Asjaõigus › Omandiasjad

nr.2-07-47092,

seoses

Tagastada M.V. viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud (09.11.2007.a.; dok.nr.387) riigilõivust pool summat, see on viissada (500) krooni. Tagastatav riigilõiv summas viissada (500) krooni üle kanda M.V.’a arvelduskontole nr.X, märkides makse selgitusena „riigilõivu osaline tasumine; ts.asi nr.2-07-47092“. Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 5 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

Menetluse käik 09.11.2007.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud M. V. ja M. K. hagi L. V. vastu, milles hagejad nõuavad pooltele kuuluva kinnisasja (asukohaga X) suhtes kaasomandi lõpetamist viisil, et hagejad annavad nendele kuuluva mõttelise osa (kummalgi hagejal 1/8 mõttelist osa kinnisasjast) tasu eest üle kostjale või kinnistu müümisel avaliku enampakkumise teel /tl.1-2/. 12.06.2008.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus 12.06.2008.a. toimunud kohtuistungil avaldavad pooled, et soovivad õigusvaidlust lahendada kompromissiga. Poolte poolt avaldatud ja kirjalikult vormistatud kompromissilepingu tingimuste kohaselt on pooled kokku leppinud hagejatele kuuluva mõttelise osa tasu eest üle andmise kostjale ning kostja poolt hagejatele

makstavas hüvitussumas (kummalegi hagejale 41 250 krooni) ja selle tasumise tingimustes ja tähtajas (01.08.2008.a.). Samas kompromissilepingus on pooled kokku leppinud ka selles, et kostjal puuduvad nõuded hagejate vastu seoses kaasomandi majandamisega kantud kulutuste ja H. V. matusekulude osas, ning hagejad kinnitavad, et ei oma mingeidki nõudeid kostja vastu H. V. järelejäänud pärandvara osas. Eelnimetatud kokkulepete kohtulikku kinnitamist pooled siiski ei soovi, sest nimetatud nõuded ei ole menetletava õigusvaidluse objektiks. Pooled avaldavad, et kompromissilepingu realiseerumise korral ei soovi nad enda menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, vaid poolte poolt kantud võimalikud menetluskulud jäävad poole enda kanda. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi paluvad pooled lühendada apellatsioonitähtaega 5 päevani, arvates kohtulahendi avalikult teatavakstegemisest. Hagejate lepinguline esindaja palub kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise korral tagastada hagejatele hagi esitamisel tasutud riigilõivust (1 000 krooni) pool summat s.o. 500 krooni, tasumisega M. V. arvelduskontole.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kokkuleppe sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi kinnitamine Asja menetluses on pooled möönnud vastaspoole seisukohtade osalise põhjendatuse ja õigusvaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kohus on kohtuistungil (12.06.2008.a.) selgitanud vaidlusalust õigussuhet regulaarivad materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat samaliigilistes vaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on kohtuistungil kohtule avaldanud, et soovivad vaidlust lahendada kokkuleppe teel ning istungi raames vormistanud kirjaliku kompromissilepingu. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja – kindluse huvides on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kokkuleppe sisulisi tingimusi. Kuna poolte poolt kompromissilepingus (punktid 4 ja 5) sätestatud kokkulepped ei haaku menetletavas

õigusvaidluses esitatud nõudega, ei fikseeri kohus määruse resolutsioonis kohtulikult kinnitavate kokkulepetena eelnimetatud kokkuleppeid; sellekohast soovi on pooled avaldanud ka kompromissilepingus. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; oma teadlikkust eelnimetatud tagajärgedest on pooled kinnitanud ka kompromissilepingus. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejad on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni /tl.6/ ning kompromissilepingus taotlenud sellest poole tagastamist hageja M.V Seega tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 500 krooni hageja M.V Edasikaebe kord ja tähtaeg TsMS §632 lg.2 annab pooltele õiguse taotleda apellatsioonitähtaja lühendamist või pikendamist. Kompromissi sõlmimisel on pooled kohtule avaldanud, et soovivad lühendada apellatsioonitähtaega 5 päevani. Seega määrab kohus kohtulahendi peale esitatava kaebe tähtajaks 5 päeva arvates lahendi avalikult teatavaks tegemisest.

A.Kaldma kohtunik 13.06.2008.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.