiseks kui ka minetanud tähtaja testamendi kehtetuks tunnistamiseks ja sundosa saamiseks. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.M.P. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. veebruari 2017 määruse tühistamist ning M.P. hagi testamendi osaliseks tühistamiseks ja kostjatelt hageja kasuks sundosa väljamõistmiseks menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jõudis 2016. a hagejani informatsioon, mille alusel on võimalik tuvastada hageja ema M.P. testamendi tühisus, s.o Notarite Koja vastus järelepärimisele nr 6-5/49-1 ja hageja tütre K.P. 22.07.2016 tunnistused kriminaalasjas nr 1-16-2592, millest selgus, et pärijad ei kavatse hageja pärimisosa välja maksta. Sealjuures korteriomand XXX ei kuulunud pärandvara hulka, vaid oli muretsetud hagejale elukohaks pärast hageja ebaseaduslikku tagaselja väljaregistreerimist XXX korteriomandist 08.10.1999; 2) ei näe pärimisseaduse § 118 ette tähtaega, mille jooksul saab testamenti vaidlustada. Pärimisseaduse § 88 p 7 lubab testamenti vaidlustada ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest alates; 3) pärandas M.P. vara testamendiga võõrale inimesele, M.V.le, kes, kaasa haarates hageja lapsed K.P. ja M.P., kirjutasid hageja teadmata ennast sisse XXX korterisse, eesmärgiga müüa korter, kus nad ei olnud kunagi elanud ja mis ei kuulunud pärandvara hulka. Samuti varjati hageja eest hageja emale kuulunud pangaarveid ja emale kuulunud firma raha.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetlusse võtmata M.P. hagi M.P., K.P. ja V.V. vastu sundosa saamiseks ja
testamendi tühisuse tuvastamiseks. Selles osas tuleb määruskaebus rahuldada ning M.P. hagi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja muu hulgas kostjatelt sundosa väljamõistmist. PärS § 104 (enne 01.01.2009 kehtinud seadus) kohaselt kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja XX.2003 surnud M.P. poeg. Samuti on hageja kinnitanud, et pärandi avanemise ajal oli ta töövõimetu ja testamendiga jäeti ta ilma sundosast. Eelnevast järelduvalt on hageja isikuks, kellel on õigus esitada hagi sundosa saamiseks ning maakohtul puudus TsMS § 372 lg 2 p-le 2 tuginedes alus väita, et hagejal puudub õiguslik huvi hageda sundosa saamist. Seetõttu tuleb M.P. hagi sundosa saamiseks saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis ei saa kohus anda hinnangut sellele, millal on hageja oma nõudega kohtusse pöördunud (s.o kas hagi on aegunud või mitte).
6.Põhjendatud ei ole ka see maakohtu seisukoht, et hagejal puudub õiguslik huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks. Riigikohus on 13.06.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-08 asunud seisukohale, et tulenevalt PärS § 118 lg-st 3 (kuni 01.01.2009 kehtinud seadus) ei saa ühelgi juhul pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega kaotab pärija õiguse pärandile, kui ta ei ole pärandit 10 aasta jooksul pärandi avanemisest vastu võtnud. Sellisel juhul ei ole tal enam õiguslikku huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks. PärS § 117 lg 3 (kuni 01.01.2009 kehtinud seadus) kohaselt kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Praeguses asjas on hageja kinnitanud, et ta oli oma vanemate ainuke laps ning elas koos emaga (pärandajaga) XXX (aastatel 1968-1999) ja XXX (aastatel 1999-2004). Samas puuduvad asja juures tõendid pärandvara koosseisu kohta. Eelnevat arvestades ei saa välistada, et hageja on mingisugust osa pärandvarast asunud PärS §-s 118 (kuni 01.01.2009 kehtinud seadus) sätestatud tähtaja jooksul valdama, kasutama või käsutama. Sellised asjaolud tuleb eelmenetluse käigus kindlaks teha ning maakohtu seisukoht, et hagejal puudus õiguslik huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks, on ennatlik.
7.Osas, milles maakohus jättis menetlusse võtmata M.P. hagi M.P., K.P. ja V.V. vastu testamendi osaliseks tühistamiseks, on maakohtu vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Õige ja Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-27-12) on kooskõlas maakohtu seisukoht, mille kohaselt käesolevale vaidlusele kohaldatakse enne 01.01.2009 kehtinud pärimisseadust. Seetõttu ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud väide, et kohaldada tulnuks alates 01.01.2009 kehtivat pärimisseadust. PärS § 94 lg 1 (enne 01.01.2009 kehtinud seadus) kohaselt testamendi või selle osa võib kohus tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 92, 94 96 ja 97 sätestatud alustel ja üksnes pärast testaatori surma. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist võib nõuda pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul.
Hageja tugines TsÜS §-s 96 sätestatud vägivallale ning puudub vaidlus, et pärand avanes 29.01.2003. PärS § 118 lg 3 (enne 01.01.2009 kehtinud seadus) kohaselt pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Nii TsÜS-s sätestatud tühistamise tähtaegade kui PärS § 118 lg-s 3 (enne 01.01.2009 kehtinud seadus) sätestatud tähtaja puhul on tegemist õigust lõpetavate tähtaegadega. Erinevalt aegumistähtajast lõpetab õigustlõpetava tähtaja möödumine nõude automaatselt ning kohus saab sellise nõude jätta menetlusse võtmata omal algatusel. Hagi esitati kohtusse 28.12.2016, seega enam kui 13 aastat pärast pärandi avanemist. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult hageja nõude testamendi kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmata.
8.Maakohus peab hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis kontrollima hagiavalduse vastavust vorminõuetele ning puuduste esinemisel on kohtul võimalik nõuda puuduste kõrvaldamist. Samuti tuleb maakohtul eelmenetluse käigus selgitada välja, milline on hageja tegelik nõue ning nõude aluseks olevad asjaolud.
9.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.