Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
10.02.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-86
Tsiviilasi
G.V hagi C.E ja V.Z seonduvates nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G.V määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja G.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja Anton Vettšinkin
vastu pärimisõigusega
Kostja I C.E (isikukood XXX) Kostja II V.Z (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta G.V määruskaebus rahuldamata. 1
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud G.V Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
rakendussätetest ei tulene teisiti. PärS § 3 lg 1 ja 2 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral ning pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Hagi kohaselt suri pärandaja 08.01.2004. Seega tuleb lugeda pärandi avanemise päevaks 08.01.2004 ning pärimisele tuleb kohaldada 08.01.2004 kehtinud õigust. Kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 117 lg 1 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks esitada pärandi avanemise kohta notarile avaldus, mille notar tõestab. Avaldus tuleb esitada PärS §-s 118 sätestatud tähtaja jooksul. PärS § 117 lg 3 kohaselt kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust, kuid on asunud käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. PärS § 117 lg 4 kohaselt kui pärima õigustatud isik ei ole käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel (paragrahvid 127-129). Kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 118 lg 1 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. PärS § 118 lg 3 kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Hagejal ei ole võimalik enam enda isa pärandit vastu võtta ning tema pärijaks saada. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et esitas pärast isa surma notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Hagi ja selle lisade kohaselt avati pärimisasja nr 6693-07 toimik 16.08.2007 ja Tallinna notar Mare Milleri 16.08.2007 otsuse kohaselt määras notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tähtaja 15.11.2007. Selleks ajaks tuli hagejal esitada notarile avaldus, et ta võtab pärandi vastu. Hageja ei ole seda teinud, kuigi hagejale anti võimalus osaleda tema isa pärimismenetluses. Hagist ei nähtu ka seda, et hageja oleks asunud hiljemalt 15.11.2007 pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama. Juhul, kui ta oleks seda teinud, oleks loetud, et ta on pärandi vastu võtnud. Samuti on pärandaja surmast möödunud 22 aastat. Pärandit ei saa siinsel juhul vastu võtta või sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega, võttes arvesse, et hageja ei ole hiljemalt 15.11.2007 asunud pärandvara valdama, kasutama või käsutama ega pärandi vastuvõtmise avaldust esitanud ning pärandi avanemisest on möödunud üle 10 aasta, on hageja õiguse pärandile kaotanud ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
notaritoimingust tulenevate tagajärgede kõrvaldamisele. Hagi aluseks on asjaolu, et pärimistunnistus anti välja valeandmete alusel pärijate ringi kohta olukorras, kus seadusjärgne pärija oli notarile teada, kuid hageja jäeti pärimismenetlusest teavitamata. Isikut ei saa lugeda pärimisõigusest ilma jäänuks menetluses, millest teda ei teavitatud ja milles tal puudus võimalus oma õigusi teostada. Maakohus andis asjale sisulise hinnangu menetlusse võtmise staadiumis, kuigi asja lahendamine eeldab notaritoimingu õiguspärasuse kontrollimist, poolte väidete ja vastuväidete hindamist ning tõendite uurimist. Menetluse edasine käik
4
Hageja palub hagis ühtlasi algatada pärimismenetlust läbi viinud notari suhtes järelevalvemenetlus. Nimetatud nõue ei ole maakohtu pädevuses, kuna notarite tegevuse üle teostab järelevalvet Justiits- ja Digiministeerium, notari distsiplinaarvastutus on reguleeritud notari distsiplinaarvastutuse seaduses ning viidatud seaduse § 4 kohaselt on notarile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiits- ja Digiministeeriumil, Notarite Koja aukohtul ning valdkonna eest vastutaval ministril. Seega tuleb nimetatud nõude menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, mis näeb ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi.
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.