Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.06.2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07-48763
Tsiviilasi
AS-i E (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi APi (P , isikukood xxx, viibimiskoht xxx Vangla xxx) vastu 5 102,16 krooni saamiseks
Hageja nõue ja selle põhjendused AS E sõlmis kostjaga 05.02.1999 liitumislepingu, mille alusel pakkus hageja kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja on hagejale jätnud tasumata 2 551,58 krooni. E teenuste kasutamise üldtingimuste kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast 20.03.1999 kuni 05.11.2007 viivist 2 551,58 krooni. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2 550,58 krooni. Kostja ei ole kohustust hageja ees täitnud. Hageja nõuab kostjalt 5 102,16 krooni tasumist, millest põhinõue moodustab 2 551,58 krooni ning viivis 2 550,58 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja nõuet ei tunnista. Kostja väidab, et ei ole kunagi liitumist teinud ühegi mobiilsidevõrguga. Kostja väidab, et pass oli varastatud veebruarikuu alguses ja ise viibis vahi all alates 10.02.1999. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel 05.02.1999 sõlmitud liitumislepingu, võlanõude koopia, arvete koopiad ja E teenuste kasutamise üldtingimused. Kostja eitab, et on liitumislepingu sõlminud. Kohus leidis, et antud asjas oli vajalik määrata käekirjaekspertiis, tuvastamaks antud tsiviilasjas dokumentaalsete tõendite ehtsust. 11.03.2008 tegi kohus kostjale ettepaneku tõendada oma vastuväidet käekirjaekspertiisi läbiviimisega, kuna kostja väidab, et ei ole kunagi liitumist teinud ühegi mobiilsidevõrguga. TsMS § 143 p 1 ja § 148 lg 1 kohaselt tasub ekspertiisitasu kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse ekspertiisi läbiviimiseks. Kostja on tasunud kohtu deposiitkontole eksperditasu 2 000 krooni. Tulenevalt TsMS § 293 lg 1 on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Antud asjas tähtsust omav asjaolu tuleb tuvastada mitteõiguslike eriteadmiste abil. Kohus tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi dokumendiosakonna ekspertidele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ekspertiisiakti nr DK-0155-08/2588 kohaselt on eksperdiarvamus, et allkiri mis asub originaallepingul nimega „Liitumisleping“ nr 139922 05.02.1999 on tõenäoliselt APi poolt kirjutatud. Selle tõendi pinnalt asub kohus seisukohale, et kostja sõlmis liitumislepingu. Kostja ei viibinud ka liitumislepingu sõlmimise ajal vahi all kuna karistusregistri andmete kohaselt on kostja vahi alla võetud 11.02.1999. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 163 kohaselt tekivad kohustised lepingutest või muudest alustest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
Liitumislepinguga on tõendatud, et pooled on sõlminud 05.02.1999 lepingu, mille kohaselt on AP nõustunud E teenuste kasutamise üldtingimustega, mis moodustab liitumislepingu lahutamatu osa. E teenuste kasutamise üldtingimuste kohaselt on klient kohustatud tasuma õigeaegselt ja regulaarselt teenuste arveid. Arvete koopiatest nähtuvalt on kostja võlgnevus 2 551,58 krooni. E teenuste kasutamise üldtingimuste kohaselt on E-l õigus nõuda kliendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest, kusjuures viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2 551,58 krooni ja viivised summas 2 550,58 krooni, kogusummas 5 102,16 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud tõendite põhjal lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5 102,16 krooni. Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 151 lg 3 kohaselt kui ekspert on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas pooled on kulud ette tasunud või kas kulud on pooltelt sisse nõutud. Vastavalt TsMS § 160 lg-le 1 makstakse eksperdile tasu üksnes nõudmisel. AP on tasunud 24.04.2008.a. maksekorraldusega eksperditasu 2 000 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, selgitusega „eksperditasu tsiviilasjas nr 2-07-48763“ viitenumbriga 3100057358. Kohus leiab, et eksperditasu tuleb välja maksta, kuna ekspert on ekspertiisi läbi viinud ning ekspertiisiakti ja õiendi kohtule esitanud. Kuivõrd kostja on eksperditasu maksnud ettenähtust rohkem, tuleb enaasutud 380 krooni kostjale tagastada. Kostjal tuleb teavitada oma panga arveldusarve number Kohtu Raamatupidamisekeskusele Harju Maakohtu kaudu, et nimetatud summa saaks kostjale tagastatud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.